35. Mis vahe on kaalul ja raskusjõul? raskusjõud mõjub antud kehale, keha kaal aga mõjutab teisi kehi 36. Mis on hõõrdumine? erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes 37. Mis on hõõrdejõud? jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes 38. Mis on hõõrdetegur? dimensioonitu suurus, mis näitab, mitu korda on hõõrdejõud suurem rõhumisjõust 39. Seisu hõõrdejõud? Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist 40. Veere hõõrdejõud? Hõõrdejõudu, mis tekib keha veeremisel teise keha pinnal 41. Liuge hõõrdejõud? Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal 42. Hõõrdumise 2 põhjust? Pindade ebatasasus Kehade aineosakeste vahelised tõmbejõud. 43. Mis on deformatsioon? Keha kuju muutumist 44
kaudu. 13.14. Mis on surutud varda kriitiline pinge? kriitiline pinge ei tohi ületada materjali proportsionaalsuse piiri. 13.15. Mis on surutud varda saledus? Sale varras = suhteliselt pikk ja peenike varras 13.16. Mis on Euler'i piirsaledus? Euler'i piirsaledus on materjali parameeter: Harilikud konstruktsiooniterased- 100; Paremad terased- 90; Legeeritud tearsed- 50; 13.17. Mis on nõtketegur? kus <1 on dimensioonitu tegur, mis sõltub saledusest ja kannab nimetust nõtketegur. 13.18. Mis on nõtke varutegur? - ülesande nõutav (ehk normatiivne) nõtke varutegur 13.19. Milles seisneb surutud varda stabiilsuskontroll? Arvutada nõtketegur ja kontrollida stabiilsustingimust: stabiilsustingimuse kehtivus (N = F): 13.20. Kuidas on võimalik parandada surutud varraste stabiilsust (erinevad võimalused)? Suurendada ristlõikepindala, valida parem materja 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1
kiirus: , kus r on raadius, T on tiirlemisperiood ja v on tiirlemissagedus dimensiooniga . tähistab nurkkiirust. Nurkkiirus on radiaanides mõõdetava pöördenurga suurenemise kiirus. Ühik: radiaani sekundis. Radiaan on nurk, millele vastav ringi kaare pikkus on võrdne raadiusega. Seega, täisring 360 kraadi vastab 2 radiaanile (1 rad=57.3 kraadi) ja üks tiir sekundis tähendab nurkkiirust 2 radiaani sekundis. Radiaan on dimensioonitu suurus. Nurk, millele vastab raadiuse pikkusega võrdne kaar. Punkti kiirus Kiiruseks antud hetkel nimetatakse punkti siirdevektori ja ajavahemikku, mille kestel see siire toimus, suhete piirväärtust, kui see ajavahemik läheneb nullile. Punkti kiirus võrdub punkti kohavektori tuletisega aja järgi. Punkti kiirus on vektor , mille suund on piki trajektoori puutujat punkti liikumise suunas. Kiiruse dimensioon on kus L on pikkus, mille tähis on m, T on aeg, mille tähis on s.
p = gh, h vedeliku samba kõrgus, vedeliku tihedus, g 9.8 m/s² Dünaamiline rõhk p = v²/2 Dünaamiline rõhk iseloomustab jõudu, millega liikuv ollus temale ette jäävaid asju edasi lükkab. 44.Kuidas liigitad vedelik voolamise järgi? Laminaarne voolamine kui vedelik jaguneb kihtideks, mis libisevad üksteise suhtes. Turbulentne voolamine kui vedelikus tekib kihtide energiline segunemine. 45.Mis on Reynoldsi arv? Millest ta sõltub? Reynoldsi arv on dimensioonitu suhtarv vedelike mehaanikas. Alates Re teatud väärtusest muutub liikumine turbulentseks. Re = vl/, v keskmine kiirus ristlõike ulatuses, l ristlõilõikele omane suurus (ruudu külg, raadius, läbimõõt). 46. Mis on vedeliku voolutugevus? Mis on voolamistakistus? voolutugevus V sõltub arteriaalse ( ka venoosse) osa keskmise rõhkude vahe p suhtest voolamistakistusega R veresoonte vastavas piirkonnas. Voolutugevus on määratud veresoone ristlõiget voolava vere ruumalaga ajaühikus
Vedelikus tekib kihtide energiline segunemine. Niisugust liikumist nimetatakse turbulentseks. Turbulentsel voolamiselmuutub osakeste kiirus korrapäratult. 56.Millest sõltub vedeliku kihtide kiirus torus? Valem. Vedeliku kihtide kiirus torus sõltub ristlõike muutumisest voolutorus, rõhu muutumisest voolutorus ja turbulentsest voolamisest. 57.Mis on Reynolds´i arv? Millest ta sõltub? Reynoldsi arv on dimensioonitu suhtarv vedelike mehaanikas(kõige olulisem mõõtmatusuurus vedelike dünaamikas). Arv saadakse vedelikuosakesele mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega(sõltub mõjuvast inertsijõust ja takistavatest jõududest). See arv ongi inertsi ja viskoossus suhe ja seda kasutatakse juhul kui on vaja kindlaks teha kas vool on laminaarne(madal arv) või turbulentne(kõrge arv) 58.Mis on vedeliku voolutugevus? Mis on voolamistakistus? I=delta Q/delta t
6. Elektrofiil on aineosake, millel on vaba või osaliselt vaba aatomorbitaal ja selle tulemusena positiivne elektrilaeng või osalaeng. Elektrofiilid on nt H+, Cl+, R+. Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng. Nukleofiilid on näiteks hüdroksiidiioon, halogeniidiioon ja vesi. 7. Suhteline dielektriline läbitavus ehk keskkonna dielektriline läbitavus on dimensioonitu füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis.Suhtelist dielektrilist läbitavus tähistatakse tavaliselt sümboliga . 8. 9. 11) 1 5. Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu
Sõltub välisrõhust ja tõuseb rõhu suurenedes. Keemistemp abiks aine identifitseerimisel: selle järgi, millisel temp hakkab aine keema, saame mõõta tema puhtust. Lahuste keemise temp sõltub lahuse kontsentratsioonist -Pindpinevustegur temp tõusmisel muutub väiksemaks, kunks ta jõuab kriitilise seisundini, kus ta on võrdeline nulliga. Seega keemisel 0 Mis põhjustab valguse murdumise kahe erineva keskkonna piiripinnal? Murduminäitaja-dimensioonitu suurus, mis näitab, mitu korda erineb elektromag.kiirguse faaskiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis. Valguskiire suunamuutust kirjeldab Snelli seadus n1sin(V1)=n2sin(V2), kus V1 ja V2 on vastavalt langemisnurk. -Valguse murdumise kahe erineva keskkonna piiripinnal põhjustab murdumisnäitajate erinevus . Murdumisnäitaja sõltub lainepikkusest. Seda nähtust nim dispersiooniks ning see tingib valge valguse lahutumise spektrist
Korrosioonikindlus – suutlikkus vastu panna aine ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) omavahelisele reaktsioonile, mille käigus toimub materjali hävimine. Sulamistemperatuur - aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma Keemistemperatuur - temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema Murdumisnäitaja ehk refraktsiooninäitaja - dimensioonitu suurus, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis Elektrijuhtivus - võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel Soojusjuhtivus - soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt (või kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel
Koosneb filtratsiooni vasturõhust
ja Archimedese jõust
•Paisu reaktiivjõud on paisu taldmikul mõjuvad
1.hõõrdejõud (T)
2.nakkejõud (S).
6. Voolamise tüübid ja nende vooluparameetrid. Sängi kalde mõju
voolutüübile
Rõhuta voolamise tüübid ja nende voolu tingimused
Üldiselt voolamist lahtistes sängides iseloomustab 3 tüüpi:
• käre
• rahulik
• kriitiline
• Voolutüüpi saab määrata dimensioonitu kriteeriumiga nn Froude’i arv.
Viimane väljendab füüsikaliselt kineetilise ja potentsiaalse energia suhet.
• Kärestikulistes tingimustes on ülekaalus alati kineetiline energia ehk Fr ˃
1. Käredal voolamisel h on alati väiksem hkr sügavus (käreda voolu
voolutingimus: h
arvestatakse. Ideaalne gaas: molekul on punktmass, molekulil pole V, kokkusurumisel on vaja rohkem tööd teha, molekulide vastasmõju ei arvestata. on kindlal rõhul (1 atm e 101300 pa) ja kindlal temp (273K). Võnkesageduste kvantiseeritus on põhjus miks ideaalgaasi võrrand kehtib universaalselt peaaegu kõikide gaaside jaoks. Valem: k=Z*v/lambda*e astmes -E*a/RT .K= Kiiruskonstant isel ajaühikus toimunud r-de arvu. Z= dimensioonitu nn kujutegur, mis arvestab reaktsiooni kiiruse sõltuvust põrkuvate molekulide kujust ja orientatsioonist. Boltzmanni faktor arvestab aktivatsioonibarjääri Ea ületavate molekulide arvu v(T). Lambda on põrkesagedus, kus v(T) on lineaarkeskmine kiirus. R= gaaside universaalkonstant. T= normaalt*. Dualism füüsikalistele mikroobjektidele omane pidevuse ja diskreetsuse ühtsus, nende käitumne kas pideva väljana või diskereetsete osakestena, Kas
t. sirge tõus < -1). Täpsemal hindamisel on selgunud, et sellisel juhul on sirge tõus enamasti võrdne - 3/2-ga. Püüame konstantse saagi seadust ja isehõrenemise seadust teoreetiliselt tuletada, toetudes mõnele lihtsustavale eeldusele. Selleks toome kõigepealt mõistena sisse lehepinna indeksi (L, tähistatakse tihti ka lühendiga LAI, ingliskeelsest terminist Leaf Area Index) mõiste. Meenutuseks, L on dimensioonitu suurus, mis näitab kui palju on taimepopulatsioonis kokku lehepindala maapinna ühiku kohta (näiteks lehepinna ruutmeetreid ühe maapinna ruutmeetri kohta). Esimene lihtsustav eeldus väidab, et L ei kasva lõputult koos taimede massi suurenemisega vaid jääb mingist kohordi arengujärgust alates konstantseks. Seda lihtsal põhjusel, et lehestik ei saa koosneda lõputa paljudest PAR-i püüdvatest kihtidest, alumistele lehtedele sellisel juhul valgusressurssi ei jätkuks. Seega:
annaabi.ee 
