valgud ei seondu hästi DNA-ga, vaid positiivsete või negatiivsete regulaatorvalkudega, stimuleerides või inhibeerides transkriptsiooni. esinevad eu- kui ka prokarüootides. suur perekond - sisaldab sadu valke eu- ja prokarüootidel. 2 (alfa)-heeliksit ja 1 lühike aminohappe ahel - "pööre". heeliksid paigutatud fikseeritud nurga all iseloomulik!. Esinevad dimeeridena (kaksikmolekulidena), mõlema dimeeri üks heeliks osaleb dimeeride vahelise sideme tekkes, teine heeliksite paar moodustab käärisarnase struktuuri, mille otsad paiknevad DNA kahes kõrvutiasetsevas suures vaos. 9. Iseloomusta homeodomääni valgu ehitust (joonis) ja funktsiooni? Olulised, määramaks keha eesmise ja tagumise telje arengut. Organismi sümmeetrilisuse tagamiseks kindlustab kehapoolte identsuse. Homeodomään on 60-aminohappeline
. Mõlemad dünaamilised, polariseeritud, üsna jäigad. 140. Mis on treadmilling ja millistes tingimustes toimub Treadmilling on ühe filamendi otsa kasv, samas kui teine ots lüheneb. See tekitab efekti, justkui filament liiguks. Toimub tingimustes, kus ühest otsast proteiinisubühikuid pidevalt eemaldatakse samas kui teise otsa neid lisatakse. 141. Nimetage vähemalt 4 tegurit, mis mõjutavad mikrotorukeste polümeriseerumist ja depolümeriseerumist. Dimeeride kriitiline konsentratsioon, GTP tubuliini subühikute seostumise kiirus, taimedest isoleeritud alkaloidide lisandumine, MAPi fosforüleerimine. tsentrosoomide olemasolu? Kriitiline kontsentratsioon e alfa ja beeta dimeeride konts mis on tasakaalus mikrotorukestega. Gtp tubuliini subühikute seostumise kiirus.taimedest isoleeritud alkaloidid mis seostuvad dimeeriga pöördumatult ja takistab polüm või depolüm. MAP kui fosforüülida siis mikrotorukesed lagunevad. Ainult sellised
struktuuri alusel. (rohkem ei ole kuskil miskit kirjas, slaidid ei aita ) 3.)Nimetage vähemalt 4 tegurit, mis mõjutavad mikrotorukeste polümeriseerumist ja depolümeriseerumist: Lisaks toimub kromatiidide paaride liikumisel ümber metafaasse plaadi mikrotorukeste depolümeriseerumine (kromatiidide liikumine pooluste poole mikrotorukeste lühenemisel) ja polümeriseerumine (kromatiidide liikumine ekvaatori suunas mikrotorukeste pikenemisel). Kriitiliseks kontsentratsiooniks Kk nim -dimeeride kontsentratsiooni mis on tasakaalus mikrotorukestega. Kui dimeeride kontsentratsioon < Kk, siis polümeriseerumist ja mikrotorukeste teket ei toimu. Kui dimeeride kontsentratsioon > Kk, tekivad mikrotorukesed. Kui segusse lisada mikrotorukeste fragmente, siis toimub polümeriseerumise kiirenemine. Ka mikrotorukeste depolümeriseerumine toimub kiiremini (+) otsast. E ). Kui kontsentratsioon suurem kui Kk, toimub polümeriseerumine, kui väiksem, siis depolümeriseerumine. 4
mis tekivad H-sideme doonorite või aktseptorite, hüdrofoobsete vastasmõjude, elektriliste laengute ja teiste molekulaarset äratundmist tagavate faktorite poolt. Määratakse ära DNA nukleotiidse järjestusega, mis muudab DNA kaksikheeliksi struktuuri. Molekulaarseid kontakte ühe cis-trans seose piirides võib olla mitukümmend. Mõned peamised trans faktorite rühmad: · heeliks-pööre-heeliks (ingl helix turn helix) Esinevad dimeeridena, mõlemi dimeeri üks heeliks osaleb dimeeride vahelise sideme tekkes, teine heeliksite paar moodustab käärisarnase struktuuri, mille otsad paiknevad DNA kahes kõrvutiasetsevas suures vagumuses. Seda tüüpi trans faktoriks on näiteks repressor, mis takistab bakteriofaagide paljunemist bakterirakus. · leutsiini tõmblukk (ingl leucine zipper) Kahest dimeerist moodustub samuti käärisarnane struktuur mis seostub DNA sügava vagumusega. Dimeerid hoitakse koos hüdrofoobsete jõududega Leu jääkide vahel .
See aitab vähendada rakus kiirguskahjustusi. 86. Milleks saab kasutada UV-kiirgust? Kasutatakse ruumide õhu, pindade steriilimisel, UV kiirtega hävitatakse kiiresti bakterite vegetatiivsed rakud, spoorid on tunduvalt kiirgusresistentsemad. 87. Miks saab UV kiirgust kasutada mikroobimutantide saamiseks? UV kiirguse toimel moodustuvad DNA ahelas kõrvutiasetsevate tümiinaluste vahel kovalentsed sidemed- tekivad tümidiindimeerid. Nende dimeeride moodustumine takistab replikatsiooni- tekivad replikatsioonivead. Ning seetõttu tekivad mutatsioonid. 88. Miks on mikroobidele hapnikku vaja? Hapnikku vajavad just aeroobid. Vajavad seda orgaaniliste või anorgaaniliste toitaeinete oksüdatsiooniks ja mõnede ühendite biosünteesiks. Näiteks steroolide sünteeseks vajavad eukarüoodid hapnikku. 89. Aeroobid ja mikroaerofiilid. Aeroobid vajavad eluks hapnikku. Aeroobide hulgas eristatakse mikroaerofiili, kellele
Enamasti seonduvad EBP-d promootorist 70 - 150 bp ülespoole. On ka erandeid. Näiteks RocR, mis reguleerib B. subtilise arginiini ja ornitiini transpordi ning metabolismi geene, seondub promootorist 1500 bp ülespoole. Enterobakteritel vastutavad N-assimileerimise eest gln geenid, mis aktiveeritakse NtrC poolt. NtrC on võimeline gln promootorilt transkriptsiooni aktiveerima ka siis, kui tema seondumissaidid on viidud promootorist 3000 bp kaugusele. EBP-d seonduvad enamasti dimeerina ning dimeeride seondumissaite on 2 või enam. Dimeeride seondumine toimub kooperatiivselt. Skanneeriva mikroskoobi abil on näha, et NtrC oligomeriseerub gln TE-l. Kompleks sisaldab 4 NtrC dimeeri, millest 2 seonduvad otse DNA-le, järgmised 2 dimeeri seonduvad aga juba DNA-le seondunud dimeeridele läbi valk-valk interaktsioonide. EBP-d tuuakse 54-holoensüümkompleksiga kontakti DNA lingu abil. Selleks on 2 võimalust: 9
Otsesed UV kiired tapavad mikroobe juba 10-30 min jooksul. Seda kasutatakse ruumide õhu, pindade jms steriilimisel. Steriilimisel UV kiirtega hävivad kiiresti bakterite veget. rakud, spoorid aga, ka hallitusseente spoorid, on tunduvalt kiirgusresistentsemad. Kõige tugevama toimega on UV kiirgus lainepikkusega 260 nm. UV kiirguse toimel moodustuvad DNA ahelas kõrvutiasetsevate tümiinaluste vahel kovalentsed sidemed- tekivad tümidiindimeerid. Nende dimeeride moodustumine takistab replikatsiooni- tekivad replikatsioonivead (kasutatakse mutageenina). Mis on UV kiirguse märklauaks? DNA. Kuidas toimib ioniseeriv kiirgus? Ioniseeriv kiirgus lõhub vesiniksidemeid, oksüdeerib kaksiksidemeid, lõhub tsüklilisi molekule ja polümeriseerib molekule. Ioniseeriva kiirguse (ja ka kuivuse!) toimel tekivad kaheahelalised katked DNA-s DNA laguneb tükkideks. Nimeta kõige kiirgusttaluvam bakter. Mis kaitseb teda kiirguse eest?
Dimeerid lisanduvad "pluss" otsa ja dissotsieeruvad "miinus" otsast. Mikrotuubulid on põhikomponentideks (koos vaheja mikrofilamentidega) tsütoskeletis, ripsmetes ja viburites. Ripsmed lainetavad, viburid pöörlevad - ATP paneb liikuma mõlemad! Tubuliini dimeeri ja mikrotuubuli struktuur + ots Tubuliini polümerisatsioon/depolümerisatsioon Pluss-otsas toimub dimeeride juurde panemine, miinus-otsast ära langemine. GTP hüdrolüüsil põhinev protsess (mehhanism pole teada) ots LIISI KINK 44 BIOKEEMIA test I Mikrotuubulid (MT) on peamiseks struktuuriühikuks ripsmetes ja viburites. Düneiin-valgud
tõuseb. Metüleerimata Ada valk on samuti võimeline promootoralale seonduma, kuid tunduvalt väiksema efektiivsusega ning sel juhul ada geeni transkriptsioonitase rakus langeb. Nii on võimalik Ada valgu ekspressioonitaset kontrollida vastavalt DNA kahjustuste hulgale rakkudes. Lisaks Ada valgule on bakterites veel konstitutiivselt ekspresseeruv O 6-MeG metüültransferaas Ogt. UV kiirgusest põhjustatud pürimidiini dimeeride lahutamine fotolüaasi abil toimub samuti kohapeal. Fotolüaas võib substraadile seonduda pimedas, kuid dimeeride lahutamiseks kasutab ta valguseenergiat. Seetõttu nimetatakse seda reparatsiooniprotsessi ka fotoreaktivatsiooniks. II. Lämmastikaluste väljalõikamine Kahjustatud lämmastikaluste kõrvaldamisel DNA-st osalevad N-glükosülaasid. Selle tulemusena tekib DNA ahelas AP sait (abasic site), mida atakeerib AP endonukleaas, lõhkudes fosfodiestersideme. Seejärel
Hüdrolüüs- fosfaatrühmle, riboosi ja lämmastikaluse sidemele, lämmastikaluse aminorühma sidemele Metülatsioon- lämmastikaluse aminorühmale DNA iseeneslik kahjustus. Depuriinimine ja desamiinimine hüdrolüüsi teel. Depuriinimine-lämmastikaluse eemaldumine suhkru küljest Desamiinimine- lämmastikaluse aminorühma asendamine hapnikuga Radiatsiooni ja kemikaalide poolt põhjustatud DNA kahjustused. Tümiini dimeeride ja O6-metüülguaniini teke ja parandamine. Kõrvutiasetesevate tümiinide vahele tekib side, sideme lagundab fotoreaktiivne ensüüm O6-metüülguaniini puhul tooimub guaniini alküleerimine(metüülgrupp lisatakse hapniku juurde). Metüültransferaas parandab vea. Aktiivtsentris tsüsteiin seotakse metüülrühmaga. Kaks põhilist DNA parandamise viisi (lämmastikaluste ja nukleotiidide välja lõikamine). Lämmastikaluse väljalõikamine- DNA glükosülaad eemaldab lämmastikaluse, AP
näitajad normis), haiguse progresseerumisel ja soole nekroosi lisandumisel tekkivad kõhulihaste pinge, kõhu palpatoorne valulikkus, palavik, üldseisundi destabiliseerimine, peristaltika helide kadumine. Krooniline isheemia (põhjuseks sageli arteriaalne tromboos) ebamäärased mõõdukad kõhuvalud, reeglina seotud söögiga. Venoosne tromboos võib avalduda portaalhüpertensiooni näol: vaariksid, astsiit, caput medusae jne. Diagnostika: Analüüsides on tõusnud D-dimeeride tase. Doppler-sonograafia mõnikord võib olla abiks, aga sensitiivsus on madal. Definitiivne diagnostika KT-angiograafia, MR-angiograafia või invasiivse digitaalsubtraktsioonangiograafia (DSA) abil. Viimane rakendatakse siis, kui on plaanis samaaegne endovaskulaarne interventsioon. Ravi: Ägeda vormi puhul vajalik kiire revaskularisatsioon. Endovaskulaarne revaskularisatsioon: kateeter- juhitud trombolüüs, dilateerimine, stentimine
sisaldab 5MC; selle deamineerimine annab meile T (CG ® TA). Selliseid regioone, milles on palju 5MC, nimetatakse muteerumise tulipunktideks (mutation hot spots). Indutseeritud mutatsioonid mutageenid. Kiirgus (röntgen, UV) - Ioniseeriv kiirgus lõhub makromolekulide kovalentseid sidemeid, ka DNA-l ja põhjustab kromoomaalseid mutatsioone. Ioniseerival kiirgusel on kumuleeriv mõju ja see tapab rakud kõrgete dooside korral. UV (254-260 nm) põhjustab puriinide ja pürimidiinide dimeeride teket ja sellega ebanormaalseid DNA ahelaid. Keemilised mutageenid - aluste analoogid on sarnased lämmastikalustega ja need inkorporeeritakse replikatsioonil DNAsse. Mõned neist põhjustavad vale paardumist (5- broomuratsiil). Aluseid modifitseerivad ained: deamineerivad, hüdroksüleerivad, alküleerivad. Interkaleerivad ained: hüdrofoobsed molekulid nagu proflaviin, etiidiumbromiid, lähevad aluste vahele ja seovad endaga replikatsioonil uue aluse (insertsioon). Kui nad aga eemaldada,
välja ⁞ DNA glükosülaas ja lämmastikalus lahkub 4) nukleotiidide väljalõikamine (tähtsaim) ⁞ (Py)2; aluse modifitseerimine ⁞ UvrA, B, C, D + XPO, XPA, XPD 5) kaheahelaliste katkestuste parandamine ⁞ kaheahelalised katked ⁞ RecA, RecB, C, D 6) rekombinatsiooni reparatsioon ⁞ massilised kahjustused, mõlemad ahelad lagundatakse ⁞ UmuC (DNA polümeraas IV ja V) Fotoreaktsioon on omane taimedele, imetajatele mitte. Fotoreaktsioon – otsene parandamine. Pürimidiini-dimeeride eemaldamine rakus, teeb DNA fotolüaas (ensüüm AlkB). BER – base edition reparatsioon – DNA glükosidaas lõikab glükosiidsideme, kahjustatud lämmastikalus lahkub, selle asemele hiljem uus alus. nukleotiidide väljalõikamine – tähtsamaid reparatsioonitüüpe, lagundatakse DNA-d, lõigatakse kahjustatud välja (Py)2 – pürimidiini dimeer. Aluste modifitseerimine, kui aluste küljes on suured võõrad rühmad, mida teised ensüümid ära ei tunne.
annaabi.ee 
