Eesti teise maailmasõja ajal (1939-45) Peale MRP kirjutas Eesti Valitsus alla baasidelepingule, sest tahtis sõda vältida. Selle tulemusena langes Eesti NL mõjusfääri. Eesti lubas tuua Punaarmee baasid enda alale. Okupatsioon oli 2s osas: 1940-41 ja 1944-91. Okupatsioon algas Narva diktaadiga 17.06.40 ( Laidoner kirjutas alla). Nõukogude Venemaa nõudis valitsuse väljavahetamist ja seadis Rahvavalitsuse juhiks Johannes Vares- Barbaruse. Eesti nimetus Nõukogude okupatsiooni ajal oli Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV). Eesti, Läti ja Leedu ühendamist NSV liiduga nim. Inkorporeeringuks(anneksioon). Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti ja kehtestati NL konstitutsioon ja seadused
mille tegevus oli allutatud riigi juhtimisele. 5. Sõjakas välispoliitika 1935- 1936 Ühendati Etioopia Itaaliaga 1936- 1939 Abistati natsionaliste Hispaania kodusõjas 1939 Sissetung Albaaniasse NATSIONAALSOTSIALISTLIK SAKSAMAA MIKS TEKKIS? Põhjused 1. Pettumine Versailles’i süsteemis Saksamaa seisukoht: tegemist pole läbirääkimiste teel saavutatud kokkuleppega, vaid kaotajatele peale surutud diktaadiga. Tingimused mis Saksamaale peale suruti olid alandavad 2. Majanduslikud raskused Eriti rängalt mõjutas Saksamaad 1929 aastal alandunud suur ülemaailmne majanduskriis, majanduslikku väljapääsu nähti taasrelvastumises ja agressioonis. 3. Demokraatia kriis - Demokraatliku korda süüdistati kõikides maailmasõjale järgnenud hädades, mitmed ühiskonnagrupid olid demokraatia vastu. Demokraatlik võim ei suutnud toime tulla suure majanduskriisi
ning ägedate rahutuste tõttu Saksamaal lootis ta leida rahvamasside toetust. Peale saksa rahva kestmajäämise tagamise läbi natsionaalsotsialistliku riigi, järgis Hitler vaid veel ühte poliitilist sihti, mille ta niisamuti juba ,,Mein Kampfis" esile tõi: Saksamaa võimupositsioon ühises euroopa majandusühenduses. Siinjuures olid talle eelkõige oluline Esimese maailmasõja territoriaalsete ja majanduslike repressioonide revideerimine, mis lõppesid Versaille diktaadiga ning tõukasid tollal majanduslikult rikka ja poliitiliselt esilekerkiva Saksamaa hädasse ja viletsusse. Olenemata kõigist saksa rahuettepanekutest (eelkõige inglastele), üritasid Prantsusmaa ja Inglismaa Nõukogude liitu oma liitlaseks saada. Stalin ja ta välisminister Molotov lasid aga läbirääkimistel ebaõnnestuda, kuna nad olid arvamusel, et Suurbritannial ja Prantsusmaal läheb Nõukogude liidu abi rohkem vaja kui lääne tuge. Stalin arvestas pika positsioonisõjaga
üles maailmarevolutsiooni oht. Prantsusmaa arvas, et Saksamaa peab kõigeeest vastutama ja leping peab olema võimalikult karm. USA arvas, et leping ei tohi olla karm, kuna Saksamaa võib hiljem kätte maksta. GB, et Saksat tuleb õiglaselt karistada, seisukohad USA ja Prants vahel. Otsused olid kaotajate suhtes ülekohtused. 2.1 Versaille rahuleping allkirjastati 28.06.1919, millega määrati sõjasüüdlaseks Saksamaa. Tegemist ei olnud mitte lepingu, vaid diktaadiga. Sellega määrati, et Saksa sõjajõud limiteeritakse 100 000 meheni, sõdurid võisid olla ainult vabatahtlikud, ei tohtinud olla soomusmasinaid, allveelaevu ja kennuväge, mereväes kuus lahingulaeva, Reini jõe pk demilitaliseeriti, sõjakahjude hüvitamine Prantsusmaale, Belgiale, GBle 6,6miljonit naela, territooriumist 1/8 anti ära, Austria ja Saksa ühinemine keelati, tekkis uus riik Tsehhoslovakkia, kus elas 3 miljonit sakslast
Lisaks sellele nõustus Eesti Moskva tugeval survel ja rahu säilitamise nimel sõlmima N. Liiduga 28. septembril 1939 veel ühe mittekallaletungilepingu. Selle lepinguga lubati Eesti territooriumile Punaarmee sõjaväebaasid. Eestile kaelamääritud Moskva leping kandis pidulikku nimetust vastastikuse abistamise pakt ja deklareeris meie riigi sõltumatuse tunnustamist, kuid sisuliselt tähendas see pärast Poola jagamist meievastase agressiooni algust. See leping vormistati Moskva diktaadiga, jõuga ähvardades ja sõjalisi provokatsioone sooritades. Oma kaubalaeva Metallist provokatiivne uputamine Soome lahes ning Poola allveelaeva Orzeli põgenemine Tallinnast olid argumendid, millega survestati Eesti Vabariigi juhtkonda, et realiseerida agressiivseid plaane. Baasidesse toodud Punaarmee üksused ületasid arvuliselt Eesti Kaitseväe suuruse kahekordselt ja nagu näitasid paari kuu pärast alanud N.
viibisid NSVL väed, mis piiras vabadust. Olukord muutus 16 juuni '40 Eestile esitati ultimaatum. Eestilt nõuti täiendavate vägede sissetoomist ning valitsuse vahetust. 17 juuni '40 algab Eestis NSVL okupatsioon. Nn hääletu alistumine, kuna Eestil polnud võimalik NSVL'ile vastu hakata, alternatiive polnud.Kindral Laidoner andis välja Narva diktaadi dokument, mis nägi ette seda, et kõik ühendusteed ja sidekanalid(telefon, telegraaf, raadio) tuleb anda punaarmee kontrolli alla. Diktaadiga keelati ka rahvakogunemised, puudus võimalus protesteerida. Eestlased pidid loobuma ka oma relvadest. Eestisse saabus NSVL eriesindaja Andrei Zdanov, kes Eestis järgnevaid sündmusi kontrollis. NSVL üritas jätta mulje, et toimuv on eestlaste oma vaba tahe. Zdanovi eestvedamisel hakati organiseerima meeleavaldust, et toetada nõuet vahetada valitsust, 21 juuni '40. Päts tagandas varasema valitsuse ning määras ametisse Vares-Barbaruse valitsuse(sinna valitsusse kuulunud
Paavst valitakse Rooma piiskopkonna kardinalide seast 3. Tugevndada paavsti vaimuliku võimu Euroopas. See tekitas investituuritülid. See tähendas, et paavst nõudis, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist ja see tähendab, et vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnistuste väljaandmist ehk, et riik ei paneks vaimulikke ametisse vaid seda saab teha ainult paavst. Need nõuded sätestas paavst Gregorius VII aastal 1075 paavsti diktaadiga. a. Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise 1122 kehtestatud Wormsi konkordaadiga lõpetati ametlikult investituuri tülid ja see tähendas, et keiser pidi edaspidi sõltuma kirikust. Ristisõjad Põhjused 1. Katoliku kiriku pühasõja doktriin. See tähendab, et katolik kirik kogu maailmas peab pühasõda oma usu nimel · doktriin poliitikas sõnastatud põhimõte 2
nad tahtsid kangesti toetuda. 17. juunil kell 5:00 ületasid Nõukogude väeüksused Eesti piiri. . NSV Liidu sõjaväelaste koguarv Eestis ulatus 115 000-ni. Nõukogude väeüksused sisenesid ka Lätisse. 18. juunil võttis Punaarmee oma kontrolli alla raudteejaamad, sadamad, lennuväljad, sidesõlmed, postkontorid, omavalitsusasutused ja teised strateegilise tähtsusega objektid, see oli nõustumine Narva diktaadiga (Meretskovi nõuded nagu see eelmine lause+ tsiviilisikutelt tuleb ära korjata relvad, ka Kaitseliidult, Eesti sõjalennukid ei tõhi õhku tõusta jne). Samal ajal okupeeriti Tallinn. Ždanovi missioon ja 21. juuni sündmused. 19. juunil saabus Tallinna Stalini eriesindaja Andrei Ždanov, kes asus juhtima Eesti Vabariigi likvideerimist. Arutati tulevast valitsejat, ta kohtus ka Johannes Varesega. 20 juuniks oli uus
annaabi.ee 
