Keskrõhuventilaatorid - tekkiv rõhuvahe jääb vahemikku 720-3600Pa Kõrgrõhuventilaatorid - tekkiv rõhuvahe on üle 3600Pa Ehituslikult jägunevad ventilaatorid aga järgmiselt: Radiaalventilaatorid ehk tsentrifugaalventilaatorid Radiaalventilaator 1. tööratas; 2. sisendkollektor; 3. spiraalkamper; 4. tööratta võll; 5. difuusor Ehituselt on telgventilaatori tähtsamaks osaks tööratas, mis on ühendatud ajamiga võlli abil. Tööratas koosneb esi- ja tagakettast, mille vahel asetsevad labad. Ventilaatori põhiparameetriks on tööratta läbimõõt. Olenevalt tööratta konstruktsioonist ja labade paigutusest on radiaalventilaatori kasutegur 40-80%. Ventilaatorisse sisenev gaas suundub sisendkollektori kaudu tööratta labadele. Spiraalkambri ülesandeks on gaasi suunamine nõutavasse suunda.
silindrist väljalasketorustikku. Taolise pumpamise abil on võimalik saavutada suhteliselt kõrge rõhk ka väikese jõu abil. Kõige tavalisem kolbpumba jõuajam on elektrimootor. Tsentrifugaal pumbad- Tsentrifugaalpump on labapump, mis töötab järgmisel põhimõttel. Spiraalkambris pöörleb labadega rootor. Labadevahelist ruumi läbides suurendab tsentrifugaaljõud vedeliku rõhuenergiat (rõhu suurenemise kiiruse vähenemise arvel tagab pumbakere laienev osa e. difuusor). Kõrget rõhku on raske saada, kuid valmistatakse mitmeastmelisi pumpi. Tsentrifugaalpumba jõudlus on kuni 2 m3/s, tõstekõrgus (rõhk) kuni 4500 m, kasutegur 0,6 ... 0,9. Töötab ka siis, kui labad on kahjustunud. Tõstevõime on hea, imamisvõime ei ole väga hea. Suurematel pumpadel võlli ümber nöörtihend ja paarislaagrid, mis hoiavad võlli tihedana. Käivitamiseks tuleb täita, kuivalt ei käivitu. Kui veepinnast kõrgemal, siis on vaja ka torustiku põhjaklappi
· Teemant saagimine on ainuke võimalus betooni täpne ava lõigata. Pehmetesse kivimaterjalidesse, nagu plok-, tellis- ja kergbetoonseina avasid ning mitmesugustele torudele kanaleid saab lõigata kuivalt, tolmuvabalt ja müratult nn. supersaega, mille vibreerivad 10 000 korda minutis kaks kõvasulamistera. · Veejoaga lõikamine: Veejoaga lõigatakse lahti kahjustunud betoon tarindite pinnakihid. Seadme moodustab kõrgsurve pump, Voolik- ja difuusor. Veejoa surve on 100-600 baari. Sel meetodil eemaldatakse fasaadi pinnakatet ja betoonpindade krohviosa, võetakse lahti ja puhastatakse betoonsarruseid. · Hüdraulilised lõugpurustid: Purustitega murtakse betoontarindeid ehitise sees ja väljas. Need on kaugjuhitavad. Murdevõimsusest piisab 150 mm paksuse betooni lõhkumiseks. Pildid: ·
2 töörattalaba 3 spiraalkamber 4 imitoru 5 põhjaklapp 6 imikurn 7 difuusor 8 siiber 9 survetoru 10 täitmisava 11 tihendiveejuhe (kõrgsurvepumpadel) 12 võllitihend Joon. 1. Tsentrifugaalpumba skeem [1]
Liuglaagrid , suurematel pumpadel . Liuglaagrid on paksuseinalised ja liud on valatud B 83 . Liugrlaagrite õlitamisks kasutatakse tavaliselt surveõlitust . 3. Mõnikord pronkspukse. Pumba tihendid . Väiksematel pumpadel on tavaliselt rasvnöör topendtihend. Sellise tihendi eelised on odavus ja reguleerimise lihtsus . Uuematel pumpadel kasutatakse . lauptihendeid. Lauptihendi põhimõte on, et tihendus saavutatakse kahe pöörleva ketta vahel, mis omavahel libisevad. Difuusor: Difuusori ülesanne on muundada vedeliku kiiruse energia rõhu energiaks. Difuusoreid võib olla 3 tüüpi . 1. Spiraalselt laienev kanal - kanal valatakse pumba kere sisse. 2 .Labadega difuusor- tööratta taha paigutatakse labadega aparaat ,kus labade vahe suureneb 3 .Kombineeritud difuusssor. PROFIILSETE ROOTORITEGA ROOTORPUMP. PROFIILSETE ROOTORITEGA ROOTORPUMP. Tööpõhimõte: Üks rootoritest on vedav rootor ,teine veetav.
Düüsi ja difuusori mõiste. Kitsenev ja laienev düüs. TD keha olekuparameetrite muutus düüsis ja difuusoris. p2 c 22 c12 Põhivõrrandid: 2 2 - = - p1 vdp = lt , c 2 = 2h + c12 = - 2(h1 - h2 ) Düüsiks nimetatakse muutuva ristlõikega kanalit mille läbimisel termodünaamilise keha voolus kiireneb. c 2 > c1 ja p 2 < p1 . Difuusor kujutab endast ümberpööratud düüsi ning protsess on ka pööratud, kiirus ja kineetiline energia väheneb (potentsiaalne tõuseb). c2 < c1 ja p 2 > p1 . Neid kasutatakse N: sentrifugaalides, kompressorites, reaktiivmootorites. 33. Termodünaamilise keha drosseldamise olemus. Drosseldamist iseloomustav skeem. Voolava vedeliku, gaasi, auru jne. rõhu vähendamine takistuse ehk drosseli abil. Mida suurem on takistus seda suurem on rõhulang. Drosseldamisel juga kiireneb. Joonis TV ja vihikus
(m/s) (k adiabaadi astendaja, p rõhk, v erimaht) Laieneva düüsiga ( Lavali kanal) on võimalik saavutada suuremaid kiirusi kui helikiirus. Kriitiline kiirus Ck võrdub helikiirusega, laienevas avas aga kiirus suureneb veelgi ja maksimaalse väärtuse saavutab väljumis-ristlõikes . (see kiirus on oluliselt suurem helikiirusest) (kitsenevaid düüse kasutatakse gaasi-ja auru turbiinides. Laienevaid düüse kasutatakse reaktiiv- ja rakettmootorites. Difuusor kujutab endast ümberpööratud düüsi ning protsess on ka pööratud, kiirus ja kineetiline energia väheneb (potentsiaalne tõuseb). c2 < c1 ja p2 > p1 . Neid kasutatakse N: sentrifugaalides, kompressorites, reaktiivmootorites. 29. Otto ringprotsess. (PV, TS diagrammid, mootori surveaste) Kolbmootorite ringprotsessi, kus soojus suunatakse protsessi püsival mahul, nimetatakse Otto ringprotsessiks. Otta ringprotsessil töötavates mootorites kasutatakse kergeid vedel- ja
32. Termodünaamilise keha voolamise põhivõrrandid. Düüsi ja difuusori mõiste. Kitsenev ja laienev düüs. TD keha olekuparameetrite muutus düüsis ja difuusoris. p2 c 22 c12 Põhivõrrandid: 2 2 p vdp lt , c2 2h c12 2(h1 h2) 1 Düüsiks nimetatakse muutuva ristlõikega kanalit mille läbimisel termodünaamilise keha voolus kiireneb. c 2 c1 ja p 2 p1 . Difuusor kujutab endast ümberpööratud düüsi ning protsess on ka pööratud, kiirus ja kineetiline energia väheneb (potentsiaalne tõuseb). c2 c1 ja p2 p1 . Neid kasutatakse N: sentrifugaalides, kompressorites, reaktiivmootorites. 33. Termodünaamilise keha drosseldamise olemus. Drosseldamist iseloomustav skeem. Voolava vedeliku, gaasi, auru jne. rõhu vähendamine takistuse ehk drosseli abil. Mida suurem on takistus seda suurem on rõhulang. Drosseldamisel juga kiireneb. Joonis TV ja vihikus.
Vee sisepritsimisega reguleerimise puhul pritsitakse jahutavasse auru peente jugadena sooladevaba vett. Veepiiskade aurustamiseks vajaliku soojuse arvel auru temperatuur langeb. Vaadeldav temperatuuri regulaator koosneb kollektorist, millisse aur siseneb torude kaudu. Vesi pritsitakse kolllektorisse läbi düüsi. Veepiskade ja auru hea segunemise tagamiseks paigutatakse kollektorisse difuusor. Aur väljub regulaatorist teiste torude kaudu. Regulaatorist väljuva auru temperatuur sõltub aurusse pritsitava vee kogusest. Antud juhul sissepritsitava vee osa 3%. Malekorras torudega ökonomaiser ehk toitevee eelsoojendi on aurukatla küttepinnaks, kus põlemisgaaside soojuse arvel kuumutatakse katlasse suunduvat toitevett. Ökonomaiser on paigaldatud konvektiivsete gaasikäiku ülekuumendi külma astme järel
tehakse võrdlemisi laiad ja madalad süvendid, et suunata õli ühtlasemalt lagri tööpinnale. Õli suunatakse raamlaagrile tavaliselt läbi nipli laagrikaantes. Laagrikaaned on kinnitatud tikkpoltidega, kinni pingutatud dünamomeetrilise võtmega ja kinnitatakse splindiga. 10.Tsentrifugaalpump: spiraal kambris pöörleb labadega rootor. Labadevahelistruumi läbides suurendab tsentrifugaaljõud vedeliku rõhuenergiat (rõhusuurenemise kiirusevähenemise arvel tagab pumbakere laienev osa e. difuusor). Kõrge rõhusaamiseks valmistatakse mitmeastmelisi pumpi. Tsentrifugaalpumba jõudlus on kuni 2 m³/s, tõstekõrgus (rõhk) kuni 4500 m. Pump ja selle imitoru tuleb enne käivitamist täita veega. Surve poole klapp/kraan peaks olema suletud,sest kui el.mootor hakkab madalatel pööretel ringi käima siis ta ei saavuta max pöördeid ja kuumeneb üle. 11.Töösilinder ja hülss.Valmistatakse üldiselt malmist. Hülsi sisepind on hoolikalt lihvitud, et ei
sulgevad kütuse. Kütuse hulga reguleerimine ehk katla tootlikkuse reguleerimine toimub tagasivoolukütuse hulga reguleerimisega. Pihustatav kütus süüdatakse kaarleegiga, mis tekib kahe elektroodi vahele käivitamisel. Pihustil on erinevad otsikud erinevate läbimõõtudega. Nende vahetamisel muutub katla tootlikkus. Pärast pihustiotsiku vahetamist tuleb ka välja reguleerida difuusori kaugus pihustist. Mida suurem on kütuse hulk, seda lähemale tuleb difuusor pihustile viia. Kütusepumbaks kasutatakse Leistritz’i kruvipumpa, filtrina aga pappelementi mis on ümbritsetud metallvõruga. Katla tsirkulatsioonisüsteemis kasutatakse erinevaid ventiile. Enamus on liblikventiilid, kuulkraanid, elektrimootoriga ventiilid ja pneumaatilised ventiilid. Toitevee ventiilid on elektrilised ja võlli juhtpesaga ventiilid (2tk). Liblikventiilid on otseläbivooluga.. Kuulkraanid on käsihoovaga, elektrimootoriga või käsitsi
annaabi.ee 
