toimuma elektronide difusioon n-alalt p-alale, kus nende kontsentratsioon on tunduvalt väiksem, ja vastupidi, aukude difusioon p-alalt n-alale. Difundeeruvad elektronid ja augud rekombineeruvad (kaovad) ning siirdeala lähedusse jäävad kompenseerimata laenguga lisandite ioonid, mis tekitavadki ruumilaengu ja sisemise elektrivälja siirdealal ES. See ala takistab edasist laengukandjate difusiooni, seega on nagu tõkkekihiks. Tõkkekihi laius on määratud aukude ja elektronide difusioonitee pikkuste summaga Lp + Ln. Laengukandjate difusioonitee pikkuse L, s.o vahemaa, mille nad läbivad eluea jooksul difusiooni tulemusena, saab leida mittetasakaaluliste laengukandjate eluea o alusel: L = Do kus D  laengukandjate difusioonitegur. Mittetasakaaluliste laengukandjate eluea mõistet vaatleme fotojuhtivuse juures, ta määrb ära seadise inertsi (kiiretoimelisuse).
(hapniku ja süsihappegaasi)  difusioon lõpeb, kui kõik partsiaalrõhud saavad võrdseks. 8. Gaasivahetus alveolaarôhu ja kopsukapillaarvere vahel. Alveolaargaasist verre ning verest alveoraalgaasi difundeeruvad aasid kõrgema osarõhu poolt madalama suunas. Ficki seaduse järgi on gaasi difusioon (D) läbi mingi koeala võrdeline selle pindalaga (A), gaaside kontsentratsiooni diferentsiga kummalgi pool difusiooni pindala (P) ja difusiooni konstandiga (k) ning pöördvõrdeline difusioonitee pikkusega, st koe paksusega (T), mida difundeeruvad gaasid läbima peavad. Kopsualveoolide suure arvu tõttu on difusioonipind 30..100m3, oleneb inimese keha mõõtmetest ning hingamisfaasist (välja väiksem, sisse suurem). Puhkeolekus vereosakese gaasivahetustsooni kapilaaris viibimmise aeg 0,7sek. 9. Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. Veri kannab hapnikku nii hemoglobiiniga seotult kui ka füüsikaliselt lahustunult (vähe).
partsiaalrõhud saavad võrdseks. 8. Gaasivahetus alveolaarôhu ja kopsukapillaarvere vahel. Alveolaargaasist verre ning verest alveoraalgaasi difundeeruvad aasid kõrgema osarõhu poolt madalama suunas. Ficki seaduse järgi on gaasi difusioon (D) läbi mingi koeala võrdeline selle pindalaga (A), gaaside kontsentratsiooni diferentsiga kummalgi pool difusiooni pindala (P) ja difusiooni konstandiga (k) ning pöördvõrdeline difusioonitee pikkusega, st koe paksusega (T), mida difundeeruvad gaasid läbima peavad. Kopsualveoolide suure arvu tõttu on difusioonipind 30..100m 3, oleneb inimese keha mõõtmetest ning hingamisfaasist (välja väiksem, sisse suurem). Puhkeolekus vereosakese gaasivahetustsooni kapilaaris viibimmise aeg 0,7sek. 9. Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. Veri kannab hapnikku nii hemoglobiiniga seotult kui ka füüsikaliselt lahustunult (vähe)
Hapnik läheb alveoolidest verre, sest osarõhk alveolaarõhus on suurem kui veres. Gaasivahetus toimub difusiooni teel läbi alveooli seina alveolaarõhust kapillaarveresoontesse läbi difusioonimembraani. Süsihappegaas difundeerub verest alveoolidesse. Kui difusioonihäired puuduvad: alveolaargaasis hapniku ja süsihappegaasi osarõhud ühtlustuvad. difusioon sõltub: difusiooniala pindalast gaaside konsentratsioonide erinevusest kummalgi pool difutsioonipinda difusioonitee pikkusest (ehk koe paksusest) T D=APk/T 21. Hingamisgaaside transport verega ja gaasivahetus kudedes. Piki gradienti liikumise põhimõte kehtib ka ükskute gaaside kohta gaasisegus. Hapnik difundeerub sealt, kus seda on kõige rohkem (alveooliõhk) , sinna, kus seda on kõige vähem(veri). Gaaside transport veres: 1. plasmas lahustunud kujul 2. erütrotsüütide sees (hemoglobiini küljes) Hapnik
väikeste kristallidena ja keskmete kasv sõltuvana kristalli pinnale (märgumisnurk on teravnurk); jääp terakujulisena, tekib nüsinurk. sugulus. Tahkete emulgaatorite korral kasutatakse emulgaatori solubilisatsioon on omane vaid seepidele. Seebi mitsellide tuumad sadenevate molekulide arvust, difusioonkonstandist ja difusioonitee Nurga suurust v saab seletada pindpinevusjõududega, Õli korral kas hüdrofiilsuse või hüdrooobsuse iseloomustamisel märguvust vees. on suutelised neelama vedelikku, mis erineb tunduvalt pikkusest. Kasutatavamad: lahusti vahetamine ehk füüsiline oleofiilne v oleofoobne. Täielikul märgumisel v=0, täielikul Kui emulgaator on märguv ( < 900), siis on stabiliseeritud õ/v tüüpi dispersioonikeskkonnast
Valmistamise meetodid: kondenseerimism: eesmärgiks aatomite/molekulide/ioonide liitmine suuremateks agregaatideks. Toimib isevooluliselt, sest kondenseerumisel toimub pinna vähenemine ja sellega koos vabaenergia vähenemine  probleemiks on kasvu õigeaegne pidurdamine, et ei tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. Staadiumid: kristallisatsioonikeskme teke väikeste kristallidena ja keskmete kasv sõltuvana kristalli pinnale sadenevate molekulide arvust, difusioonkonstandist ja difusioonitee pikkusest. Kasutatavamad: lahusti vahetamine ehk füüsiline kondenseerimine, aurude kondenseerimine, keemiline reaktsioon.Peenestusmeetotid: eesmärgiks suuremate osakeste pihustamine väiksemateks: kuulveski, kolloidveski, pihustamine elektrikaares, vedelate/tahkete ainete peenestamine ultraheliga, keemiline dispergeerimine. Kolloidosakste puhastamine: dialüüs, elektridialüüs. Ültrahelifiltreerimine, tsentrifuugimine.
ei tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. Kondenseerimismeetodis eraldatakse kaks staadiumit: 1) kristallisatsioonikeskmete teke väikeste kristallikestena Kui aine lahustuvus antud dispersioonikeskkonnas on L ja meie lahus on piisavalt üleküllastunud kontsentratsiooniga C, siis on kristallisatsioonikeskme tekkekiirus V1 =dt/dn=k (C-L)/L 2) keskmete kasv sõltuvana kristalli pinnale sadenevate molekulide (aatomite, ioonide) arvust m, nende difusioonikonstandist D ja difusioonitee pikkusest l : v2 =dm/dt=Ds/l(C-L) Ühtlase dispersiooniastme saavutamiseks peab keskmete tekkekiirus olema palju suurem kui kasvukiirus (v1 >> v2). Kasutatavamad kondenseerimismeetodid: 1. Lahusti vahetamine ehk füüsikaline kondenseerimine. See põhineb asjaolul, et ühes lahustis on aine lahustuv, teises lahustis aga mitte. Lahusti vahetamisel sadeneb aine liig välja ning moodustab kolloidosakesed. Näiteks annab NaCl lahustatuna vees tõelise lahuse, lahustatuna benseenis aga
Kondenseerimismeetodi kaks staadiumit on kristalliseerumise keskmete teke ja keskmete kasv. Keskmete tekkeks on vaja kas kõrget üleküllastust (homogeenne) või madalat üleküllastust tahkete osakeste juuresolekul (heterogeenne). Selle kiirus on , kus iseloomustab üleküllastumust. Keskmed kasvavad tänu dispersioonile, seni kuni lahus on üleküllastunud. Osakesed lähevad dispers. kesk. üle kristallifaasi.. k on konstant, mis sõltub difusioonikonstandist ja difusioonitee pikkusest. ja on üleküllastumuse aste. Selleks, et dispersioon (keskmete kasvamine) oleks ühtlane peab keskmete tekkimise kiirus olema suurem kasvamise kiirusest e. Meetodid on näiteks · Lahusti vahetamine (NaCl veest benseeni) · Aurude kondenseerimine · Keemiline reaktsioon n. Peenestusmeetod Peenestusmeetodi eesmärk on vähendada l ehk teha suuremad osakesed väiksemaks. Seeläbi kasvab eripind ja pinnaenergia . Energia kasvab, seega peame tegema tööd
Ventilatsiooni tulemusena püsib alveoolides üsna püsivalt PO2=100 mmHg PCO2=40 mmHg Kopsu saabuvas venoosses veres on PO2=40 mmHg PCO2=46 mmHg Hingamisgaaside liikumise aluseks on nende difusioon suurema osarõhuga piirkonnast väiksema osaõhuga piirkonda. Loeng, sl.36 – Ficki diffusiooni seadus Difusioon häirub kui: -osarõhkude vahe väheneb -difusioonipind väheneb -difusioonitee pikeneb 21. Hingamisgaaside transport verega ja gaasivahetus kudedes. Erütrotsüüt läbib kopsukapillaari umbes 0,75 sekundi jooksul, füüsilise töö korral võib see aeg lüheneda isegi 0,3 sekundini. Tervel inimesel on see kontaktiaeg piisav, et veregaaside osarõhud peaaegu võrdsustuks alveolaarruumi osarõhkudega. Täiskasvanud inimene tarvitab ~ 250 ml hapnikku minutis. Südame minutimaht on ~ 5 l/min.
Lahustumine on vajalik difusiooniks rakkudeni, kus hapnikku vajatakse. 2 5 Rinnaõõne e thoraxi ruumala muutmisega muudetakse rõhkude vahet ning saavutatakse ventilatsioon. Gaas või gaaside segu voolab kõrgema rõhuga piirkonnast madalama rõhuga piirkonda. Difusiooni soodustab lühike difusioonitee ja suur difusioonipindala. 36) Hingamistsükkel, selle osad. Sisse- ja väljahingamise mehhanism, nendega kaasnevad rõhu ja mahu muutused rindkeres. Kopsukoe elastsus, selle tähtsus hingamismehhaanikas. Venitatavus hingamissüsteemis, selle mõõtmine. Hingamismehaanika all mõistetakse hingamistsükli jooksul esinevate rõhu-mahu suhete ja rõhu-voolu suhete analüüsi. Hingamistsükkel koosneb sisse ja väljahingamisest. Sisse- ja väljahingamise aluseks on
annaabi.ee 
