elueerimiseks kolonnist tR-aine retentsiooniaeg - aeg, mis kulub poole aine elueerimiseks kolonnist konstantse voolukiiruse juures k`- mahtuvusfaktor (näitab aine kontsentratsiooni erinevust mobiilses ja statsionaarses faasis) -selektiivsus N-efektiivsus e. teoreetiliste taldrikute arv Rs-lahutuvus Rs näitab kui hästi on 2 lähedast piiki omavahel lahutunud Van Deemteri võrrand: H=A+B/u+(Cm+Cs)u A:aine molekulide teepikkuste erinevus;B:ainetsooni difusiooniline laienemine kolonnis;Cm:massivahetus liikuvas faasis ;Cs:massivahetus liikumatu ja liikuva faasi vahe Kus A, B ja C on konstandid, A arvestab difusiooni, B molekulaarset difusiooni ja C takistust massi üleminekul. A- arvestab täidise statsionaarse faasi suurust ja geomeetriat. B- molekulaarne difusioon- laienemine tänu difusioonile liikuvas faasis, sõltub voolu kiirusest, kiiruse kasvades väheneb. C- takistus massi üleminekule. Kvalitatiivne analüüs kromatograafias:
k`- mahtuvusfaktor (näitab aine kontsentratsiooni erinevust mobiilses ja statsionaarses faasis) -selektiivsus N-efektiivsus e. teoreetiliste taldrikute arv Rs-lahutuvus Rs näitab kui hästi on 2 lähedast piiki omavahel lahutunud Van Deemteri võrrand- (üldkuju) H=A+B/u+(Cm+Cs)u A:aine molekulide teepikkuste erinevus(kapillaarkolonnide korral paraboolne vooluproofil) B:ainetsooni difusiooniline laienemine kolonnis Cm:massivahetus liikuvas faasis Cs:::massivahetus liikumatu ja liikuva faasi vahe Kus A, B ja C on konstandid, A arvestab difusiooni, B molekulaarset difusiooni ja C takistust massi üleminekul. A- arvestab täidise statsionaarse faasi suurust ja geomeetriat. B- molekulaarne difusioon- laienemine tänu difusioonile liikuvas faasis, sõltub voolu kiirusest, kiiruse kasvades väheneb. C- takistus massi üleminekule.
Põlemist, kus kütus on gaasilises faasis nagu hapendajagi nim. homogeenseks põlemiseks. Heterogeenseks nim. aga sellist põlemist, kus kütus on kas vedelas või tahkes olekus. Kui aeg hapendaja kütusega kontakti viimiseks on tunduvalt väiksem, kui hapendaja ja kütuse vahelise keemilise reaktsiooni aeg siis on tegu kineetilise põlemisega, vastaseljuhul aga difusioonpõlemisega. Juhul kui need ajad on samas suurusjärgus on põlemine kineetlis-difusiooniline. Keemilise reaktsiooni kiirust sõltuvalt kontsentratsioonist esitatakse massitoime seaduse kujul. Nimetatud seadus arvestab asjaolu, et reaktsiooni astuvate ainete molekulide hulk ja seega ka keemilise reaktsiooni kiirus suureneb ainete kontsentratsioonide suurenemisega. Keemilise reaktsiooni kiiruskonstandi ja seega ka põlemisreaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist on esitatav arrheniuse seaduse kujul. 20. Gaaskütuse põlemine.
Kütuste põlemine On füüsikalis keemiline protsess, mille käigus kütus viiakse kokku õhuga ja seejärel süüdatakse, ss toimub õhus oleva hapniku ühinemine kütuse põlev elementidega ja selles protsessis eraldub suur hulk soojust. Ja see soojus kulutatakse kuuma vee ja veeauru tootmiseks. Põlemine võib olla: Kineetiline kütus ja õhk on hästi segatud ja põlemisel tekkiv leek on suhteliselt lühike ja leek on vähe helenduv. Difusiooniline- kui kütus ja õhk ei ole eelnevalt korralikult segatud õhuga ja sel juhul tekib pikk leek ja helendav. Põhilised põlemis reaksioonid- Keemiliselt täielik põlemine 1-3 1)C+O2=CO2 +Q=33,6 MJ/Kg 2)2H2+O2=2H2O+Q=139,6 MJ/Kg 3)S0+O2=SO2+Q=9,0 MJ/Kg Keemiliselt mitte täielik põlemine 4 4)C+O2=2CO+Q=9,9 MJ/Kg Keemiline mittetäilik põlemine tähendab, et suitsugaasides on põlevad keemilisedelemendid sees.
(voolavust) 1. lipiidide küllastatus - küllastamata rasvhapped muudavad paindlikumaks. 2. kolesterool membraani koostises 3. temperatuur 14. Milliseid rasvu nimetatakse trans-rasvadeks Trans-rasvad on küllastumata rasvad, mille rasvhapete jääkides esinevad kaksiksidemed on trans asendis ehk E-isomeerid. 15. Mis on lateraalne difusioon Ühe membraani kihi piires toimuv aktiivne lipiidide molekulide difusiooniline liikumine 16. Mis on hübridoom ja kuidas ning milleks neid tekitatakse Hübridoom on antikeha sünteesiva b-lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid, mille abil saab toota suurtes kogustes antigeeni spetsiifilisi monokloonseid antikehi.Säilinud mõlemad eellasraku tunnused. 1) katseloom immuniseeritakse vajaliku antigeeniga 2) immuniseeritud katselooma viidud antigeenile vastavaid antikehasid tootvad b- lümfotsüüdid liidetakse müeloomirakkudega
trans asendis ehk E-isomeerid. Fosfolipiidid on membraani põhiliseks lipiidseks komponendiks ja neil on struktuuris polaarne pea ja kaks hüdrofoobset saba. Steroidid (kollesterool puudub prokarüoodi plasmamembraanis.) Sahhariidid Võivad olla seotud nii lipiidide kui valkudega Olulised rakk-rakk äratundmisreaktsioonides Membraanikomponendid: Lateraalne difusioon on ühe membraani kihi piires toimuv aktiivne lipiidide molekulide difusiooniline liikumine. Membraanide dünaamilisust (voolavust) mõjutavad: Lipiidide küllastatus - küllastamata rasvhapped muudavad paindlikumaks (mida rohkem seda voolavam) Kolesterool membraani koostises (alandab sulamispunkti) Temperatuur Membraani sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures toimub faaside üleminek (St. membraan läheb liposoomide lahuse kuumutamisel geelisarnasest struktuuri faasist üle mobiilsemasse vedelasse faasi).
Seepärast on ka kõige väiksemates b.rakkudes piisavalt suur arv (~109-1010) molekule. Difusiooni kiirust määravad: molekulid liiguvad juhuslikult igas suunas. Seejuures kõrgema tihedusega (konts-iga) piirkondadest eemale toimub liikumine suurema tõenäosusega kui madalama konts-iga piirkondadest kõrgema konts-iga piirkondadesse, lihtsalt sellepärast, et kõrgema konts-iga piirkonnas on rohkem molekule. molekulide difusiooniline ümberpaiknemine ruumis toimub seda kiiremini, mida kiiremini molekulid liiguvad, ja mida suurem vaba tee pikkus. Konts-i ühtlustumine toimub ka seda kiiremini, mida järsem on konts-i muutus ruumis, s.t., mida suurem on konts-i gradient. Gradient on mingi pideva suuruse muutumise kiirus ruumi koordinaadi järgi.…Difusiooni kiirus vedelikus (vees, rakuplasmas) on keskmiselt …1000 kuni 10000... skorda kiirem kui õhus. Mis ühist on difusiooni ja soojusjuhtivuse vahel
annaabi.ee 
