Normaalrõhul on õhus vaba tee pikkus umbes 10-7m (100nm). Kui rõhk viia 10-7 atmosfäärini siis on vaba tee pikkus 1 m, ja nõus on vaakum. 29. Taimelehel on 5000 õhulõhet 1cm2-l. Iga õhulõhe ava on 10µm pikk ja 5µm lai, kanali pikkus risti läbi epidermise on 10µm. Kui suur saab maksimaalselt olla fotosünteesis CO2 assimilatsiooni kiirus, ühikutes µmol CO2 m-2 s-1 , kui õhus on CO2 kontsentratsioon 14µM ja lehe sisemuses 6µM. CO2 difusioonikonstant õhus on 0.16cm2 s-1. Arvestades difusiooni ainult õhulõhe torus, on difusioonivoog iga ruutsentimeetri kohta A=5000*0.16*{(14-6)*10*10- 4 *5*10-4}/(10*10-4)=3.2nmol/cm2*s. Nõutud ühikutes oleks väärtus 3.2*10000/1000=32µmol m-2 s-1. Kui difusioonikonstant on antud cm2 baasil, siis ka kõik teised suurused, kaasa arvatud kontsentratsioon, tuleb anda cm3 baasil, mitte liitri kohta. 30. Lehe sees on fotosünteesivate rakkude pindala 10cm 2/cm2. CO2 difundeerub läbi raku
liikumine läbi membraani Difusiooni korral on kõik liikumissuunad võrdsed ja lõpptulemuseks on kontsentratsioonide ühtlustumine mõlemal pool membraani Cout = Cin Molekulid erinevad oluliselt oma läbi membraani difundeerumise kiiruse poolest. Mingi aine difusiooni kiirus läbi membraani J (mol cm-2 s-1) on antud seosega: J = -P(Cin - Cout) P läbivuskoefitsient (cm s-1) P = KD1/l K jaotuskoefitsient lahustuvus membraanis jagatud lahustuvus vees D1 aine difusioonikonstant membraanis (cm2 s-1) l membraani paksus (cm) Siin on kontsentratsiooni ühikuteks (mol/cm3) Membraanpotentsiaal Kui membraani erinevatel külgedel on ülekaalus erimärgilised laengud, siis esineb membraanil elektriline potentsiaal ehk membraanpotentsiaal (V) Laenguarvuga Z iooni liikumisega läbi membraanpotentsiaali kaasneb vabaenergia muutus G `= ZF F Faraday arv ehk ühe mooli elementaarlaengute laeng F = 96 500 C/mol või 96,5 kJ mol-1 V-1
Mida suurem on pindala, mida suurem on diffusiooni konstant, mida suurem on konsentratsioonide erinevus ühel ja teiselpool membraani, aga mida väiksem on koe paksus, seda suurem hulk ainet läbib antud membraani. Aine voolamine läbi ristlõikepinna on proportsionaalne kontsentratsioonigradiendiga D = APk T 1. A pindala 2. T- koe paksus 3. k difusioonikonstant 13 14 4. P kontsentratsioonide diferents Läbi lipiidmembraani võivad vabalt difundeeruda vesi ja lahustunud gaasid (O2 ja CO2), rasvlahustuvad ained, väikesed polaarsed molekulid (etanool, kusiaine) (suure laenguga molekulidele on lipiidikihid praktiliselt läbimatud) 14 15
N määratakse kolonni optimaalsetel tingimustel standardaine suhtes N=5.54x(tRi/w1/2)2 t Ri w1 2 ¿ ¿ N=5.54∗¿ Ainete lahutuvust, efektiivsust, selektiivsust ja mahtuvusfaktorit siduv valem. Van Deemteri võrrandi eri liikmete tähendus (A, B, C avaldisi pole peast vaja teada). Van Deemteri võrrand seob efektiivsuse ja eluendi kiiruse: H - teoreetilise taldriku kõrgus; DM - analüüdi difusioonikonstant eluendis dP - täidise osakese läbimõõt; u - eluendi lineaarkiirus A, B, C – konstandid HPLC aparatuur Vajab mikromeetrise diameetriga osakesi ning suuri rõhke (Mpa, 8000 psi). Voo kiirused 0.2-10 ml/min. Kolonnid: standard-, kapillaar-, monoliit- ja eelkolonnid (lühikesed, 1-3 cm, sama stats.faasiga eesmärgiga kaitsta peakolonni). Milliseid mobiilseid ja statsionaarseid faase kasutatakse HPLCs?
Ei ole, sest torude voolutakistus kasvab proportsionaalselt 1/r4 Miks Maa üle ei kuumene ega lõpuks ära ei põle/aura? Mis on fotosüntees? Miks peavad rakud sisaldama suure arvu molekule? Hinnanguliselt peab rakk metaboolsete protsesside kindlustamiseks sisaldama vähemalt 120 valku, tema genoomseega vähemalt 120 geeni. Miks on rakud (üldiselt) väikesed? Kuna rakkude ainevahetus toimub suurelt ostalt difusiooni teel. Rakus difusioonikonstant on 10-10 cm2s-1, seega raku läbimiseks kulub umbes 1 sekund, kui rakk oleks näteks meetri kõrgune, siis läheks aega terve inimese eluiga. Rayleigh hajumine toimub pisikestelt osakestelt (tolmukübemed, õhu aatomid), mille suurus on palju väiksem valguse lainepikkusest (ca 10 korda väiksem). Kuna Rayleigh hajumise intensiivsus on tugevalt seotud hajuva valguse lainepikkusega (pöördvõrdeline lainepikkuse neljanda astmega), siis hajub sama suure läbimõõduga osakestel erineva
intensiivsuste jaotus. 13. Vesi tekib jää sulamisel kui ..? mis on sulamissoojus, ühik. Vesi tekib jää sulamisel kui osakeste kineetiline energia ületab osakeste vahelise tõmbejõu, vesiniksidemed katkevad. Sulamissoojus on soojusenergia hulk, mis kulub massiühiku tahkise sulamiseks konstatsel temperatuuril. 14. Nim bioloogias olulisi transpordinähtusi. Mida iseloomustab difusioonikonst? Ühik. Olulised transpordinähtused on soojusülekanne, difusioon. Difusioonikonstant iseloomustab nii difenteeruvat ainet kui ka difusioonitingimusi. Ühik m2/s. 15. Millest on tingitud raskuskiirendus? Ühik. Raskuskiirendus on tingitud gravitatsioonilisest vastastikmõjust maa ja keha vahel, seda mõõdetakse m/s2. 16. Elektriväljas oleva keha energia avaldub ...... . kas kineetiline või potensiaalne energia? Kas see energia kauguse suurenedes kasvab või kahaneb? Joonis. 17. Molekulidevaheline kaugus jääs on suurem kui vees.
Suhet (I0-In)/I0=1-e-kcl nimetatakse lahuse suhteliseks neeldumiseks. Lambert-Beeri seadus loodi esialgu tõeliste lahuste jaoks, kuid siis leiti, et ta kõlbab ka kolloidlahustes madala dispergeeritud faasi kontsentratsiooni korral. Kõrvalekalded Lambert-Beeri seadusest tekivad jämedispergeeritud süsteemides ja kontsentreeritud lahustes. Samuti ei sobi see võrrand metallide soolide puhul.. 4. Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine. Difusioonikonstant: Osakeste ühtlane jaotus süsteemis on nende kõige tõenäosem olek. Aine ülekanne allub samadele seaduspärasustele kui soojuse ja elektri ülekanne. Difusioon on soojusliikumisest tingitud isevooluline ioonide, molekulide või dispergeeritud osakeste kontsentratsioonide ühtlustumine süsteemis. 1855.a. näitas Fick, et ajavahemikul dt läbi pinna s valitud suunas x difundeerunud aine mass dm on võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga dc/dx: dm/dt= -Ds*(dc/dx)
Need ained läbivad membraani pooride kaudu, mille moodustavad membraanis paiknevad transportvalgud. Difundeeruva aine mass ajas on võrdeline kihi pindala ning ainete sisalduste vahega lähte- ja lõppkohas ning pöördvõrdeline kihi paksusega. Maali-Liina, jaanuar 2012 D-difusioonikonstant, mille väärtus on antud aine, lahusti ja temperatuuri puhul konstantne. 3 C1-C2 tuleb negatiivne, sest vool lähtekoha suhtes ongi negatiivne. Osmoos. Hüpo-, iso- ja hüpertoonilised lahused, rakkude käitumine nendes. Osmoos on difusiooni erijuht, kus läbi poolläbilaskva membraani difundeeruvad lahusti molekulid
annaabi.ee 
