2. Membraantranspordiga on ühendatud mingi teine protsess mida iseloomustab G ` 3. Rakus sees toimub transporditava aine modifitseerimine või sidumine Passiivne transport: difusioon Passiivse transpordi aluseks on molekulide soojusliikumisest tingitud juhuslik liikumine läbi membraani Difusiooni korral on kõik liikumissuunad võrdsed ja lõpptulemuseks on kontsentratsioonide ühtlustumine mõlemal pool membraani Cout = Cin Molekulid erinevad oluliselt oma läbi membraani difundeerumise kiiruse poolest. Mingi aine difusiooni kiirus läbi membraani J (mol cm-2 s-1) on antud seosega: J = -P(Cin - Cout) P läbivuskoefitsient (cm s-1) P = KD1/l K jaotuskoefitsient lahustuvus membraanis jagatud lahustuvus vees D1 aine difusioonikonstant membraanis (cm2 s-1) l membraani paksus (cm) Siin on kontsentratsiooni ühikuteks (mol/cm3) Membraanpotentsiaal Kui membraani erinevatel külgedel on ülekaalus erimärgilised laengud, siis esineb
Kanade, kalkunite, vuttide ja pärlkanade mune kogutakse pesakastidest või puuripatareidest soojal aastaajal vähemalt iga 2 tunni tagant, hane- ja pardimune iga tunni tagant. Haudemunade säilitamine Haudemunade vananedes pikeneb hautamise kestus ja alaneb tibude kooruvus. Muna kaotab läbi pooride aurumise tõttu vett ning muna mass väheneb selle tagajärjel keskmiselt 0,2% ööpäevas. Muna pikaaegsel säilitamisel tema erikaal väheneb, munavalge tiheneb vee aurustumise ja osalise difundeerumise tõttu rebusse. Munavalge proteiinid, sealhulgas lüsosüüm hakkavad aeglaselt lagunema, mille tagajärjel munavalge kaotab bakteritsiidsed omadused. Hautamise kestus linnuliigiti: jaanalind 42 päeva/ muskuspart 34 päeva/ hani 30 päeva/ kalkun 28 päeva/ part 28 päeva/ pärlkana 26 päeva/ sinikaelpart 26 päeva/ jahifaasan 2123 päeva/ kana 21 päeva/ vutt 17 päeva/ kodutuvi 17 päeva/ teemanttuvi 13 päeva Haudereziim loote arenemiseks vajalike tingimuste kompleks
neuronist ja efektorist (talitlev elund või kehaosa). Sellel teel on tavaliselt nn ümberlülitused - sünapsid - kus erutus antakse teatud ülekandeainete (mediaatorite) abil ühelt neuronilt teisele edasi. Närvikeskuseks nimetatakse mingi refleksi teostumisest vô funktsiooni regilatsioonist osavôtvat neuronite kogumit. Närvikeskustes erutuse juhtimine tavaliselt aeglustub (mediaatoraine difundeerumise aeg!) Närvikeskustes vôib sünapsite abil toimuda · Erutuse summatsioon Ajaline summatsioon: ühekordne alalävine ärritaja ei kutsu esile reflektoorset vastust, see saavutatakse alalävise ärrituse sagedase kordamise korral; Ruumiline summatsioon: kahe vôi enama piirkonna retseptorite ärritamisel alaläviste ärritajatega vallandub refleks; · Erutuse divergents - ühe närviraku aksoni kaudu närvikeskusesse saabunud
tunni tagant, kuid hane- ja pardimune soovitavalt kohe pärast munemist. Haudemunade säilitamine Haudemunade vananedes pikeneb hautamise kestus (korrelatsioonikoefitsient 0,84) ja alaneb tibude kooruvus. Muna kaotab läbi pooride aurumise tõttu vett ning muna mass väheneb selle tagajärjel keskmiselt 0,2% ööpäevas. Muna pikaaegsel säilitamisel tema erikaal väheneb, munavalge tiheneb vee aurustumise ja osalise difundeerumise tõttu rebusse. Munavalge proteiinid, sealhulgas lüsosüüm hakkavad aeglaselt lagunema, mille tagajärjel munavalge kaotab bakteritsiidsed omadused. Pikka aega säilitatud munadest saame vähe tibusid ja tibud on elujõuetud. Hautamise kestus linnuliigiti: jaanalind 42 päeva muskuspart 34 päeva hani 30 päeva kalkun 28 päeva part 28 päeva pärlkana 26 päeva sinikaelpart 26 päeva jahifaasan 21–23 päeva kana 21 päeva vutt 17 päeva kodutuvi 17 päeva teemanttuvi 13 päeva
tagant, kuid hane- ja pardimune soovitavalt kohe pärast munemist. Haudemunade säilitamine Haudemunade vananedes pikeneb hautamise kestus (korrelatsioonikoefitsient 0,84) ja alaneb tibude kooruvus. Muna kaotab läbi pooride aurumise tõttu vett ning muna mass väheneb selle tagajärjel keskmiselt 0,2% ööpäevas. Muna pikaaegsel säilitamisel tema erikaal väheneb, munavalge tiheneb vee aurustumise ja osalise difundeerumise tõttu rebusse. Munavalge proteiinid, sealhulgas lüsosüüm hakkavad aeglaselt lagunema, mille tagajärjel munavalge kaotab bakteritsiidsed omadused. Pikka aega säilitatud munadest saame vähe tibusid ja tibud on elujõuetud. Haudemunade pikaajalise säilitamise mõju tibude kooruvusele Munade säilitamine Munade kooruvus (%) päevades kana- pardi- hane-
Koostanud M. Kolga Biokeemia · Osmoos - lahusti liikumine poolläbilaskva membraani kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem. Valgud ei läbi biomembraane. Kõrge molekulmassi tõttu ei difundeeru valgud läbi biomembraanide, kuna kolloidosakesed on suuremad membraani pooridest. See tingib osmoosi, s.t. veemolekulide difundeerumise läbi poolläbilaskva membraani valgulahusesse. See omakorda põhjustab valgulahuses hüdrostaatilise rõhu tõusu, mis takistab vee molekulide edasist difusiooni valgulahusesse. Sellist hüdrostaatilist rõhku, mis takistab lahusti difusiooni läbi poolläbilaskva membraani suurema rõhu (suurema kontsentratsiooni) suunas nimetatakse osmootseks rõhuks. Valkude poolt põhjustatud osmootset rõhku nimetatakse onkootseks ehk kolloid- osmootseks rõhuks.
Dialüüsivedeliku koostis on ligilähedane füsioloogilisele lahusele. Kontsentratsioonigradient läbi membraani esineb vaid organismile mittevajalike (mürgiste) ainete jaoks. Mida suurem molekul, seda aeglasem on difusioon läbi membraani. Põhilised mürgised ained on uurea, kreatiniin, kreatiin jt. Organismist on tarvis eraldada ka üleliigsed ioonid (näiteks K+). Kontsentratsioonigradient määrab ka ioonide korral ära nende difundeerumise suuna. Ultrafiltratsioon on põhiline protsess liigse vedeliku (vee) eemaldamiseks. See protsess kulgeb tänu hüdrostaalilise rõhu erinevusele kummalgi pool membraani, rõhk on madalam dialüüsivedelikupoolsel küljel. Tavaliselt voolavad veri ja dialüüsivedelik vastupidistes suundades. Tänapäeval sageli kasutatakse glükoosivaba dialüüsivedelikku. ! 2. Elektroforees - mis on, selle seos z-potentsiaaliga. !
kogusest; harilikult piisab juba väga väikesest kogusest. Tahke katalüsaatori korral võivad reaktsiooni kiirust määravateks osutuda reagentide ja produktide difusiooniprotsessid. Gaaside lahused vedelikes. Henry-Daltoni seadused. Henry-Daltoni seadus väidab, et gaasisegu komponendi lahustuvus vedelikus on jääval temperatuuril võrdeline komponendi osarõhuga. Difusioon ja osmoos. Enamasti mõistetakse difusiooni (ladina sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumise all aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda [1]. Difusiooniprotsess toimub kõikide agregaatolekutega keskkondades (tahkistes, vedelikes, gaasides ja plasmas). Difusioon on pöördumatu protsess ja on üks süsteemi energia dispersiooni allikatest.
E. coli'l ja Salmonellal kuni 18 000 p/min. Kui aga viburiniit on kinnitunud kettale, on kiirus väiksem, ehk ca kuni 1000 p/min. Bakterid liiguvad edasi 1- 1000 µm/s. Keskmiselt liiguvad ühe polaarse viburiga rakud edasi kiirusega ca 100 µm/s, peritrihhid aga ca 20 m/s. Ilmselt on 1 mm/s liikumiskiiruse ülempiir ja viburiaparaat põhimõtteliselt enamat ei võimalda. Aeglasemalt kui 1 µm/s pole eriti otstarbekas liikuda, sest siis ei konkureerita ainete difundeerumise kiirusega keskkonnas. Tegelikult on bakteril vees väga raske liikuda, kuna ta on väike ja ka keskkonna väikesed osakesed on talle takistuseks. On võrreldud näiteks sellega, kui raske oleks inimesel ujuda zelatiiniga täidetud basseinis. Seetõttu võtab bakteril edasiliikumine ka väga palju energiat. Otstarbekas on mõõta kiirust rakupikkustes sekundis. Näiteks Vibrio liigub edasi 200 µm/ ehk. 50 rakupikkust/s. Seega liigub bakter kiiremini, kui gepard (25 kehapikkust/s). Kõige
Enamasti kestab see 1ms. Erutuvus- koe võime vastata ärritajale erutuse , s.t. rakumembraani pidi leviva AP tekkega. Rakumembraanil on voltaas tundlikud ioonkanalid, mis avanevad ja sulguvad sõltuvalt elektrilistest signaalidest. Elektriline stiimul tingib Na-ioonkanalite kiire avanemise. Na liigub rakku, muutes selle sisemembraani positiivsemaks, välismembraan seega negatiivsemaks (depolarisatsioon ). Na-ioonkanalid sulguvad ja avanevad K-ioonkanalid lubades K-ioonide kiire difundeerumise rakust välja. Membraanide potentsiaalid muutuvad jällegi esialgseks.( repolarisatsioon ). Na/K- pumba abil taastatakse esialgne ioonide kontsentratsioon ja rakk on puhkepotensiaalis. Lihaskiu membraani ja närvikiudude ülesandeks on informatsiooni ja juhtimisimpulsside levitamine, erutuse edastamine. Lihaskiud vastab erutusele kontraktsiooniga, mis on tingitud Ca-ioonide vabanemisest sarkoplasmaatilisest retiikulumist ja ka ekstratsellulaarsest ruumist pärinevast Ca-ioonidest
tsütoplasmamembraanid steroole (kolesterooli) ning koosneb küllastunud või monoküllastumata rasvhapetest. Kuna eukarüoodid on suuremad rakud kui prokarüoodid ning eukarüootidel puudub rakukest, siis peavad eukarüoodid muutma tsütoplasmamembraani steroolide abil jäigemaks. Bakteritel pole rakusiseseid organelle, sellest johtuvalt on tsütoplasmamembraanil mitu elutegevuseks tähtsat funktsiooni: 1. barjäär (osmoregulatsioon, prootonite liikumapanev jõud, ainete difundeerumise regulatsioon) 2. energia genereerimine (elektronide transpordiahel, ATP süntees ning fotosünteetilised kromofoorid on sukeldunud tsütoplasma membraani) 3. transport (nii valkude kui mitmesuguste anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete transport) 4. keskkonnast signaalide vastuvõtt (mitmed sensorid on tsütoplasmamembraanis, mis tunnetavad rakuväliste signaalmolekulide kontsentratsiooni) 5. metabolism (mitmed ensüümid, mida kasutatakse metabolismiks, on