· Oligopol turul on enamasti hinnaliider, keda teised jälgivad ja kellega arvestavad. Kui võistlejad hinnamuutust ei järgi, on neil oht kaotada kliendid. Hinnamuutusele reageeritakse omapoolse hinna või teeninduse muutmisega · Monopolistliik konkurents turul olevad paljud ostjad-müüjad võivad teatud hinnavahemikus käituda monopolina. Hinnakujundus tuleneb pakkumise diferentseerimisest, toote ja teenuste eristamisest. Tootjad orienteeruvad spetsiifilistele sihtrühmadele ja on seeläbi eristatavad. · Puhas konkurents turg on see, mis määrab hinna. Müüjad ei saa nõuda turuhinnast kõrgemat hinda, sest tarbijad saavad hankida teistelt pakkujatelt turuhinnaga. Müüjad ei paku turuhinnast madalamat hinda, sest suudavad sellega piisavalt müüa. Kõige vastutusrikkam on hinnakujundus monopoolsetel ja oligopoolsetel turgudel. Hinna
(f (x) - g(x))dx = f (x)dx - g(x)dx; 3. konstantse teguri c võib tuua integraali märgi ette cf (x)dx = c f (x)dx. Näide 3.3 Vastavalt sõnastatud lausele (2x + sin x)dx = 2xdx + sin xdx = x2 - cos x + C ja 5 sin xdx = 5 sin xdx = -5 cos x + C. Juhime siinkohal lugeja tähelepanu asjaolule, et erinevalt diferentseerimisest puuduvad üldised valemid funktsioonide korrutise ja jagatise integreerimiseks. Lähtuvalt konkreetsetest funktsiooni- dest tuleb korrutiste ja jagatiste integreerimisel kasutada mitmeid erivõtteid. Definitsioonist 3.2 saame järeldada järgmised integreerimist ja diferentseerimist seovad tulemu- sed. Lause 3.2 Kui F (x) = f (x), siis 1. tuletis määramata integraalist on võrdne integraalialuse funktsiooniga
- tsentraliseeriud ja desentraliseeritud 2) andmete diferentseermimise järgi- lihtkokkuvõtt ja rühmakokkuvõtt 3) kasutava tehnika järgi- käsitsi- ja mehhaniseeritud kokkuvõtt Tsentraliseeriud-kõik andmed koondatakse ühte keskusesse, lõppkokkuvõttes saadakse kiiresti kätte Detsentraliseritud- kokkuvõtt toimub mitmes kohas ja vaatluse lõpptulemus saadakse osatulemusi koondades. Lähtudes andmete diferentseerimisest eristatakse liht-ja rühmkokkuvõtte. Lihtkokkuvõtt käsitletakse ühtse vormitu massina, see pole alati andmete summeeerimine, sest on andmeid mida ei saa liita (nt vanus, sõidukiirus). Rühmkokkuvõtu puhul käsiteletakse uuritavat kogumit erinevate osadega koosneva tervikuna ja koondandmeid leitaks eiga rühma kohta eraldi. Siin luakse alus andmete edasiseks analüüsiks. 5. Statistilise rühmitamise ülesanded ja liigid
pandud umbes 5000 mammuti kihvast valmistatud helmest, need on olnud kinnitatud ta riiete külge. Helmeste asendite järgi on võmalik selgeks teha ka tema riietus. Kaks last 10aastasele poisile on kaasa pandud mammuti kihvast valmistatud 242cm pikkune oda, 350 hammasripatsit, 7aastasel tüdrukul 5200 mammutiluust helmest. Mammutiluust helmed ühe helme tegemiseks kulus mitu tundi. Kust said lapsed nii palju helmeid? Tõenäoliselt on juba hilispaleoliitikumis mingid märgid sotsiaalsest diferentseerimisest keegi töötas kellegi heaks. Paleoliitilise kunsti leiukohad Kunstiteoseid on kahte tüüpi: koopamaalingud ja naise kujud. Kusjuures need on enamasti tehtud luust, savist või kivist (naisekujud). Kujudel on väga palju sarnaseid jooni. Neid on hakatud nimetama ka Villendorfi Veenusteks tegemist on väga lopsakate vormidega naistega. Rõhutatu on rindu, kõhtu ja puusi, samas aga käsi, jalgu ja nägu pole enamasti töödeldud
Tuua näiteid nende valemite rakendamise kohta. Funktsiooni tuletis mingil kohal näitab selle funktsiooni väärtuse muutumise kiirust funktsiooni argumendi muutumisel Reaalarvulise argumendiga ning reaalarvuliste väärtustega funktsiooni korral on selle funktsiooni tuletiseks mingil kohal selle funktsiooni graafiku puutuja tõus sellel kohal. Funktsiooni uurimine L'Hospitali reegel Taylori valem 24. Liitfunktsiooni ja pöördfunktsiooni tuletis (*) Tõestada lause 5.6 liitfunktsiooni diferentseerimisest: Olgu funktsioon f : D → R kohal a ∈ D diferentseeruv. Kui f (x) ∈ E iga x ∈ D korral ja funktsioon h: E → R on punktis b := f (a) diferentseeruv, siis ka liitfunktsioon h ◦ f : D → R, h ◦ f (x) := h (f (x)) on punktis a diferentseeruv ja (h ◦ f)′(a) = h′ (b) f′ (a) . Eeldame, et funktsioon u = f (x) on kohal a ja funktsioon y = h (u) kohal b = f (a) diferentseeruv. Meie eesmärgiks on veenduda, et Defineerime abifunktsiooni
o Otsustamisel kasutab MKF sama reeglit : seni, kuni hind katab keskmise muutuvkulu, peaks firma edasi tootma, sest siis katab ta vähemalt osa oma püsikulust. · Hinnaväline konkurents baseerub kauba kvaliteedil, teenindamise tasemel või muudel nähtavatel või ka näilistel erinevustel enda toote ja konkurendi pakutava vahel. Hinnaväline konkurents seisneb toote diferentseerimisest tekkivate eeliste ärakasutamises. · Toote vertikaalne diferentseerimine toode erineb teistest sarnastest toodetest kvaliteedi poolest. · Toote horisontaalne diferentseerimine ühe ja sama kvaliteediga tooted erinevad stiililt, disainilt, maitselt, värvi poolest jne. Tootmiskuludes erinevusi pole. · Monopoli tunnusjuuned: o Info ei ole täielik. Monopolist teab rohkem kui ostja. o Turul tegutseb üks firma
f (x)g (x) dx = f (b)g(b) − f (a)g(a) − f ′ (x)g(x) dx. a a Tõestus. Kasutage korrutise tuletise valemit (vt. lauset 4.5) märkamaks, et funktsioon f · g on funktsiooni f ′ · g + f · g ′ algfunktsioon lõigus [a, b]. Edasi rakendage Newton–Leibnizi valemit ning integraali aditiivsust (iseseisvalt!)z. 2. Muutuja vahetus. Lause 4.7 liitfunktsiooni diferentseerimisest annab, et kui F : T → R on funktsiooni f : T → R algfunktsioon intervallis T ning ϕ : D → R on intervallis D diferentseeruv, kusjuures ϕ(D) ⊆ T , siis liitfunktsiooni F ◦ ϕ : D → R tuletis kohal x ∈ D on f (ϕ(x)) · ϕ′ (x). Seda asjaolu saab märkida lühidalt kujul Z f (ϕ(x)) · ϕ′ (x) dx = F (ϕ(x)) + C. Lause 5.27 Olgu ϕ : [a, b] → R pidev ja diferentseeruv ning olgu tuletis ϕ′ pidev lõigus [a, b]
8 5.võrdse kohtlemise põhimõte. Selle põhimõtte kohaselt tuleb ühesuguseid olukordi käsitleda ühte moodi, vastasel korral on tegemist ebavõrdse kohtlemise ehk diskrimineerimisega. Kui aga olud muutuvad, siis on võimalik väliselt sama situatsiooni erinev lahendamine. Ebavõrdset kohtlemist (diskrimineerimist) tuleb eristada diferentseerimisest -- olukorra käsitlemine teistmoodi on objektiivselt õigustatud. VII. rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted. Siin peetakse silmas üksnes rahv.vah. av. õ-e põhimõtteid, mitte aga rahv.vah. eraõ-e põhimõtteid. Rahv.vah. õ-e üldtunnustatud põhimõtetena tuleks mõista selliseid põhimõtteid, mis on kõigile riikidele kohustuslikud sõltumata riigi enda tahtest. Need põhimõtted võivad olla lepingutes fikseerimata, aga