puidusortide maksimaalseid mahtusid. Piiriks on puidusortide minimaalsed ladvadiameetrid. Puutüve moodustaja • Kui täpselt saab puutüvemoodustajat ennustada ainult puu rinnasdiameetri ja kõrguse järgi? Puutüve moodustaja • Seega on puutüve moodustaja valemid siiski vaid üldistatud keskmised. • Iga puu võimalikult tegeliku tüvemoodustaja saab teada seda üle mõõtes. Mida täpsemat tulemust tahta, seda tihemini tuleb diameetreid mõõta. • Harvesteri mõõtmisseade ja saeveski mõõtmisliin mõõdavad diameetreid iga 5 cm tagant. Koonekoefitsient • Koonekoefitisienti kasutatakse puutüve pikisuunas diameetri muutumise kiiruse kirjeldamiseks. Tavaliselt kirjeldab koonekoefitsient puutüve koonet rinnakõrgusest puutüve poole kõrguseni. Vormiarv • Vormiarv on puutüve mahu ja kujutlusliku silindri mahu jagatis. Silinder on
) nii, et kokkupuutepunkt plaadiga jääks mikroskoobi vaatevälja. 6. Muutke klaasplaadi P asendit nii, et mikroskoobi vaateväli oleks ühtlaselt valgustatud. Newtoni rõngad peaksid nüüd näha olema. Kui ei ole, siis püüdke seda saavutada läätse või alusplaadi nihutamisega mikroskoobi laual. Korrigeerige pildi teravust. 7. Kruvinihuti keeramisega viige niitrist rõngaste tsentri kohale, kontrollides ühtlasi, kas niitristi horisontaalne joon liigub piki ringide diameetreid. Kui ei, siis saavutage see alusplaadi nihutamise ja niitristi pööramiesga. Rõngaste tsentris peab olema tume laik. Kui tsentris on hele laik, ei ole lääts plaadiga kontaktis (nende vahele on jäänud segavaid tolmukübemeid) ning kokkupuutepindu tuleb puhastada. 8. Kui seade on välja reguleeritud, siis paluge praktikumi juhendajal saadud pilti kontrollida ning küsige, milliseid rõngaid tuleb mõõta. Mõõtmisi teostage selliselt, et
põhi on ruut -ABCD, külgtahud on -ABS, BCS, CDS, ja ADS, külgservad on -AS, BS, CS, DS, põhiservad on- AB, BC, CD ja AD kõrgus on - SO. Liigid: 1. Korrapärased ja mittekorrapärased 2. kolmnurksed, nelinurksed jne püramiidid Pindala: St=Sk+Sp Ruumala: V=·h·Sp 8. Silinder: Mõiste: Silinder on pöördkeha. Silindri moodustab ristkülik, mis pöörleb ümber ühe külje. Telgllõige: Silindri telglõige tekib, kui silindrit lõigata tasandiga, mis läbib põhjade diameetreid. Pindala: S=Sk+2Sp Ruumala: V= r²·h 9. Koonus: Mõiste: Koonus on pöördkeha. Koonuse moodustab täisnurkne kolmnurk, mis pöörleb ümber ühe kaateti. Koonuse telglõige: Koonuse lõikamisel tasandiga, mis läbib telge nim. telglõikeks. Pindala: S=Sk+Sp Ruumala: V= r²·h 10. Kera: Mõiste: Kera on keha, mis tekib poolringi pöörlemisel umber oma diameetri. Lõiked: Kera iga tasandiline lõige on ring. Kui lõiketasand läbib kera keskpunkti, siis
vastava puistu pindalasse. Esimesel juhul on liituse maksimumväärtuseks 1,0, teisel juhul, sõltuvalt puistut moodustavate puuliikide iseloomust, võib see ületada 1,0. Hõreduse all mõistetakse puistu puude vahelist keskmist kaugust 20. Diameeter (puu ja puistu, mõõtmine, jaotuse seaduspärasused). · Nooremates puistutes on üldiselt puude kõrgus meetrites suurem kui diameeter sentimeetrites · Vanemates puistutes vastupidi diameetrijaotus Puude diameetreid puistus mõõdetakse tavaliselt 1,3 m kõrguselt juurekaelast.Seda diameetrit nimetatakse rinnasdiameetriks, puistu puhul lihtsalt diameetriks.Täpse keskmise diameetri määramine eeldab alati puistu kluppimist puistuelementide viisi. Mitmest puistuelemendist koosnevas puistus määratakse keskmised diam. iga puistuelemendi kohta eraldi. Olenevalt eesmärgist võib puistu keskmise diam. kasutada lõikepindala keskmist , aritmeetilist keskmist või lõikepindala keskset diameetrit.
moodustuda ka ketta-, silindri või ellipsikujulised mitsellid Mitsellide erinevaid kujusid: sfääriline, kettakujuline, silindriline, ellipsikujuline Osakese suuruse analüüs Praegusel hetkel kasutatakse erinevaid seadmeid ja tehnikaid osakese suuruse kuju ja mahu mõõtmiseks. Nendeks on näiteks: 1. mikroskoopia, 2. sõelanalüüs, jne Mikroskoopia Mikroskoobi all saab näidist vahetult vaadelda ja jälgida ning see võimaldab mõõta osakese diameetreid. Elektroonilised skannerid ja videosalvestuse seadmed on välja arendatud selleks, et vältida vajadust mõõta osakesi visuaalse vaatluse teel. Peamine optiliste meetodite eelis on võimalus saada infot osakese vormi ja võimaliku osakeste liitmise olemasolu kohta, sh liitmise määra ja iseloomu kohta. - Puuduseks on aga asjaolu, et diameeter on kättesaadav vaid kahe mõõtme jaoks, nt pikkus ja laius, kuid mitte paksus või sügavus. Sõelanalüüs
ka ketta-, silindri või ellipsikujulised mitsellid Mitsellide erinevaid kujusid: sfääriline, kettakujuline, silindriline, ellipsikujuline Osakese suuruse analüüs Praegusel hetkel kasutatakse erinevaid seadmeid ja tehnikaid osakese suuruse kuju ja mahu mõõtmiseks. Nendeks on näiteks: 1. mikroskoopia, 2. sõelanalüüs, jne Mikroskoopia Mikroskoobi all saab näidist vahetult vaadelda ja jälgida ning see võimaldab mõõta osakese diameetreid. Elektroonilised skannerid ja videosalvestuse seadmed on välja arendatud selleks, et vältida vajadust mõõta osakesi visuaalse vaatluse teel. Peamine optiliste meetodite eelis on võimalus saada infot osakese vormi ja võimaliku osakeste liitmise olemasolu kohta, sh liitmise määra ja iseloomu kohta. - Puuduseks on aga asjaolu, et diameeter on kättesaadav vaid kahe mõõtme jaoks, nt pikkus ja laius, kuid mitte paksus või sügavus. Sõelanalüüs
Täpsusklupil on joonlaual jaotused kas 0,1 või 0,5 cm täpsusega. 0 punkt algab klupi liikumatust haarast (mõõdetakse puu tegelikku diameetrit). Ümardatud klupil on skaala ümardatud kas 2 või 4 cm jämedusastmeni, skaalal jaotused 2 või 4 cm kaupa. Ümardatud klupil on 0 punkt skaalal viidud poole diameetriastme võrra liikumatu haara sisse. Puid klupitakse (mõõdetakse) enamasti kahekesi, st. üks inimene mõõdab diameetreid ja teine paneb need kirja. Diameetrite märkimisel kasutatakse nn. “tippimist”. Tänapäeval kasutatakse järjest rohkem nn. elektroonilisi kluppe, mis registreerivad lugemi automaatselt. Sellise klupi 2 peamist eelist: - tööviljakus on kõrgem, kuna puude mõõtmiseks piisab ühest inimesest, - hilisem andmete sisestamine arvutisse on lihtne. Elektroonilise neg külg – liiga kallis b) Puistu rinnaslõikepindala määramine W. Bitterlichi meetodil
liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. kuivendatud, hästi lagunenud turbaga siirde- ja Puid klupitakse (mõõdetakse) enamasti 1.9 S a m b l a s o o m e t s a d madalsoomuldadel. Enamuspuuliigiks on tavaliselt kahekesi, st. üks inimene mõõdab Iseloomulik on vähelagunenud turbasamblakihi kuusk, kuivendusjärgse esimese põlvkonna diameetreid ja teine paneb need kirja. esinemine. puistutes võib olla ka sangleppa, sookaske, mändi. Diameetrite märkimisel kasutatakse nn. Alustaimestikus domineerib turbasammal, puudest Potentsiaalselt kõrge tootlikkusega, bon. I-III. "tippimist". Tänapäeval kasutatakse järjest mänd. Parimad on kuusikud, kõige väiksema rohkem nn
sisse. St. 4 cm jämedusastmega klupil algab skaala 2 cm-st ja skaalal on numbrid 4 8 12 16. 2 cm jämedusastmeni ümardatud klupil algab skaala 1 cm-st. ja skaalal on numbrid - 2 4 6 8 jne. Ümardatud klupiga mõõtmisel loetakse viimane arv, mille jaotus on nähtav klupi liikuva haara alt. Puude mõõtmisel praktilises metsanduses kasutatakse enamasti 4 cm jämedusastmega kluppi. Puid klupitakse (mõõdetakse) enamasti kahekesi, st. üks inimene mõõdab diameetreid ja teine paneb need kirja. Kasutatakse nn. "tippimist" 2. Puistu rinnaslõikepindala määramine Bitterlichi meetodil Puistu rinnaslõikepindala on võimalik leida nurkloenduriga (Bitterlichi lihtrelaskoobiga täiusemõõdikuga.). Bitterlichi nurkloendur on instrument, kus lati külge on kinnitatud U - kujuline diopter. Seistes puistus teeb loendaja täispöörde ja loendab kõik puud, mis katavad dioptriava täielikult. Puud mis mahuvad täpselt dioptrisse loetakse poole puuna (0,5)
8 jne. Ümardatud klupiga mõõtmisel loetakse viimane arv, mille jaotus on nähtav klupi liikuva haara alt. Puude mõõtmisel praktilises metsanduses kasutatakse enamasti 4 cm jämedusastmega kluppi. Kui puistu keskmine diameeter on kuni 7 cm, mõõdetakse puud 1 cm diameetriastmega, puistu keskmine diameeter on 8 kuni 16 cm ,mõõdetakse 2 cm astmega ja üle 16 cm 4 cm diameetriastmega. Puude kluppimist tehakse praktikas peamiselt kahekesi, st. üks inimene mõõdab diameetreid ja teine paneb need kirja. Kasutatakse nn. "tippimist": . 1, . . 2 jne. b) Puistu rinnaslõikepindala määramine Bitterlichi meetodil Puistu rinnaslõikepindala on võimalik leida täiusemõõdikuga (Bitterlichi lihtrelaskoobiga): Bitterlichi lihtrelaskoop on instrument, kus lati külge on kinnitatud U - kujuline diopter. Seistes puistus teeb loendaja täispöörde ja loendab kõik puud, mis katavad dioptriava täielikult
annaabi.ee 
