Zenon Eleast Helena Ruud 12B Elulugu Ta elas 490-430 e.Kr Ta on pärit Eeleast Ta oli Kreeka filosoof Ta oli Parmenides tähtsaim õpilane Ta oli Teleutagorase poeg Zenon Muidu temast Ta võttis esimesena tarvitusele dialoogivormi kirjutistes Aristoteles nimetas teda dialektika isaks Ta soovis tõestada, et olev on üks ja liikumatu, oletas Zenon vastandmõiste pluralismi ja liikumise reaalsust Apooriad Neid oli kokku 45 Meieni on jõudnud üheksa Ta sai apooriatega kuulsaks Tõin välja neid 4, mis on seotud liikumisega Paradoksi liikumise võimalused 1)Dihhotoomia 2)Achilleus ja kilpkonn 3)Lendav nool 4)Staadion Tema paradoksid on äratanud huvi ja põhjustanud peadmurdmisi paljudele
) Dramaatika 3 põhiomadust: Dialoogivorm, olevikus kelgev tegevus, tegevuse pingeline arendus. Kuidas jaotub draamateatri tekst? Vaatusteks, piltideks ja stseenideks. Mis on dialoog / remark? Dialoog on kahe kõne. Remark on näidendi autori selgitav märkus ning tihti ka sulguses olevad lavalised selgitused (tegelaste välimus, käitumised, lava kujundamine jne.). Mis on dramatiseering? Dramatiseerimiseks on vaja valida sobiv tekst, panna see dialoogivormi ja lisada remargid. (Peale selle otsitakse ka osatäitjad ja hakataksegi näidendit selgeks harjutama.) Lavastuse skeem: Draama sissejuhatus tutvustab vaatajat tegelaste ja nendevaheliste suhetega. Peatselt jõutakse mingi olulise lahkhelini konfliktini. Seda muutust nimetatakse ka sõlmituseks. Siit algab pinevuse pidev tõus, kuni võitlus jõuab haripunkti ehk kulmnatsiooni. Nüüd järgneb sündmustes pööre ning siis saabub dramaatilise võitluse lõpplahendus.
vastuolulised. Realistlik romaan kujutab nn tavalist inimest ühiskonnas, sotsiaalsete probleemide keskel, tähelepanu all on inimsuhted psühholoogilises plaanis. Tegelase elutee kujuneb enamasti selliseks, nagu ta ise oma tahte ja eelduste kohaselt seda suudab kujundada. Traditsioonilises realistlikus teoses toimub jutustamine kolmandas isikus, kõiketeadja autori vaatepunktist. Enda varjujätmiseks kasutab autor dialoogivormi, laseb tegelastel endil oma olemust avada. 2 Realistlik romaan püüab võimalikult täielikult jäljendada meie tegelikku maailma, seal leidub rohkelt detaile ja kirjeldusi. Realistid lähtusid küll kaasaegse ajaloolise ja sotsiaalse reaalsuse tunnetamisest, kuid uurisid põnevat saladust: kuidas on ühiskond korraldatud, milliste seaduste järgi see toimib ja milline on inimese vahekord nende seadustega
õpilaseks ning oli talt suuri mõjutusi saanud). Kahjuks Dion mõrvati vandenõu tulemusel ning jäigast türanniast ja orjanduslikust demokraatiast Sürakuusa kõrgemale ei tõusnud. 387 e Kr saabus Platon tagasi Ateenasse ning asutas kooli nimega Akadeemia, mis püsis ligi 1000 aastat(!). Filosoofia oli siin küll peamiseks õppeaineks, kuid juba sisseastumisel nõuti ka teadmisi matemaatikast. Õppemeetodis jälgis ta Sokratese eeskuju dialoogivormi (hiljem, kui õpilasi juba palju oli kogunenud, ka ettekande vormi). Peale Akadeemia asutamist viibis ta veel kahel korral Sitsiilias, kuid oma elu lõpu sai ta kaheksakümne aastaselt siiski vastu võtta kodumaal. Platon oli viljakas kirjanik tema dialoogid võib liigitada 4 rühma: 1. noorusea dialoogid (nt "Apoloogia", "Protagoras", "Laches"), milles veel puudub ideede õpetus ja mille sisuks on eetiliste mõistete defineerimine; 2. üleminekuaja
Kõikidele versioonidele on aga ühine tema vapruse rõhutamine. On teada, et Zenon kirjutas vähemalt ühe traktaadi, millest on säilinud siiski ainult fragmendid. Peamiselt teatakse sellest tänu viidetele Platoni ja Ariostotelese töödes. Suuremalt jaolt nõustus ta oma õpetaja Parmenidese filosoofiliste seisukohtadega. Ta tunnistas, et reaalsus on lihtne ja muutumatu, pidades meelte kaudu saadavaid andmeid ekslikeks. 3.3.1 Dialektika Ta võttis esimesena kasutusele dialoogivormi. Aristoteles nimetas teda juba eelpool mainitult dialektika, vaidluskunsti isaks. Parmenidese õpetust püüdis ta toetada kaudsete tõestuste abil. Soovides tõestada, et olev on üks ja liikumatu, oletas Zenon vastandmõistete pluralismi ja liikumise reaalsust, ühtlasi näidates, et selline oletus viib meid paratamatult apriooriatesse ehk loogilistesse raskustesse (kõige tuntumad on tema paradoksid liikumise võimaluse vastu).
(Kas see on tõesti kunstiteos? Miks võis kunstnik midagi sellist teha? Miks seda teost kiidetakse? Miks kellelegi see kunagi võis meeldida?) 3. Dialoog kunstiteose ja vaataja vahel, mis dikteerib ajalist vaatamismustrit. Küsimusetele, mis vaatajal tekivad, saadakse vastus tööd lähemalt silmitsedes või kaasteksti lugedes, mis omakorda viib järgmiste küsimusteni, mis jällegi sunnivad teosest või kontekstist vastust leidma. Kolm dialoogivormi ei järgne tingimata üksteisele, vaid võivad aset leida samal ajal. Dialoogilise vaatamise puhul on olulisim, et kunstiteost ja dialoogipartnerit käsitletakse võrdväärsetena ning nii muuseumit kui kultuuripärandit nähakse avatuse ja külalislahkuse kehastusena, mis aktsepteerib kõiki erinevaid vaatepunkte ja seisukohti. Erinevalt VTSist, milles õpetaja juhib teose vaatamist avatud ja täpselt planeeritud küsimuste abil, suunab
kannatusi jne. Sündmustik on sageli seotud müstika või nõidusega. Nt: Rein Põder ,,Külmnäpp" * realistlik romaan- tõelisust kujutatakse ilustamata, tegelased on sageli keerulise hingeeluga, nende teod ja mõtted võivad olla vastuolulised. Tegelase elutee kujuneb enamasti selliseks, nagu ta ise oma tahte kohaselt seda suudab kujundada. Realistlikus teoses toimub jutustamine kolmandas isikus, kõiketeadja autori vaatepunktist. Enda varjujätmiseks kasutab autor dialoogivormi, laseb tegelastel endil oma olemust avada. nt. Shakespeare "Romeo ja Julia" 2) * Marie Under- Nimetatud ka Eesti luule hingeks, Underi tõeline luuletajadebüüt oli seotud kirjandusliku rühmituse "Siuru" esilekerkimisega (1917). Aastatel 19171918 ilmusid Underilt luulekogud "Sonetid", "Eelõitseng" ja "Sinine puri", mis tegid ta tuntuks üle Eesti. Underi varasem luule on sensuaalne, täis loodus ja armastuselamusi.
Palju kirju on tal kirjutatud. Suurem osa värsskirjad heksameetris. Teine tsükkel kirju proosas. Kiri on pihtimuslik intiimne zanr. Tema kirjad on oluline etapp varases uusaegses essees. Secretum 1350 aasta paiku. Dialoogi vormis. Augustinuse ja Franciscuse vestlus. Ka sisepihtimus, kus kaks poolt autoris vestlevad. Teda on peetud ebalevalka autoriks ja see vast väljendab seda enim. Eeskujuks olnud Platoni dialoogid ja Cicero. Paljud on sel ajal kasutanud dialoogivormi, ka Erasmus näiteks. Canzoniere uusaegset lüürikat rajav teos, sest tuleb sisse palju rohkem mängulisust, artistlikust kui seda oli hiliskeskajaluules. Vormi täius on tugev aste edasi võrreldes keskajaga, luuletaja individuaalsus on tugevalt näha. Piinad, et tema armastus on liiga maiseks läinud. Ei suuda ennast tagasi hoida. Vastuarmastustuse puudumise kartus. Mõnikord irooniaga vaatleb ennast. Esimeses osas palju mängulikkust
Romaani keskmes seisab n-ö tavaline inimene, kelle eluteed ja arengut kujutatakse ühiskondlike sündmuste raamistuses või jälgitakse inimsuhteid psühholoogilisest küljest. Enamjaolt kujuneb tegelaste elutee selliseks, nagu ta ise oma tahte ja eelduste kohaselt selle loob. Sündmusi esitatakse asjalikult ja napisõnaliselt, jälgides tavlist keelt ja loomulikku kõnerütmi. Erakordseid kujundeid ei kasutata, jutustamine toimub kolmandas isikus. Palju kasutatakse dialoogivormi, lastes tegelastel endil oma olemust avada. Esialgu oli realistide lipukiri 'ainult tõde ja kogu tõde, kuid peatselt mõisteti, et kogu tõde teoses ümber jutustada on võimatu, autor peab tegema valiku, mis välja jätta. Põhimõtet korrigeeriti: realism tähendab võimalikult täieliku tõe illusiooni loomist. Kujunesid välja ka erikujud, nagu kriitiline realism, uusrealsim, psühholoogiline realsim. Naturalism (lad natura 'loodus') on realismi äärmuslik suund, mis tekkis 1860
Koidula "Saarema onupoeg" . Rahvusliku liikumise paiku.Rahvuslikus teatris ei olnud palgalisi näitlejaid.Pole kutsuline, vaid vabatahtlik. Karl Menning - 1906; kutselise teatri suurkuju ; Andres Säres - nõukude aja suur tegija ; Karl Irdi - nn Vana Hirmus, nõuka ajal Vanemuises, soosis noore põlvkonna tulekut teatri (Jaan Tooming ntx) Voldemar Panso - lavakunsti kateedri looja(kutseliste noorte kool). Lõi 61aasta Noorsoo teatri. tsenaarium - dramatiseerimine.Proosa vormi panemine dialoogivormi. Tammsaaret kõige enam dramatiseeriti. Psühholoogiline draama - Tsehhov "3 õde" . Ideedraama - Paul-Eerik Rummo "Tuhkatriinu mäng". Ajalooline draama - Aino Põldmäe "Viru laulik ja koidula". Mikk Mikiver lavastanud "Libahunti" 3korda. Eestis on tugev kooliteatrite võrgustik ( Rakvere, Rapla, Jõgeva , Saaremaa) Dramaatika ehk näitekirjandus erineb proosast ja lüürikast kahe põhitunnuse poolest. Draamateosed ei ole mõeldud otseselt lugemiseks, vaid lavastamiseks
annaabi.ee 
