,,Silm" on filosoofiline ja religioosne dialoog. ,,Silma" loo käigus positsioonid vahetuvad: esimeses poole juhib dialoogi I. ,kes tajub kõikenägeva Silma pilku. Teises osas saab juhtivaks pooleks sügavamas mõttes vaimseks teejuhiks hiinlasest munk. Raamatus toimuvad intensiivsed dialoogid ,,mina" ja I vahel. Kui I kaob, siis dialoogi on vähem ja välist kirjeldust rohkem, aga vestlused KGB-s säilitavad endiselt dialoogilist sidet. Teose teises pooles kohtus peategelane hiinlasega. Meid on loonud meie vanemad, meie vanemad on loodud nende vanemate poolt. Seda arvesse võttes peaks ju ka Jumal olema loodud kellegi poolt. ( näide lk 80) Seda hakkavadki uurima peategelane ja hiinlasest munk. Filosoofilised arutlused usu teemadel jõuavad haripunkti, kui peategelane tahab teada saada, kas Jumala kohta saab öelda ,,kuri" või ,,hea". Selleks, et seda teada saada, kõnetab hiinlane
Publik oli lihtne ja kunstist ei teadnud suurt midagi, pealegi etenduse ajal sagis teatri vaatajad ringi, kes tulid vaatama ja kes läks ära, ühesõnaga üks suur segadus ja sagimine. Sellepärast tutvustati proloogides tegelasi ja sisu juba ette ära enne, kui etendus oli alanud. Lisaks tuletavad Plautuse tegelased mõnikord ka tegevuse käigus vaatajaile meelde, et kes on laval kes ja mis asja ta seal teeb ja mis asju ta ajab. Plautuse komöödiais oli ohtrasti monoloogilist ja dialoogilist laulu. Need laulud tegid komöödiast. Plautuse pärandis on mitmesuguseid komöödiaid. Karakterkomöödia näiteks võiks tuua ,,Potikomöödi", milles vaene vanamees leiab kullapoti ning kaotab meelerahu, peites seda aina ühest kohast teise kohta ära. See komöödia sai aluseks prantsuse kirjaniku Moliere'i komöödiale ,,Ihnus". Situatsioonikomöödiaks, milles tähtsal kohal on isikute äravahetamine,
juhendaja, järeleaitaja) suunajana, mitte valmisteadmiste andjana (Teppan, s.a.). Nimelt õpilane leiab probleemi, püstitab uurimisküsimused ja hüpoteesid ning töö eesmärgid ning tehakse läbi uurimuslik töö, mille käigus kogutud andmeid analüüsitakse ning tehakse hiljem nende põhjal järeldusi. 10 Dialoog ja vestlused Eelkõige mõeldakse dialoogi all dialoogilist kuulamist. Rajaleidja (2014) on toonud välja dialoogilise kuulamise olulised punktid: vahetu kohalolek, õpilasele kontsentreeritus, respekt ja kannatlikkus on harmoonilise suhtlemise ja probleemilahenduse alustaladeks. See jällegi näitab seda, et dialoogiline õppimine pole see, et õpetaja õpetab ja annab oma teadmisi otseselt õpilasele edasi, vaid dialoog sisaldab samuti õpetajapoolset suunamist, mitte etteütlemist õpilasele
53. Kuidas eristada dialoogi ja monoloogi? Kuidas saab põhjendada tegelase monoloogi (räägitakse valjusti, olles üksi)? - Dialoog = kahe või mitme inimese kõne, monoloog = ühekõne, Monoloog = endassesuletud, eneseväljenduslik kõne - Monoloogi põhjendamine: tegelane on laval üksi; pöördumine publiku poole; monoloogi tingib situatsioon (jutlus, kõne koosolekul jms). 54. Mis iseloomustab monoloogilist dialoogi? Dialoogilist monoloogi? - Monoloogiline dialoog: a) ,,kurtide kõne", b) monoloog mitmel häälel. - Dialoogiline monoloog nt kõnelus iseendaga, kujutletava partneriga jms 55. Mis on monodraama? Tooge näide. - Monodraama (näidend üheainsa tegelasega) on tavaliselt seesmiselt tugevasti dialoogiline. 56. Millised on draamakirjanduse klassikalised zanrid? - Komöödia, tragöödia drama 57. Võrrelge tragöödiat ja komöödiat põhitunnuste seisukohast. Millised tunnused
teostest inspiratsiooni saanud. Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos? Plautus (pärast 250 - 184 eKr) ning Terentius (195/4 v 185/4 - 159 eKr) toetusid oma komöödiates (fabula palliata ehk mantlikomöödiates) peamiselt Menandrose ja tema kaasaegsete teostele. Plautuse komöödiate tegevus toimus Kreekas, peategelaseks tavaliselt kaval ori, kes abistab oma peremeest. Plautus segas erinevate autorite komöödiate tegevusliine kokku. Tema näidendites oli monoloogilist, dialoogilist laulu (operetlikud etendused). Plautuse komöödiatest on inspiratsiooni saanud Shakespeare ja Moliere. Terentius erinevalt Plautusest üritas säilitada originaalide süzeed. Terentius orienteerus rooma eliidi maitsele. Tema teostes taandus muusika osatähtsus, laule peaaegu ei ole. Esikohale kerkis karakterid ning komöödiad lähemad oma laadilt humoorikale olmedraamale. Terentiuse komöödia ,,Andria" oli Eesti esimene dateeritud teatrietendus (1529 aastal Tallinna raekojas). 60
oma isanda, peremehe. Ori on sageli palju targem kui isand. Ori lahendab isanda probleemid, ajab astaste plaanid nurja. Ori nimi ja peategelasena oli kreeka komöödiaga võrreldes midagi täiesti uut ( kreeka komöödiates ei olnud kunagi ori peategelane ). Süzeeliselt olid üsnagi lihtsakoelised, tavaliselt aitas ori oma noort peremeest, peremehearmastus, mdia takistasid rahapuudus, autoritaarne isa, ühiskondlikud suhted vms. Tema näidendites oli monoloogilist, dialoogilist laulu. Tema komöödiaid võib nimetada operetlikeks etendusteks. Kõne vaheldus aariatega. Kõnevärsse rooma komöödias oli vabama ülesehitusega kui kreekas, palju alliteratsiooni ja assonanti, samatüveliste sõnade kordamist. Tegevus kulges järjest, pidevalt. Tänapäeval rooma autorite käsikirjad on jaotatud jaotusteks, see komme aga on pärit hilisemast ajast. Terentiuse komöödiad: Sarnaselt platusega toetus ka tema oma loomingus kreeka komöödiatele. Töötles
Kuidas iseloomustaksite nende autorite komöödiaid? Nimetage autoreid, kes on Plautuse teostest inspiratsiooni saanud. Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos? Kirjutasid kreeka-ainelist e nn ,,mantlikomöödiat" e palliat. Plautus: eeskujuks uusatika komöödia loojad. Segas mitu näidendit kokku. Tegevus toimub kreeka linnas ja tegelased kannavad kreeka nimesid, kuid miljöösse on segatud palju rooma olustikulisi seiku. Palju monoloogilist ja dialoogilist laulu komöödia operetlik etendus, milles kõne vaheldub aariaga, kasutas ohtrasti kõlamänge, alliteratsiooni ja assonantsi ning samatüveliste sõnade kordamist. Valdavalt perekondlikud motiivid. ,,Potikomöödia". Moliere on saanud temalt innustust oma komöödiale ,,Ihnus", innustust on saanud ka Shakespeare, Lessing jt. Terentius: püüdis oma komöödiad suunata veidi arenenumale maitsele, tahtis anda edasi kreeka originaalide peenemaid varjundeid. Jämekoomikat ei ole, esikohal
tuse väljavalimisega. Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine 11 Nõustaja peab sisenema nõustatava eluruumi (life space), et mõista, kuidas nõustatav maa- ilma näeb. Abistav küsimus on: kuidas sina seda näed, tunned, mõistad? Sotsiodünaamiline nõustaja kasutab peamise meetodina dialoogilist kuulamist ehk nõustamisvestlust, samuti metafooridel ja visualiseerimisel põhinevaid tegevusi, skeemide joonistamist, kaardistamist ning lugude jutustamist. Teste üldjuhul ei kasutata, kuna kirjeldatav lähenemine rõhutab nõustaja ja nõustatava võrdset ning respektil põhinevat suhet ning seetõttu välditakse diag- noosimist ja sildistamist. Soovitused konstruktivistliku nõustamise korraldamiseks Inimliku suhte loomine, dialoogiline kuulamine
annaabi.ee 
