II tüüp II tüüpi ehk insuliinsõltumatu diabeeti või vasturegulatsiooni suhkurtõbe esineb umbes 90% juhtudest ning esineb põhiliselt vanemaealiste tüsedate inimeste haigus. Nende organism eritab insuliini, kuid selle toime on häiritud liigse kehakaalu tõttu. Toiduvalik, kehakaalu vähendamine ja tablettravi võimaldavad hoida veresuhkrut õigel tasemel, kuid mõnikord peab kasutama ka insuliini. II tüüpi diabeet sõltun ka geneetilistest faktoritest: ühe diabeetikust vanema puhul on risk 40 % ja mõlema puhul 70 % haigestumiseks. II tüüpi suhkurtõbe iseloomustavad järgmised põhitunnused: · avaldub tavaliselt vanuses üle 40 aasta; · esineb sagedamini naistel; · kaasneb sageli rasvumisega; · on ilmse päriliku seosega; · ei seostu insuliini madala nivooga veres, insuliin on normaalsel tasemel või üle normigi; · insuliinitundlikkus on langenud, ehk vere suhkrunivoo reageerib insuliinile loiult;
kahjustus (00046) liikumist tingitud vähenenud Liikuda spetsiaalse abivahendiga liikumisest ,tõusnud Tagada patsiendi naha hooldus(Mustajoki veresuhkrust(Herdman 2001) 2012: 436) 8 4. ÕENDUSPEDAGOOGIKA Diabeet on haigus, mis mõjutab inimese organismi tervikuna ja seetõttu võib diabeetikust patsient sattuda haiglasse erinevate terviseprobleemidega. Diabeetiku hoolduse juures on kõige olulisem jälgida tema õiget väljakujunenud elustiili. See tähendab seda, et haiglas olles tuleb patsiendile kindlustada nii insuliini süstimise võimalus kui ka vajalik dieettoit. Diabeetikul tuleb pidevalt jälgida veresuhkru taset, sest haiglas olek ja eri ravimite kasutamine võib muuta patsiendi veresuhkru tasakaalu. Õde peab ka teadma diabeetiku
2.2. Eelkoolieas ja esimeses kooliastmes (operatsioonide-eelse staadiumi teisel poolel ja konkreetsete operatsioonide staadiumil) diagnoositud diabeedi korral laps saab juba ise aru oma haigusest ja oskab ennast teistega võrrelda. Teised lapsed märkavad samuti, et diabeetik erineb neist. Selles eas on vanematel kõige enam probleeme kooli ja lasteaiaga suhtlemisel. On ju tarvis laps saata kollektiivi ilma ema-isata, samas ei tule ta oma diabeedi kompenseerimisega veel ise toime. Diabeetikust lapse hea hakkamasaamine lasteaias ja koolis on otseselt seotud lasteaia-ja koolipersonali teadlikkuse ja toetusega, mida iga diabeedilaps vajab. Tasapisi hakkab küll laps väljendama oma tundeid ja õpib kirjeldama seisundit, kuid ta pole veel suuteline võtma vastutust selle eest kui palju ja millal täpselt ta vajab insuliini ja millal oleks tarvis mõõta veresuhkrut. Samuti jääb alla 10 aastane laps hätta veel veresuhkru väärtuste tõlgendamisel
.30 min jooksul ja toime kestab kuni 5 tundi. Pikendatud toimega ravimvormid mjuvad kuni 12 tundi. * Verapamiili kaetud tablette vib PO manustada pool tundi enne sööki, tavalisi tablette ja kapsleid peaks vtma pärast sööki vi söögiga, et vähendada seedekulgla ärritust * Diltiaseemi tabletid vtta sisse vähese vedelikuga sltumata toidukorrast, vimalusel eelistada vtta enne sööki. * Pikema nifedipiiniravi ajal vivad tekkida igemete tursed ja veritsemine * Jälgida diabeetikust P-i veresuhkrusisaldust ja vimalikke hüperglükeemia tunnuseid. ALFA-BLOKAATORID Alfa-adrenoretseptoreid blokeerivad ravimid alandavad efektiivselt vererõhku ja neil on vähe kõrvaltoimeid. Nende suurim oht on ortostaatilise hüpotensiooni teke, mis on eriti ebasoovitav kõrvaltoime vanemate patsientide puhul. Antud ravimiklassi eeliseks on nende potentsiaalselt soodne toime lipiidide ja glükoosi homöostaasile.
komplikatsioone tõhusalt ennetavat ravi. I tüübi diabeeti esineb Soomes ülemaailmses mastaabis kõige enam. Haigus puhkeb sageli juba lapse- või noorukieas. I tüübi diabeeti ennetavat ravi ei tunta. I tüübi diabeedi puhul on kõhunäärme insuliini tootvad beetarakud hävinud või ei suuda enam insuliini toota. Seetõttu vajab I tüübi diabeet alati insuliinravi. Eestlastest diabeetikust põeb umbes 10 protsenti I tüübi diabeeti. II tüübi diabeet algab enamasti täiskasvanueas. Haigestunud isik on enamasti ülekaalus (keskkeha rasvumusega) ja tema vererõhk või vere rasvanäitajad on kõrgenenud. Teised riskitegurid on näiteks pärilikkus, kõrge vanus, vähene kehaline aktiivsus või pikemat aega jätkunud koormav stress. Haiguse põhjuseks võib olla ka mingi haigus või teatud haiguste ravis kasutatud ravimid
ee/diabetes-artikkel.php?lk=525 14) Enda kogemused 15) Üritustelt saadud lendlehed 16) Küsimustike vastused 38 LISAD Lisa 1 Diabeediriski tõus diabeedikute lähisugulastel USA-s 60 50 40 30 20 10 0 üldelanikkond ema isa vend, õde erimunakaksik ühemunakaksik Igast viiest 1. tüüpi diabeetikust on keskmiselt vaid ühel lähisugulaste (ema, isa, õde, vend, lapsed) hulgas teisi diabeetikuid. Seega võib öelda, et kuigi geenid mängivad diabeedi tekkes olulist rolli, jääb suur osa tekkeprotsessis välistele, s.t. Keskkonnafaktoritele. USA andmetel on üldelanikkonnas isiku risk haigestuda elu jooksul 1. tüüpi diabeeti keskmiselt 0,4% (see tähendab, et haigestub 4 inimest 1000-st). Kui perekonnas on diabeetik, tõuseb risk sõltuvalt sellest, millise konkreetse
tunni. - 12% vastajatest olid professionaalsed juhid, kes läbisid tervisekontrolli perearsti juures, kuigi oleksid pidanud läbima selle meditsiinilises komisjonis. - 2% vastajatest kontrolliti nägemisvälja ulatust, kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2005. a määrusega nr 257 (RT I 2005, 53, 426), jõustunud 16.10.2005. - Mitte ühelgi 35-st küsitletud diabeetikust ei kontrollitud arstliku komisjoni poolt diabeetiku päeviku täitmist. - Mitte ühelgi vastajatest ei kontrollitud psüühilist võimekust, nägemistaju, tähelepanu erinevaid aspekte, pingetaluvust, keskendumisvõimet ega reageerimisaega. Küsitlusega püüti selgitada üldist olukorda elukutseliste juhtide tervisekontrolli toimumisel. Seejuures ei uuritud juhtide unisusega seonduvat, millele pööratakse