Diabeet ehk suhkruhaigus Krista 9.klass Mis on diabeet? Krooniline ainevahetushaigus Kõhunääre ei tooda insuliini piisavalt või üldse mitte Mitmeid tüüpe diabeete Tunnused Pidev janu ja suukuivus Sage urineerimine Väsimus/jõuetus Pidev nälg Ootamatu kaalulangus Aeglaselt paranevad haavad Korduvad infektsioonid Ähmane nägemine Diabeedil on kümneid erinevaid vorme I tüübi diabeet II tüübi diabeet Rasedusaegne diabeet LADA MODY Haigestumisvanus I tüübi diabeet: enamasti alla 40 II tüübi diabeet: enamasti üle 40 Kuidas diabeeti diagnoositakse? Tühja kõhu veresuhkur, suhkrukoormus- või HbA1c-test Tühja kõhu veresuhkur-12h söömata Diabeet ja kaasnevad haigused Südame- ja veresoonkonna haigused Diabeetiline nefropaatia Diabeetiline retinopaatia Neuropaatia
kui ebatervislikust toitumisest, mis soodustab ülekaalulisuse teket, kuid seda ei ole alati võimalik ära hoida. Samas on II-tüüpi diabeedi tekkel seos geenidega, st et II-tüüpi diabeeti põdevate vanemate lastel on suur soodumus haigestuda samasse haigusesse, kui lapse ja vanema elustiilid kattuvad. II tüüpi suhkruhaigus kahjustab eriti suuri veresooni, soodustades nende lupjumist ning kõrge vererõhu ja südamehaiguste teket. Seda tüüpi diabeedil on kaks ravivõimalust. Üks neist on dieetravi, mis on hea algstaadiumis ja haiguse ennetamiseks ja tablettravi, mis tuleb kasutusele võtta siis kui dieetravi ei aita. Tüsistused Kui veresuhkur on pikka aega normist kõrgem, siis seda suurema tõenäosusega arenevad suhkruhaiguse hilistüsistused. Nendeks on närvitundlikkuse häired ja veresoonte muutused kogu organismis. Veresoonte kahjustused võivad tekkida silmades, neerudes, jalgades, aju ja südame veresoontes
seda. Suhkruhaiguse tunnusteks on janu, sage urineerimine, kehakaalu langus ja väsimus. Varjatud või kergete vormide korral võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on olemas ja vajab ravi. Oluline on märkida diabeedi ennetamise tähtsust ja diabeetikutel hilistüsistuste vältimise olulisust. Ainult õigeaegse koolituse, abivahendite ja ravimite tagamisega ja toimetulekuõpetusega on võimalik säilitada diabeetikute elu- ja töövõimet. DIABEEDITÜÜBID. Diabeedil eristatakse nelja erinevat vormi: · I tüübi diabeet · II tüübi diabeet · Sekundaarne diabeet (tingitud nt kõhunäärme kahjustustest) · Rasedusaegne diabeet ehk gestatsioonidiabeet I tüüpi diabeet kuulub haiguste rühma, mida nimetatakse autoimmuunhaigusteks. See tähendab, et immuunsüsteem, mis tavaliselt aitab teie organismil võidelda bakterite ja viiruste vastu, ründab nüüd ka teie enda organismi. I tüübi diabeedi üheks iseloomulikumaks
kus glükoosi kasutatakse energia allikana. Kui organismis ei ole piisavalt insuliini, tõuseb glükoosi tase veres. Tervel inimesel on veresuhkur tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l ja kaks tundi pärast sööki mitte üle 7,8 mmol/l. Diabeedi puhul on see tase normist kõrgem. Kui veresuhkur on püsivalt üle 10 mmol/l, hakkab suhkur erituma ka uriiniga. Pikaajaline normist kõrgem veresuhkru tase kahjustab veresooni ja närvikiude kog organismis. Diabeedi vormid Diabeedil eristatakse nelja vormi: · 1. tüüpi diabeet · 2. tüüpi diabeet · sekundaarne diabeet (tingitud nt kõhunäärme kahjustusest) · rasedusaegne diabeet ehk gestatsioonidiabeet 4 1. tüüpi diabeet Tekib reeglina lastel või noorematel inimestel. Haiguse teket soodustab, umbes pooltel juhtudest, pärilik eelsoodumus, mis kohtub mingi välise faktoriga. Arvatakse, et välisteks
kontrolli kaotus psühhotroopse aine või ravimi üle. Seda haigust nimetatakse ka ajuhaiguseks. Alkoholism on samasugune haigus nagu vähk, allergia ja diabeet. Alkoholismi põhjused on kas alkoholi kauaaegne ja rohke tarbimine või geneetiline pärilikus. Kuna alkoholism, narkomaania ja ravimisõltuvus on paljuski mõjutatud pärilikkusest, siis pole selle teke kellegi süü, kuid haigel on vastutus sellest tervenemise ees. Haiguse geneetiline päritolu on tugevam, kui skisofreenial või diabeedil, kuid 11 tihtipeale arvatakse, et tegemist on lihtsalt tahtejõuetuse või psüühikahäirega. Sõltuvus on haigus, mis sisaldab endas inimelu kõiki tahke, ka emotsionaalset poolt. Inimene on sõltlane, kui ta ise tunneb, et see segab tema igapäevast tavalist elu. (Libertas, 2017) 1.3.1. Haigus On olemas haigused, millest on võimalik terveks ravida ja on olemas haigused, millele pole ei ravimit ega ka ravi
( www. diabetes.ee) Kuidas diabeeti ära tunda, millised on diabeedi tunnused? Diabeedi tunnused: Pidev janu ja suukuivus Sage urineerimine Väsimus/jõuetus Pidev nälg Ootamatu kaalulangus Aeglaselt paranevad haavad Korduvad infektsioonid Ähmane nägemine 3 Diabeedil on kümneid erinevaid vorme. Diabeedi spekter on väga lai. Praeguse arusaama kohaselt tähendab diabeet erinevate haiguste kogumit. Nende ühine nimetaja on energia ainevahetuse häire, mis väljendub vere suurenenud suhkrusisaldusena. Maailma terviseorganisatsioon WHO on liigitanud diabeedivormid järgmiselt: I tüübi diabeet: põhjuseks insuliini tootvate beetarakkude hävimine põletiku ehk autoimmuunpõletiku tulemusel ( www.diabetes.ee)
siis veresuhkru tase tõuseb ja vaatamata tegelikule toiduküllusele organism nälgib. Eristatakse kaht tüüpi diabeeti. Esimest tüüpi diabeedi puhul pole inimese enda organismis insuliini. Seda tüüpi diabeeti põevad põhiliselt nooremad inimesed ning selle haigusetüübi põdejaid on 15 protsenti diabeetikutest. Teist tüüpi diabeeti põevad enamasti keskikka jõudnud inimesed ning selle puhul on insuliin organismis ebakvaliteetne, mistõttu rakud ei võta seda vastu. Teist tüüpi diabeedil on tugev seos pärilikkusega. Diabeedi sümptomiteks on janu, suur vedeliku tarbimise vajadus ja väsimus, mis ilmnevad siis, kui kõhunäärmes on insuliini tootvate rakkude arv vähenenud 80-90 protsenti ning organism nn oma insuliini praktiliselt ei tooda. Kõrgenenud veresuhkru tase pikema aja jooksul toob kaasa närvitundlikkuse häired ning veresoonte kahjustused silmades, neerudes, jalgades, ajus ja südames. Kõige selle
Tervel inimesel on veresuhkur tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l ja kaks tundi pärast sööki mitte üle 7,8 mmol/l. Diabeedi puhul on see tase normist kõrgem. Kui veresuhkur on püsivalt üle 10 mmol/l, hakkab suhkur erituma ka uriiniga. Pikaajaline normist kõrgem veresuhkru tase kahjustab veresooni ja närvikiude kogu organismis. 5 3. Diabeedi vormid Diabeedil eristatakse nelja vormi: 1) 1. tüüpi diabeet 2) 2. tüüpi diabeet 3) sekundaarne diabeet (tingitud nt kõhunäärme kahjustusest) 4) rasedusaegne diabeet ehk gestatsioonidiabeet 1. tüüpi diabeet tekib reeglina lastel või noorematel inimestel. Haiguse teket soodustab, umbes pooltel juhtudest, pärilik eelsoodumus, mis kohtub mingi välise faktoriga. Arvatakse, et välisteks faktoriteks võivad olla viirused ja toitumisharjumused, kuid kõiki diabeeti vallandavaid tegureid
annaabi.ee 
