psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga. Konfliktide liigid on eristatavad üsna mitmel alusel: horisontaalsed konfliktid (sama tasandi vastuolud) vs vertikaalsed; * avalikud konfliktid (varjamatud hõõrdumised, vastandumised ja kokkupõrked) vs varjatud konfliktid (kõrvalseisjate ja vahel isegi teise osapoole eest peidetud vimm, vaenutsemine, väljasüümiskatsed ja salasepitsused); * diaadilised, s o kaht isikut puudutavad lahkhelid; * rühmasisesed, s o väikerühma piires kujunenud konfliktikolded; * rühmadevahelised, s o kahe või enama allüksuse vahelised tülid; * episoodilised, s o aeg-ajalt teatud korrapärasusega korduvad tülid vs kroonilised kuid või aastaid vinduvad vaenusuhted; * objektiivsed vs subjektiivsed * destruktiivsed (suhetele selgelt kahju tegevad tülid) vs konstruktiivsed konfliktid (uuendused ja areng)
Konflikt tekib ja kasvab siis, kui inimene kardab, et ei suuda edukalt tegutseda. Konfliktide liigid: - Funktsionaalsed huvide kokkupõrked. - Tunnete konfliktid isiklikku, emotsionaalset laadi - Konstruktiivsed võimaldavad täiendada olemasolevat ja leida paremaid lahendusi. - Destruktiivsed gruppide- või isikutevaheline mittemõistmine. Vastutuse veeretamine üksteise kaela. - Situatiivsed tekivad hetkeolukordadest - Diaadilised kaht isikut puudutavad. - Põhimõttelised konfliktid isikute või gruppide vahel olulistes küsimustes - Faktikonfliktid faktide õigsus, valeinfo, usaldusväärsus, erinev tõlgendus jne - Episoodilised aeg-ajalt teatud korrapärasusega - Kroonilised kuid, aastaid vinduvad vaenusuhted. - Huvide konflikt kes mida vajab ja kes mida saab, psühholoogilised erihuvid - Suhtluskonfliktid tunded, taju erinevused, suhtlusoskuse puudulikkus,
ergutus- kulud/tulud mudel, kalkuleerimine- mis kasu saan. Üle keskmise- on võimed ja oskused, kuid ei jätku motivatsiooni, on ebakindel oma otsustes. Alla keskmise- osaleda ja teha tööd kuid puuduvad oskused või võimed. madal tööalane küpsus- puuduvad nii oskused ja võimed kui ka motivatsioon osaleda tegevustes. 25. Liidri ja järgija vahetussuhte teooria sise- ja välisgrupp. Jagatud visioon ja meeskonnatöö. Diaadilised suhted põhinevad isiklikul meeldivusel ja töötaja valmidusel võtta suurem vastutus. töötajad saavad rohkem infot, neid usaldatakse rohkem ja neile pööratakse rohkem tähelepanu. Sisegrupi suhted tuginevad töörollidele ja vastutusele, oodatakse enamat pingutust, pühendumist ja lojaalsust. Kuulumine sisegruppi- kui hästi töö sujub koos liidriga, olened isiksuse omadustest, vastutuse võtmisest.
· boikott; · apaatia, üldine loidus, passiivsus töörühmas. 1.1 Konflikti liigid Konfliktide liigid on eristatavad üsna mitmel alusel: · Horisontaalsed konfliktid (sama tasandi vastuolud) vs vertikaalsed; · Avalikud konfliktid (varjamatud hõõrdumised, vastandumised ja kokkupõrked) vs varjatud konfliktid (kõrvalseisjate ja vahel isegi teise osapoole eest peidetud vimm, vaenutsemine, väljasüümiskatsed ja salasepitsused); · Diaadilised - kaht isikut puudutavad lahkhelid; · Rühmasisesed - väikerühma piires kujunenud konfliktikolded; · Rühmadevahelised - kahe või enama allüksuse vahelised tülid; · Episoodilised - aeg-ajalt teatud korrapärasusega korduvad tülid vs kroonilised kuid või aastaid vinduvad vaenusuhted; · Objektiivsed vs subjektiivsed · Destruktiivsed (suhetele selgelt kahju tegevad tülid) vs konstruktiivsed konfliktid (uuendused ja areng)
- selektiivne tähelepanu - Tähendused - Reaktsioonid Jne - ... selleks, et enesetaju oleks toimuvaga kooskõlas. Minakontseptsioon ja interpersonaalsed suhted. - Fiske jt (1991), Fletcher ja Fitness (1996): teadmised teistest inimestest säilitatakse suhte terminites, mis meil nendega on. - Aron ja Aron (1991, 1992, 1996): lähisuhe on teise inimese omamine oma selfis. Suhete tüübid: - Indiviid – intrapersonaalne kommunikatsioon - Lähisuhted – diaadilised suhted - Väikese grupi suhted - Kogukond, ühiskond – avalikud suhted II Suhtlemispsühholoogia: teooriad Teooriad ja mudelid •Sotsiaalse vahetuse teooria •Interpersonaalsete suhete mudelid (mh ringmudelid) •Inimese sotsiaalsus - suhete tüübid (Fiske) •Sotsiaalse mõju teooriad •Isiksuseomadused (Suur viisik, Costa, McCrae) •Evolutsioonilised seletused Sotsiaalse vahetuse teooria (Thibaut, Kelley, 1967) •Tulude ja kulude vahekord suhtes •kulud ja tulud
Tasapisi muutub aga selline kiindumusvajaduse eitamine teadvustamatuks. Nad mitte ainult ei eita neid tundeid, vaid on võimelised neid ka maha suruma. Selle mudeli esindajate seas on enam mehi kui naisi. 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) Nagu kujunevad suhted järgivad teatavat mudelit, nii teevad seda ka lagunevad suhted (Duck 1988). Selle mudeli eelis seisneb asjaolus, et siin on hõlmatud nii lahutusega seonduvad personaalsed, diaadilised kui ka sotsiaalsed aspektid. Esimene faas ehk interpsüühiline faas kujutab endast inimese sees toimuvat arutelu selle suhte üle. Selle faasi jooksul keskendutakse teise käitumisele ja püütakse selles leida sellist, mis annaks võimaluse see suhe lõpetada. Näiteks hinnatakse teise käitumise adekvaatsust. Tavaliselt nad oma rahulolematusest partnerile veel ei räägi ja see ei pruugi neid ka eriti vaevata, seetõttu võivad neid probleeme põhjendada ka nt partneri haigusega või
jälgib juht pidevalt asjade käiku, on valvas. · Tegevusest sõltuvad tasud (contingent reward)- eestvedamine seisneb juhtimistegevuse orienteerituses tasule; juht viib töö eest saadava tasu vastavusse panusega ja motiveerib töötajaid läbi rahaliste ja muude pragmaatiliste tasude. 13. Liidri ja järgija suhe, järgmise stiilid, sise- ja välisgrupp Liider-järgija vahetussuhte teooria: Suhted on vertikaalsed, diaadilised, vastastikused, mille tulemuseks on jagatud visioon ja meeskonnatöö. Põhinevad isiklikul meeldivusel ja töötaja valmidusel võtta formaalsetest töökohustustest suuremat vastutust. Järgijad saavad rohkem informatsiooni, usaldust, tähelepanu. Järgimisstiilid: Diaadiliste suhete tulemusena moodustub kaks gruppi: · Sisegrupp · Välisgrupp Sisegrupi moodustumine: 60
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
