Antud segu panna suuremasse potti, see kaevata maa sisse, et ta külgedelt ei soojeneks ega kuivaks. Pistikud torgata anumasse natuke kaldu ja nii, et lehed omavahel kokku ei puutuks, lähelabasid võib eelnevalt veidi kärpida, et vähendada vee aurumist. Anum peab pidevalt niiske olema. Niisutamiseks kasutada kastmist ja piserdamist (Sander 2009). 5 Kasutatud kirjandus Aiasõber. Deutsiad. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/index.php? Menu=3&ID=295&Lang=est (viimati külastatud 14.04.2011) Aiasõber. Liigikirjeldused: veigela. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/index.php? Menu=3&ID=388&Lang=est (viimati külastatud 14.04.2011) Calmia istikuäri. Veigelad. Kättesaadav: http://www.calmia.ee/Taimed/Veigela/wevariegata.htm (viimati külastatud 14.04.2011) Calmia puukool. Kare deutsia. Kättesaadav: http://www.calmia.ee/Taimed/plena.htm (viimati külastatud 14.04.2011)
kompositsiooniga, ajapikku on park täiendust sanud ka okaspuude istutamise näol. Valli ülemise serva põlised hobukastanid ja valli jalamil kasvavad hõberemmelgad on pärit 20. sajandi algusest. Suurimate hobukastanite ümbermõõt on vahemikus 190 ja 220 cm. Puittaimede hulgas on oluline põõsaste osakaal, mis moodustavad umbes poole puittaimede arvust. Enamik rühmiti istutatud põõsaid on õisdekoratiivsed: ebajasmiinid, sirelid, deutsiad, enelad, kuslapuud, kibuvitsad, kuldsõstrad. Haljasmassi tekitamiseks (ka varjulistes pargiosades) on kasutatud lumimarja. Hekkideks on kasutatud kas läikivat tuhkpuud või ungari sirelit, Toompea nõlval kõrgete hekkide moodustamiseks ka viirpuid. Esiletoomist väärivad puude hulgas on kirjulehine pensilvaania saar(üks viiest teadaolevast vanast puust Tallinnas) , kolmehõlmeliste lehtedega hariliku vahtra kultivar, (tõenäoliselt on küll seemik,
aastat, n harilik tamm, suurelehine pärn Pikaealised- vanus 200...500 aastat, n harilik kuusk, harilik pärn Keskmise elueaga- vanus 100...200 aastat, n arukask, harilik hobukastan Lühiealised- vanus 50...100 aastat n, keerdmänd, harilik pihlakas Põõsaste rühmitamine eluea pikkuse alusel Pikaealised- 50 aastat ja vanemad, n mägimänd, viirpuud Keskmise elueaga- 25...50 aastat, n punane leeder, harilik sarapuu Lühiealised- kuni 25 aastat, n enelad, deutsiad Talvekahjustused Külmalõhed- põhjustavad sagedased temperatuuri kõikumised Külmalaigud- põhjustavad sagedased temperatuuri kõikumised Talvine kuivamine- põhjustavad päike,tuul ja temperatuur, esineb igihaljastel taimedel Kevadine hiliskülm Sügisene varakülm Külmakohrutus Puittaimede külmakindluse klassid Väga pakasekindlad- taluvad -45...-55ºC, n harilik kuusk, harilik mänd, hall lepp Pakasekindlad- taluvad -35...-45ºC, n harilik
php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=195&Itemid=9999999 (viimati külastatud 23.04.2011). Aiandus, 2011 Juurevõsu. Kättesaadav: http://aiandus.ee/vaata.php?id=3652 (viimati külastatud 23.04.2011). Aiandus, 2011. Tuhkurenelas. Kättesaadav: http://www.aiandus.ee/vaata.php?id=2436 (viimati külastatud 18.04.2011). Aiasõber, 2007. Liigikirjeldused. Kaunis deutsia. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/index.php?Menu=3&ID=295&Lang=est (viimati külastatud 18.04.2011) Aiasõber. Deutsiad. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/index.php? Menu=3&ID=295&Lang=est (viimati külastatud 14.04.2011) Aiasõber. Liigikirjeldused. Hõbepuu. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/index.php? Menu=3&ID=317&Lang=est (viimati külastatud 16.04.2011). 104 Aiasõber. Liigikirjeldused. Lumimari. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/index.php? Menu=3&ID=350&Lang=est (viimati külastatud 16.04.2011). Aiasõber. Liigikirjeldused: lodjapuu
kasvukohta. Mõned sordid on külmakartlikud külm võib kahjustada puitumata võrseid, mistõttu vajavad sellised sordid sooja kasvukohta või talvekatet (Aiasõber). Joonis 11. Kare deutsia 'Plena' (Deutzia scabra 'Plena') (http://www.neevaaed.ee/wp-content/uploads/wpsc/product_images/karedutzia.jpg ) 4.7.2. Kirjeldus Põuasel suvel peab põõsaid õitsemise ajal kastma, muidu jääb õitsemine lühikeseks. Kuivemas kasvukohas tuleb teda kasta, muidu hukkub põua pärast Deutsiad. lepivad tavalise aiamullaga. Kare deutsia on külmaõrn tuleb talveks kinni katta (Hansaplant). 4.7.3. Lõikamine Kohe pärast õitsemist tuleks harvendada, kärpida ja eemaldada närbunud. Vanemaid põõsaid tuleb aeg-ajalt harvendada (Sander 2009). 3-5 aastatase vahemiku järel on tuleks eemaldada vanemad oksad. Eakamate, vähese kasvuenergiaga taimede elujõudu saate taastada noorenduslõikusega, mille käigus kõik oksad tugevasti 10cm kõrguselt
vaatavad avanenult ülespoole . Eesti levinuim sort on `Nikki´ ,mis on hinnas just oma kaarjate okste ja aeglase kasvu poolest (Sander,R 2011).Kauni deutsia õiged on valged ning paiknevad püstistes õisikutes. Kaunis deutsia on samuti ka ideaalne taim linnas õitsemiseks ,sest talub linnatingimusi . Õitseb suvel juuni-juuli vahel (Sander,R 2009). 18.2 Hooldus Põuasel suvel peab põõsaid õitsemise ajal kastma, muidu jääb õitsemine lühikeseks (Deutsiad 2016). Kuivemas kohas tuleb teda kasta – põua pärast võib hukkuda (Calmia istikuäri OÜ). Põõsas lepib tavalise aiamullaga, kuid peotäis väetist kevadel ja turbamultš teevad ainult head .Kaunis deutsia tasub alati istutada suurema okaspuu varju ,mis hoiaks teda ka talvel soojas( Sander,R 2009). 18.3Lõikamine Kaunis deutsia ei vaja tegelikult suurt hoolt ning hakkab seda vajama alles vanemana. Siis tasub teda aega ajalt harvendada (Sander 2009)
kokku ei puutuks, lähelabasid võib eelnevalt veidi kärpida, et vähendada vee aurumist. Anum peab pidevalt niiske olema. Niisutamiseks kasutada kastmist ja piserdamist. 39 KARE DEUTSIA (Deutzia scabra) Joonis 16. Kare deutsia. http://ak.rapina.ee/jaan/dendr8/lehtp/foto/deutzia_scabra.jpg Iseloomustus Kare deutsia ja teised deutsia liigid on Eestis ilupõõsastena vähe levinud. Deutsiad kuuluvad hortensialiste sugukonda ja neid on Aasia parasvöötmes ja troopilises Aasias 60 liiki. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides kasvatatakse 60 sorti deutsiaid. Meil on üks populaarsemaid sorte täidisõieline roosade õitega „Plena“. Kare deutsia on 1,5 m kõrgune Hiinast ja Jaapanist pärinev põõsas. Õitseb teisel-kolmandal aastal pärast istutamist. Tegemist on püstiste võrsetega munaja põõsaga. Vastakud
annaabi.ee 
