· Hing: ei oma ulatust, piire, ei allu mehhaanikale. · Need kaks saavad kokku käbinäärmes. 25) Millised olid Hobbesi teened? Psüühika seletamine välised tegurid mõjutavad meie psüühikat. Inimest motiveerib isu/nauding. Armastus ja vaen kui jõud. Sotsiaalpoliitik ,,Inimene on egoistlik, kõik kõigi vastu sõjas, et säilitada iseennast''. HOBBES OLI: materialist, mehhanitsist, determinist, empiirik ja hedonist. 26) Millised olid Locke teened? · Ei ole võimalik tostada kaasasündinud ideede teooriat (Tabula Rasa) · Ideed jagunevad lihtsateks ja keerukateks · Primaarsed ja sekundaarsed omadused (objekti füüsikalised omadused nt tahkus) · Inimene on egoga ja otsib naudinguid, seega vajame me piiranguid ja ohjamist. 27) Millised olid Hume teened?
2. Jäiga determinismi kriitika. *Kui pooldada jäika d, siis kaoks moraalimõte. Nimelt on kurjategija teod selle järgi paratamatud ja ette ära määratud. Kuid mille eest seda in karistada, kui ta ongi programmeeritud kuritegusid tegema. Samamoodi pole mõtet in kiita. *Nn Buridani eesli näide Jäiga d kohaselt peaks eesel kahe täpselt samasuguse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suudaks valida, kummast kuhjast süüa. 3. Freud kui jäik determinist. Freud pooldas jäika determinismi. Tema arvates suunab inimese valikut alateadvus. Inimene ise ei tea, et temasse on programmeeritud selline ,,diktaator" ja tal tekib vabaduse illusioon. Meie alateadvus on see, kes valib meile sõbrad, paneb paika, kelleks me kunagi saame, millise elukaaslase valime. 4. Kuidas põhjendab indeterminism tahtevabaduse ja vabaduse olemasolu? 1) Igal inimesel on olnud olukordi, kus ta on selgelt tundnud tõelist valikuvõimalust ning vabadust. Nt
2. Jäiga determinismi kriitika. 1) Kui pooldada jäika determinismi, kaoks moraali mõte. Nimelt on näiteks kurjategija teod selle järgi paratamatud ja ette määratud, kuid mille eest seda inimest karistada, kui ta ongi programmeeritud kuritegu sooritama. Samamoodi pole mõtet ka inimese kiitmisel. 2) nn Buridani eesli näide jäiga determinismi seisukohalt peaks eesel kahe identse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suuda valida, kummast kuhjast süüa. 3. Freud kui jäik determinist. S. Freud pooldas jäiga determinismi seisukohti. Tema arvates suunab inimese valikut alateadvus. Inimene ei aima, et temasse on programmeeritud selline ,,diktaator" ja tal tekib vabaduse illusioon. 4. Kuidas põhjendab indeterminism tahtevabaduse ja vabaduse olemasolu? 1) Igal inimesel on olnud selliseid olukodi, milles ta on selgesti tundnud tõelist valikuvõimalust, näiteks kui mul on vaja teha mingi valik, siis kõigepealt ma mõtlen, millised valikuvariandid mul üldse on, siis kaalun,
sest iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratletud. Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates, isegi kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus. Jäika determinismi on hakatud seetõttu nimetama fatalismiks. 2. Freud kui jäik determinist. Jäiga determinismi seisukohti pooldas S. Freud, kes arvas, et inimeste valikuid suunab alateadvus. Inimene ise ei aima, et temasse on programmeeritud selline „diktaator“ ja tal tekib vabaduse illusioon, meie alateadvus on see, mis valib meile sõbrad, paneb paika selle, kelleks me kunagi saame, millise elukaaslase valime jne. Alateadvus on see, kes teeb nii tähtsaid kui ka vähemtähtsaid valikuid Näiteks keelevääratusi, nimede
tema suma seevastu vaevalt küll keegi kihla vedama hakkaks. Selles, et asjad käivad seaduste järgi ja me neid sellele vaatamata ette näha ei oska, ei ole järelikult mingit vastuolu. Kas tulevik on ehk kirjas plaanides, mida me lihtsalt lugeda ei mõista? Siis järgiks meie elu inimestele mõistetamatut saatust. Alber Einstein kuulus nende hulka, kes ei tunnistanud juhust looduses lõpliku printsiibina. 20. Sajandi ilmselt suurim füüsik oli determinist. Selleks, et sulgeda iga tüütu pärija suu, piisab kolmest sõnast: „Ma valetan alati.“ Sest mida pidada inimese jutust, kes niimoodi väidab? Teda usaldada on võimatu. Kuid kuidas võib ikka olla paandunud luiskaja inimene, kes end ise selleks nimetab? Kui ta seda oleks, oleks ta ju oma ülestunnistusega tõtt rääkinud. Teisest küljest: kui selline kaasaegne oleks üdini aus, siis oleks ta endale samuti vastu rääkinud. Niisiis ei või uskuda ei tema sõnu ega ka neile risti
8 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST IV. NORMI JA PATOLOOGIA PSÜHHOANALÜÜTILINE MUDEL Psühhoanalüütilise lähenemise jaoks on kõige tähtsam alateadlik motivatsioon. Loodusteadusliku haridusega arst ja eksperimentaalfüsioloog Sigmund Freud (1856-1939) oli ühelt poolt range determinist, uskudes, et kõigel, mis inimene teeb, on põhjus. Teiselt poolt ei saanud tal täpse vaatlejana jääda märkamata, et inimesed teevad palju põhjendamatuid tegusid. Vastuolu lahendas Freud elegantselt - mõtles välja uue konstrukti nimega “das Es” (mida ameeriklased tõlkisid “id” ja eestlased võiksid tõlkida “miski”) ning kuulutas selle psüühika kõige tähtsamaks osaks. Id on ontogeneesis esimene - laps sünnib maailma psüühikaga, mis on puhas id
Kujutatakse keerulisi tegelasi, kes ka tihti petavad või tüssavad. Miks fatalist Jacques? Sest J usub, et kõik, mis juhtub, on kusagil ülal kirja pandud. On justkui suur teos või raamat või kirjarull ja seda koguaeg rullitakse lahti ja sedamööda, kuidas seda tehakse, tulevad kõne alla sündmused kas minevikust või tulevikust. J leiab ka, et ise tuleb ka otsustada ja ei tohi lasta ennast täielikult ülevalt poolt suunata ja J-s peitub nö kaks suunda- fatalist ja determinist teisalt. Teoses on palju vastuolulisi tegelasi, duaalsust jne. Üks lugu räägin nt kahest sõjaväes olevast mehest, ke solid nii sarnased, et kuigi nad olid ka parimad sõbrad, pidasid nad tihti duelli ja haavasid teineteist. Nad ei suutnud tülitsemata olla. Ka muid naljakaid lugusid. Nii Jacques, kui ta peremees astuvad oma näivatest rollidest välja. J tõestab, et ta peremees ei saa ilma temata üldse elada ja et tegelikkuses J on tegelikult peremees ja peremees on teenija. Tristram?
80ndatel - juhiomadused spetsiifilised Ei saa tekitada terroriorganisatsioone -Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831): dialektika. Inimene ja tema ühiskond on kahetpidises suhtes. Tähendused, märgid on inimese poolt loodud ja need mõjutavad omakorda inimest. Ühiskond on pidevas muutuses. "Minerva öökull alustab lendu alles hämaras" -Antipositivism 20 sajandi alguse Saksamaal -Karl Marx (1818-1883): vaatas tööstusrevolutsiooni. Ei olnud positivism, aga majanduslik determinist. Väga mõjukas tänapäeva mõtlemise alus. Kolm ühiskonna mõtestamise võtit: · Orgaaniline terviklikkus - erinevad osad koos. Haridus, usk, poliitika, majandus, perekond on seotud. Iseseisvus? · Majandusliku sektori tähtsus: baas ja pealisehitus. Kas on niipidi, kuidas Marx arvas? Kelle ideed kontrollivad? Valitsev klassi ideed on selle ajajärgu valitsevad ideed. Väärteadvus. · Konflikti roll ühiskonna ajaloo kujundamisel
annaabi.ee 
