PI fosfatidüül inositool SP sfingomüeliin Erütrotsüütide membraanivalgud Perifeersed membraanivalgud on eraldatavad pehmetes tingimustes (pH, ioonne jõud) Integraalsed membraanivalgud on eraladatavad detergentidega (Triton X 100) ekstraheerides Detergentidega ekstraheerimine jätab terveks valgulise skeleti Membraanid on ühendatud tsütoskeletiga Tsütoskelett on membraaniga ühendatud
..........................................4 Pindaktiivsed ained...................................................4 Mustuse eemaldamine pindaktiivsete ainetega.......4 Seebi koostis ja valmistamine...................................5 Seep karedas vees......................................................5 Anioonaktiivsed detergendid....................................6 Katioonaktiivsed detergendid..................................7 Mitteionigeensed detergendid..................................8 Detergentidega kaasnevad keskkonnaprobleemid. 9 2.Praktiline osa..........................................................9 Erinevate pesuvahendite etiketid.............................9 Tulemuste analüüs...................................................10 Vanemate arvamus..................................................10 Kokkuvõte................................................................11 2 Kasutatud allikad:..........
Puhastusmeetodi valiku määrab otstarbekus Bakteritsiidid- surmavad bakterid Detergendid (pesuained)- lahustavad rasva ja mustuse ning kergendavad desinfitseerimisvahendite tööd Desinfektsiooni ained- vähendavad mikroorganismid arvu ohutule tasemele, kuid ei hävita endospoore Steliliseerimine hävitab kõik elusad organismid. Puhastamine liigid on: * Kuivpuhastus * Märgpuhastus Põrandaid, tööpindu ja kraanikausse peab pesema ehk märgpuhastama sooja vee ja detergentidega, kuid pidev desinfitseerimine pole vajalik. Põhjalik puhastamine ja kuivatamine eemaldab pinnalt enamuse mikroobe ja peab alati eelnema desinfektsioonile. Mehhaanilisel puhastamisel on oluline aeg, temperatuur ja surve. Mehhaanilisel puhastamisel hävib 80% mikroobe, põhjalikul puhastamisel 90% ja desinfitseerimisel 99%. Puhastusaineid tuleb: hoida eraldi toiduainetest kasutada vastavalt juhendile hoida õigetes pakendis ning varustatud juhendiga hoida suletult
POLÜPROPÜLEEN (PP) Polüpropüleen on propüleeni polümeer, mille sulamistemperatuur on ca 165 °С juures. Polüpropüleeni erikaal on väikseim üldises kasutuses olevate termoplastide hulgas, moodustades vaid 0,91 g/cm3. Antud materjali olulismateks omadusteks on kõrge kuumakindlus, suur vastupidavus ja kemikaalikindlus. PP on võimalik kasutada temperatuuril kuni 135 °С, (torudes kasutamiseks kuni 100 °С). Materjali ei ole soovitav kasutada koos oksüdeerivate hapetega, detergentidega, kergkeevate süsivesinikega, piiritusega ja teatud kloori sisaldavate orgaaniliste lahustitega. Värvimata naturaalne PP mureneb ultraviolettkiirte mõjul, seega on vajalik selle pigmenteerimine või muude vahenditega stabiliseerimine. PP peamine puudus on selle hapraks muutumine temperatuuri 0°C juures (vitrifitseerub). Selle vältimiseks kopolümeriseeritakse polüpropüleen tavaliselt etüleeniga. Polüpropüleeniga puutub kokku kõigis majandusharudes – elektroonikas, ehituses,
tsütoplasma poolsel küljel ja nn tuuma rõnga tuuma sisemuse (nukleoplasma) poole orienteeritud küljel. Iga subühik rõngas nukleoplasma poolsel küljel on seotud 100 nm pika filamendiga, millede otsad on ühendatud terminaalse ringiga, nii et moodustub korvirõnga sarnane struktuur. NPC kompleksi pikkus on ~200 nm. Erinevate pooride kompleksid on omavahel seotud tuuma lamiinidega, mis muutuvad nähtavaks kui tuuma välis ja sisemembraan eemaldada detergentidega töötlemisel. Lamiinid koosnevad intermediaarsetest filamentidest, mis paiknevad tuuma sisemembraanil. Kahe tuuma membraani vahelist ala nim perinukleaarseks ruumiks. NPC funktsioonid: Teostada valikulist transporti tsütoplasma ja rakutuuma vahel. Tuumas sünteesitud erinevad RNAd peavad liikuma tsütoplasmasse ribosoomidele ja ribosoomidel sünteesitud valgud peavad liikuma tuuma et seal saaks toimuda mRNA, tRNA ja rRNA süntees. Seega NPC funktsioneerib kui väravaga varustatud kanal
2H2O, naatriumfosfaat ja silikaadid), mille kinnitumisel kangale paraneb tunduvalt drapeeritavus, langevus ja kangas muutub raskemaks. Tekib siidile tüüpiline kahin. 3. 8. Sünteetlisest kiududest kangaste ettevalmistus. Sünteetilisest kiust kangad võivad olla kaetud määrdeainetega, metiga ja muude juhuslike ainetega. Need lisandid tuleb enne värvimist kõrvaldada. Tavaliselt saab neid eemaldada kanga pesemise teel detergentidega umbes 30 minutit temperatuuril 60 1000C. Vajadusel kangaid ka pleegitatakse. Termostabiliseerimisel kuumutatakse toodet kindla temperatuurini ja jahutatakse siis kiiresti maha. Selle käigus katkeb osa H- sidemeid, sisepinged materjalis vähenevad. Jälgida tuleb kindlasti temperatuuri, mis sõltub materjalist. Kuum õhk polüamiidkiud temperatuuril 190 200 0C ja polüester ja triatsetaatkiud 210 220 0C umbes 60 90 sekundit 4. 9. Tekstiilmaterjalide värvimine.
MHC ehk suure koesobivuskompleksi klass I valkudega ning kompleksis nende valkudega satuvad raku välismembraanile. Proteasoomide poolt tekitatud peptiidsed fragmendid pumbatakse ER-i spetsiaalsete valkude, ABC-transporterite abil. Need valgud kasutavad selleks ATP- hüdrolüüsist saadud energiat. MHC valgud peavad mingi peptiidiga igal juhul seostunud olema, see on eeltingimus nende õigeks kokkupakkumiseks ning jõudmiseks raku välismembraanile. 12. Membraanide lahustamine detergentidega. Membraanide fosfolipiidse kaksikkihi läbilaskvus makromolekulidele ja ioonidele. Ioonide kontsentratsioon rakus. Plasmamembraan Plasmamembraan e. välismembraan ümbritseb igat elusrakku, määrates tema piirid ning säilitades erinevused sise- ja väliskeskkonna vahel. Ta on kōrgelt selektiivne filter ning kannab ka aktiivset transporti vōimaldavaid süsteeme, mis võimaldavad toitainete sisenemist rakku ning jääkproduktide eemaldamist
Virioni proteiinide siaalhappe lõigustamine takistab klompide moodustumist, võimaldab viiruse vabanemist peremehest (selle vastu zanamivir ja oseltamivir nii A-l kui B-l). Influenza A NA muutub, suurimad muutused saavad nimed: N1, N2 jne. M1, M2, NP on tüübispetsiifilised, kasutatakse A eristamiseks B-st, C-st. M1 montaažiks, M2 uncoatinguks (influenza A-l amantadiini, rimantadiini sihtmärk). Epidemioloogia. Virionid on suured, ümbrisega – inaktiveeruvad kuivas, happes, detergentidega. Segmenteerunud genoom võimaldab suuri muutusi, eriti HA ja NA valkudes. Influenza A nakatab paljusid selgroogseid, sh imetajaid ja linde. Looma ja inimese tüve koinfektsioon võib genereerida väga erineva viirustüve geneetilisel reassortatsioonil. Viiruse ülekanne toimub tihti enne sümptotite teket: levib väikestet aerosoolipiiskadena rääkides, hingates, köhides. Viirusele meeldib jahe vähem niiske atmosfäär. Eriti sage koolilaste seas. Risk
cytokine staining, mina paremat tõlget välja ei mõelnud) ja tsütokiinide vangistamine (cytokine capture, sama lugu). Rakusisene tsütokiinide märkimine on meetod, mis põhineb valkude rakust väljutamist pärssivate metaboolsete mürkide kasutamisel. Tulemusena kuhjub tsütokiin endoplasmaatilisse retiikulumi, vesiikulivõrgustikku. Kui järgnevalt rakud fikseerida, kindlustamaks valkude säilumine järgneval töötlemisel, ning pehmete detergentidega antikehadele läbitavaks muuta, saavad antikehad võimaluse tungida rakusiseste ruumideni (kompartmentideni) ning ära tuntu märgistada. Antikehad on eelnevalt fluorokroom-märgistatud. T-rakke samaaegselt teiste märgistega märkides, saab näiteks leida IL-10 tootvate CD25+ CD4 T-rakkude sageduse. Meetodi puuduseks on see, et uuritavad rakud tapetakse. Tsütokiinide vangistamine on meetod, mis kasutab hübriidantikehi, milles on seotud kaks erinevat
annaabi.ee 
