kiirgusvööd. 9.Osakeste kiirendi?Kiirendatakse laetud stabiilseid osakesi- elektrone ja prootoneid,vahel ka nende antiosakesi-positrone ja antiprootoneid.Kiirendatakse elektri magnetvälja abil. 10.Osakeste detektor? Seal uuritakse osakese liikumisjälge. Tekitatakse magnetväli sp, et laetud osakeste trajektoor temas kõverduks.See annab osakese massi,laengu ja impulsi kohta väärtuslikku infot. (*11.Kuidas avastatakse/uuritakse neutr.osakesi? Neutraalsed osakesed detektoris jälgi ei jäta.Neid saab avastada arvutades reaktsiooni kinemaatikat,st mõõtes laetud osakeste parameetreid ja võttes arvesse jäävuseseadusi.)
läbi reaktori. Dispersiooni annavad VSA-s panuse prooviriba molekulaarne difusioon ja konvektsioon: toru keskel liigub voog kiiremini kui servades. Dispersioon VSA-s ei ole mitte ainult kontrollitav, vaid ka manipuleeritav. Dispersiooni kvantitatiivse kriteeriumi leidmiseks on sisse toodud dispersioonikoefitsient D. D = C0/Cmax, kus C0 on analüüdi kontsentratsioon dispergeerumata proovis ja Cmax on analüüdi piigi maksimumile detektoris vastav kontsentratsioon. D sõltub konkreetset VSA süsteemist, detektorist ja detekteerimismeetodist. Eristatakse erinevaid dispersioonipiirkondi: D<1 allasurutud D=1 2 piiratud D=2 10 keskmine D>10 suur D<1 annab märku, et detektorisse jõudnud proovi kontsentratsioon C on suurem kui proovi algkontsentratsioon C0. on toimunud proovi kontsentreerimine. D=1...2 süsteeme kasutatakse kui proov on vaja viia detektorisse lahjendamata kujul, s.t. VSA
gaaslahendusloendureid. Radiomeeter koosneb kahest põhiplokist: kiirguse detektorist ja pingeimpulsside loendurist (5.joon.). Kiirguse dektor > Pingeimpullside võimendi-->Impulsside loendur Joonis 5. Radiomeetri plokkskeem. Mistahes loendurit iseloomustavad selle lahutusvõime ja efektiivsus. Need suurused on erinevatel detektoritel erinevad. Lahutusvõime on määratud suurima impulsside arvuga, mis võivad kiirguse detektoris ühes ajaühikus tekkida. Lahutusvõime sõltub nn. "surnud ajast", mille jooksul järgmine osake ei saa veel tekitada detektoris uut impulssi. Detektori efektiivsuse all mõeldakse ühes ajaühikus detektoris impulsse tekitanud ja detektorisse sattunud osakeste koguarvu suhet. Tavaliselt antakse see protsentides. Efektiivsus sõltub kiirguse liigist ja selle osakeste energiast, samuti detektori liigist ja konstruktsioonist. 5.Kasutatud kirjandus http://ael.physic.ut.ee/KF
Meetodi eelisteks on proovi sisestamine on täpsem kui segmenteeritud analüüsil, kõikide operatsioonide täpne ja reprodutseeruv ajastus, kontrollitud dispersioon, informatsiooni on võimalik saada mittetasakaalulistes tingimustes. Dispersiooni kvantitatiivse kriteeriumi leidmiseks on sisse toodud dispersioonikoefitsient D= C0/Cmax, kus C0 on analüüdi kontsentratsioon dispergeerumata proovis ja Cmax on analüüdi piigi maksimumile detektoris vastav kontsentratsioon. Töö ülesanne: Vismuti kontsentratsiooni määramine spektrofotomeetriliselt, kasutades ühekanalist süsteemi, mille puhul toimub kandelahuse reaktsioon süsteemi süstitud reagendiga, mille tulemusena moodustub Bi- EDTA. Töö vahendid: Vismuti standardlahus- 100 g/ml Reagendi lahus- kompleksoon III- EDTA 0.001 M MilliQvesi Mõõtpipetid Mõõtkolvid, 50 ml Aparatuur- spektrofotomeeter, reaktor, peristaltiline pump Töö käik:
projektsioonikamber; pooljuhtdetektorid; 22. Millel põhineb elementaarosakeste detektorite töö? Detektorite töö põhineb sellel, et osakese tee saab muutuda nähtavaks tänu sellele, et laetud osake, liikudes aines, kulutab järk-järgult oma energiat elektronide väljalöömiseks aatomitest, millest ta möödub, st ioniseerimiseks. 23. Milliseid osakesi ei saa detektoritega registreerida? Kuidas neid uuritakse? Neutraalsed osakesed detektoris jälgi ei jäta. Neid saab avastada arvutades reaktsiooni kinemaatikat, st mõõtes laetud osakeste parameetreid ja võttes arvesse jäävusseadusi.
Dispersiooni annavad VSA-s panuse prooviriba molekulaarne difusioon ja konvektsioon: toru keskel liigub voog kiiremini kui servades Dispersioon VSA-s ei ole mitte ainult kontrollitav, vaid ka manipuleeritav. Dispersiooni kvantitatiivse kriteeriumi leidmiseks on sisse toodud dispersioonikoefitsient D D = C0/Cmax, kus C0 on analüüdi kontsentratsioon dispergeerumata proovis ja Cmax on analüüdi piigi maksimumile detektoris vastav kontsentratsioon D sõltub konkreetset VSA süsteemist, detektorist ja detekteerimismeetodist Eristatakse erinevaid dispersioonipiirkondi: D<1 – allasurutud D=1 – 2 – piiratud D=2 – 10 – keskmine D>10 – suur D<1 annab märku, et detektorisse jõudnud proovi kontsentratsioon C on suurem kui proovi algkontsentratsioon C0. on toimunud proovi kontsentreerimine. D=1...2 süsteeme kasutatakse kui proov on vaja viia detektorisse lahjendamata kujul, s
reaktori. Dispersiooni annavad VSA-s panuse prooviriba molekulaarne difusioon ja konvektsioon: toru keskel liigub voog kiiremini kui servades. Dispersioon VSA-s ei ole mitte ainult kontrollitav, vaid ka manipuleeritav. Dispersiooni kvantitatiivse kriteeriumi leidmiseks on sisse toodud dispersioonikoefitsient D. D = C0/Cmax, kus C0 on analüüdi kontsentratsioon dispergeerumata proovis ja Cmax on analüüdi piigi maksimumile detektoris vastav kontsentratsioon. D sõltub konkreetset VSA süsteemist, detektorist ja detekteerimismeetodist. Eristatakse erinevaid dispersioonipiirkondi: D<1 allasurutud D=1 2 piiratud D=2 10 keskmine D>10 suur D<1 annab märku, et detektorisse jõudnud proovi kontsentratsioon C on suurem kui proovi algkontsentratsioon C0. on toimunud proovi kontsentreerimine. D=1...2 süsteeme kasutatakse kui proov on vaja viia detektorisse lahjendamata kujul, s.t
Amplituudmodulatsiooni korral liidetakse modulaatoris mikrofoniringis tekkinud helisagedusvõnkumised kandesagedusgeneraatoris saadud kõrgsagedusvõnkumistega. Moduleeritud kõrgsagedusvool võimendatakse ja juhitakse antenni, mis kiirgab elektromagnetlaineid. (j5) Elektromagnetlained jõuavad vastuvõtja antenni ja tekitavad selles kõrgsagedusvoolud. Võnkering erakdab neist ühe sagedusega voolu. Seda moduleeritud kõrgsagedusvoolu võimendatakse. Detektoris eraldatakse kõrgsagesudvoolust madalsagedusvool, mida võimendatakse. Valjuhääldi membraan hakkab võnkuma madalsagedusvoolu taktis ja tekitab ruumis helilained. Infra- ja ultravalgus. Valgusest suurema lainepikkusega elektromagnetlaineid kutsutakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalgust kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Infravalgusega on seotud ka kasvuhooneefekt. Infravalgust kasutatakse näiteks värvitud pindade
mitmeti.Üks vanemaid ja lihtsamaid meetoteid osakeste vaatlemiseks ehk dekteerimiseks on fotoplaadi kasutamine, Plaadi valgustundlikkus emulsioonis tekkinud ioonid, nagu valguski, muudavad ilmutamisel plaadi vastavad kohad tumedaks. Tulemuseks on must teraline joon, mida saab vaadelda mikroskoobiga. Detektorid paigutatakse tugevasse magnetvälja, et laetud osakese trajektoor temas kõverduks. See annab osakese laengu, massi ja impulsi kohta väärtuslikku infot.Neutraalsed osakesed detektoris jälgi ei jäta. Neid saab avastada reaktsiooni kinemaatikat arvutades, s.t. laetud osakesi mõõtes ja võttes arvesse jäävseadusi. Suurte kiirendite juurde kuuluvad detektorid on tohutute mõõtmetega, kaaluvad tuhandeid tonne ja koosnevad paljudest eri tüüpi detektoritest. Vaadeldud fundamentaalosakeste ja vastastikmõjude süsteem kannab standardmudeli nime. Praegu otsib teadus teed edasi, et seletada standardmudeli põhiparameetreid.
ka analüüdi retentsiooniaeg. Detektor- teisendab informatsioon proovi kontsentratsiooni kohta kolonni lõpus elektriliseks signaaliks, mida on lihtne võimendada ja registreerimis seadmel näidata. Eristatakse selektiivseid (kindlalt tüüpi ainete määramiseks) ja mitteselektiivseid (reageerivad ühtemoodi kõigile ühenditele) detektoreid. Levinum mitteselektiivne detektor gaasikromatograafias on soojusjuhtivus detektor (joonis 7). Soojusjuhtivuse detektoris kasutatakse suure soojusjuhtivuse kandegaasi. Kolonnist väljuv kandegaasi voog suunatakse kanalisse, millest on läbi viidud pingestatud metalltraat, mida nimetatakse filamendiks. Mõõdetakse filamendi läbivat voolutugevust, mis sõltub eelkõige tema temperatuurist. Temperatuur sõltub omakorda filamendi ümbritsevast soojusjuhtivustegurist ja detektoriploki temperatuurist. Kui kandegaasi vooga jõuab plokki proovi komponent, siis filamendi temperatuur kasvab, kuna komponendi
fotoplaadi kasutamine. Plaadi valgustundlikus emulsioonis tekkinud ioonid, nagu valguski, muudavad ilmutamisel plaadi vastavad kohad tumedaks. Tulemuseks on must teraseline joon, mida saab vaadelda mikroskoobiga. Detektorid paigutatakse tugevasse magnetvälja, et laetud osakese trajektoor temas kõverduks. See annab osakese laengu, massi ja impulsi kohta väärtuslikku infot. Neutraalsed osakesed detektoris jälgi ei jäta. Neid saab avastada reaktsiooni kinemaatikat arvutades ehk laetud osakesi mõõtes ja võttes arvesse jäävusseadusi. Suurte kiirendite juurde kuuluvad detektorid on tohutute mõõtmetega, kaaluvad tuhandeid tonne ja koosnevad paljudest eri tüüpi detektoritest. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Leptonid http://et.wikipedia.org/wiki/Kvargid http://www.hot.ee/osakesed/4.html http://www.hot.ee/osakesed/6
Triivkamber annab trajektoori punktidest kaks koordinaati, kuid teda on võimalik panna 'reetma' ka kolmandat. Selleks tuleb arvutada ioonide võrguni triivimise aeg. Nii saame aja projektsioonikambri. Kõige moodsamad oma töö kiiruse ja väikeste mõõdete tõttu on pooljuhtkambrid. Need kujutavad endast tuhandeid pooljuhtdioode, mille pingestatud siirdes tekib ioniseeriva osakese läbilennul lühike vooluimpulss. Detektorid paigutatakse tugevasse magnetvälja. Neutraalsed osakesed detektoris jälgi ei jäta. Fundamentaalosakeste ja vastastikmõjude süsteem kannab standardmudeli nime. 9 Kokkuvõte Elementaarosakesed ongi need väikseimad osakesed, mille sisemise koostise kohta puuduvad andmed,kuid millest koosneb kogu mateeria. Osakeste tuntusega on lood samasugused kui aatomituumaga: tuntum ja tavalisem on see, mis on püsiv
pidevalt muutub. St analüüs on võimalik mitte-tasakaalu-olekus.’ Sisestatakse kindel ruumala proovi, täpne ajastus, kontrollitud dispersioon. 100-300 proovi tunnis, üksik analüüs kestab mõni minut. Sarnane HPLC-le, ilma kolonnita, kuid VSA on mõeldud ühe analüüdiga opereerimiseks, HPLC aga segude lahutamiseks. Reaktoriks poolile mässitud plastiktoru, mis vähendab tsooni laienemist, võimaldades saada kitsamaid piike. Detektoris mõõdetakse ka pidevalt kandelahuse signaali. Detektorid: UV-SFM, ISE, AAS. ISE - ion selective electrode, põhiiooni määramist võib segada interferent. Põhineb iseloomulikel reaktsioonidel. AAS – atomic absorption spectroscopy, optilise kiirguse neelamisel vabade aatomite poolt gaasilises olekus, kasutades Lambert-Beeri seadust. Elemendispetsiifiline ergastatus, mis energia tagasi kiirgumisel registreeritakse.
kasvule. Seetõttu väheneb väljundis parasiitse AM-i mõju 20...25dB. FM-signaali aeglasi muutusi jõuab suhtedetektor järgida (nt. tugevama sisendsignaali korral kostab see väljundis kõvemini). Võnkeringide L1C1 ja L2C2 vaheline sidestus valitakse kas kriitiline või sellest veidi tugevam. Võnkeringi L2C2 hüvetegur määrab suhtedetektori amplituud-sagedus tunnusjoone e nn. S-kõvera harjade vahelise kauguse ΔS. Mida suurem on ΔS, seda väiksem on detektoris tekkiv modulatsiooni-moonutus. Näiteks: Kui Q = 40...50 ja ΔS = 6*Δf = 6*50 = 300 kHz Δf – suurim sagedusdeviatsioon. Sel juhul tekib mod.moon. Kml ~ 1%. Kui Q < 16 ja ΔS = 18*Δf = 18*50 = 900 kHz, siis moodustab modulatsioonimoonutus Kml ~ 0,2%. Hüvetegur väheneb koormustakistite R1 ja R2 vähenemisel, kuid siis väheneb ka detektori väljundpinge. Koormamata võnkeringi hüvetegur Q peab olema võimalikult suur (Q~100).
Atmosfääri koostise kontrollimiseks ja gaasilekete avastamiseks varustatakse kontrollitavad ruumid gaasidetektoritega. Kasutusel on kaht tüüpi detektorid: - takistussildtüüpi ja - infrapunakiirgust neelavad detektorid. 51 Esimest tüüpi detektorite sild (nn. Wheatstone'i sild) läheb gaasi ruumi sattumisel tasakaalust välja, sest ruumi atmosfääri takistus muutub. Detektoris tekib sillavool, mille suurust mõõtev galvanomeeter on gradueeritud protsentides ja näitab gaasi kontsentratsiooni ruumis. Teist tüüpi detektorite töö põhineb infrapunakiirguse neeldumise muutumisel, kui muutub ruumi atmosfääri koostis. Infrapunadetektoreid kasutatatakse rohkem. Detektor asub eraldi ruumis, millest atmosfääriproovi võtmise torujuhtmed hargnevad ruumidesse, kus atmosfääri koostist kontrollitakse. Kõik torujuhtmed on varustatud
annaabi.ee 
