5) Iseloomusta Albrecht Düreri loomingut ja too vähemalt üks näide! Tema loomingus on keskse tähtsusega võitlus kahe voolu vahel.Maalijana püüdis Dürer ühendada saksalikku sügavat individualiseerimist, detailirikkust ja psühholoogolist analüüsi itaalia suursuguse iluideaaliga. Maaliteostena loob ta natuuri järgi hoolikaid, viimse võimaluseni detailirikkaid akvarelle, mis kujutavad maastikke, loomi, taimi.Dürer pidas oluliseks kunsti põhjendamist teadusega ja uskus, et maalikunsti aluseks on oskus mõõta. Ilu reeglid, näiteks inimkeha täiuslikke proportsioone ei püüdnud ta siiski tuletada antiikskulptuuridest, vaid oma kaasaegsete elavate inimeste mõõtmisel. Tema loomingust üks näide ,,"Surm ja kurat".
ülekuhjamist, kuid neis avalduv fantaasiaküllus, mõtete sügavus, tunnete tõepärasus ja soojus, ilmekus ja sisutihedus sunnivad unustama kõik puudused. Puulõikeseeria Kristuse kannatusloost ,,Suur passioon" . Vaselõigetes areneb Düreril välja oma võimas isikupärane laad. Huvi inimkeha ideaalsete proportsioonide vastu ,,Aadam ja Eva" . Maaliteostena loob ta natuuri järgi hoolikaid, viimase võimaluseni detailirikkaid akvarelle, mis kujutavad maastikke, loomi, taimi jne. Sama tehnikat kasutab ta ka selle perioodi portreedes ja altaripiltides ,,Autoportree", ,,Tarkade kummardamine". Loomingu teisel perioodil reisib ta Veneetsiasse, kust saab tugevaid loomingulisi impulsse, mis mõjuvad ta kunstile uuendavalt ja värskelt. Järgnevad teosed Itaalia mõjudega, kuid laadilt jääb see talle võõraks. Periood 1511-1520 on väga viljakas graafika osas. Lõpetab ,,Suure passiooni" puulõiked,
ümber jutustada. Aga veel ei suuda ta fantaasia ja päriselu vahel vahet teha. Nelja-viieaastased võivad tundide kaupa kaaslastega mängida ja suudavad teistega rollimängu stsenaariumis kokku leppida. Viie-kuueaastaselt oskab laps juba paljusid asju, mida on vaja kooliminekuks. Ta saab aru lihtsatest mõistetest ja suudab jälgida erinevaid arutluskäike. Nüüd oskab laps juba joonistada hästi organiseeritud detailirikkaid pilte ja jälgida ja mäletada lihtsamaid tegevusjuhendeid. Laps teab juba selles eas, mis on kehtivad reeglid. Tal hakkab kujunema üha realistlikum hinnang iseenda suhtes teistega. Lapse normaalne areng on vanemate jaoks väga oluline. Kuid ei tohiks unustada, et kõik lapsed on erinevad. Seega ei tasuks liiga palju aega raisata lapse arengut ja kasvamist võrreldes ümbruskonna lastega. Pigem võiks nautida aega, mil väikesest lapsest areneb
kuid neis avalduv fantaasiaküllus, mõtete sügavus, tunnete tõepärasus ja soojus, ilmekus ja sisutihedus sunnivad unustama kõik puudused. Puulõikeseeria Kristuse kannatusloost ,,Suur passioon" (1511). Vaselõigetes areneb Düreril välja oma võimas isikupärane laad. Huvi inimkeha ideaalsete proportsioonide vastu ,,Aadam ja Eva" (1504). Maaliteostena loob ta natuuri järgi hoolikaid, viimase võimaluseni detailirikkaid akvarelle, mis kujutavad maastikke, loomi, taimi jne. Sama tehnikat kasutab ta ka selle perioodi portreedes ja altaripiltides. ,,Autoportree" (1500), ,,Tarkade kummardamine" (1504). Loomingu teisel perioodil reisib ta Veneetsiasse, kust saab tugevaid loomingulisi impulsse, mis mõjuvad ta kunstile uuendavalt ja värskelt. Järgnevad teosed Itaalia mõjudega, kuid laadilt jääb see talle võõraks. Periood 1511-1520 on väga viljakas graafika osas
ajalaulude traditsioonidele tuginevat, protestivaimust kantud sotsiaalset luulet ja armastuslüürikat, ekspressionistlik poeem ,,Leib, rist, inimene" kajastab autori maailmavaatelisi otsinguid. Avaralt mõistetud indriimi rohkus ja kasutatud vabavärsi kohmakus pole lasknud autori mõtestikul alati mõjule pääseda. (Kruus 1995 : 562) Kogud ,,Peipsist mereni" (1930), ,, Maha rahu!"(1932) ja ,,Kaks leeri" (1933, kõik Tartu) pakuvad sotsiaalset luulet, joonistades ilmekaid, detailirikkaid piltluuletusi. Luuletaja on värsistanud motiive Tartu agulitest, ta näitab nii töömehi kui ka ühiskonna rataste vahele jäänuid. Mitmed luuletused paistavad silma oma protestiva paatosega, vabavärss on muutunud lakoonilisemaks ja kõlavaks. (Kruus 1995 : 562) Kogudes ,,Südasuvi" (Tartu 1934) ja ,,Päikese ootel" (Tartu 1935) kajastub 1934.a. riigipöördele järgnenud ,,vaikiv olek", ägedad sotsiaalsed probleemid on taandunud, rohkem on ruumi antud loodusmotiividele ja
kuid neis avalduv fantaasiaküllus, mõtete sügavus, tunnete tõepärasus ja soojus, ilmekus ja sisutihedus sunnivad unustama kõik puudused. Puulõikeseeria Kristuse kannatusloost ,,Suur passioon" (1511). Vaselõigetes areneb Düreril välja oma võimas isikupärane laad. Huvi inimkeha ideaalsete proportsioonide vastu ,,Aadam ja Eva" (1504). Maaliteostena loob ta natuuri järgi hoolikaid, viimase võimaluseni detailirikkaid akvarelle, mis kujutavad maastikke, loomi, taimi jne. Sama tehnikat kasutab ta ka selle perioodi portreedes ja altaripiltides. ,,Autoportree" (1500), ,,Tarkade kummardamine" (1504). Loomingu teisel perioodil reisib ta Veneetsiasse, kust saab tugevaid loomingulisi impulsse, mis mõjuvad ta kunstile uuendavalt ja värskelt. Järgnevad teosed Itaalia mõjudega, kuid laadilt jääb see talle võõraks. Periood 1511-1520 on väga viljakas graafika osas
hilisgootika ja itaalia renessansi, põhja ja lõuna vormiideaalide vahel. Düreri loomingu paremiku moodustavad just joonistused ja graafilised tööd, need tööd on kõige isikupärasemad. Maalijana püüdis Dürer ühendada saksalikku sügavat individualiseerimist, detailirikkust ja psühholoogolist analüüsi itaalia suursuguse iluideaaliga. Maaliteostena loob ta natuuri järgi hoolikaid, viimse võimaluseni detailirikkaid akvarelle, mis kujutavad maastikke, loomi, taimi. Nõnda liitub Düreri loomingus detailidesse süvenev loodusvaatlus süsteemi ja üldistuse taotlusega. Dürer pidas oluliseks kunsti põhjendamist teadusega ja uskus, et maalikunsti aluseks on oskus mõõta. Ilu reeglid, näiteks inimkeha täiuslikke proportsioone ei püüdnud ta siiski tuletada antiikskulptuuridest, vaid oma kaasaegsete elavate inimeste mõõtmisel. 7) Nimeta Düreri tähtsamaid teoseid! * Kolmainsuse kummardamine
ebatäpse riimi innustus lepib liigjuhuslike kooskõladega. Sotsiaalse kaastunde ja protesti laulikuna saavutas ta kõrgtaseme luulekogudes „Peipsist mereni“, „Maha rahu“ ja „Kaks leeri“. Aktiivset hoiakut eelistas ta väljendada objektiveeritult, eluseikadest kujutamiseks valitu kaudu. Valik oli ilmekas, kutsudes esile parempoolsete ringkondade rünnakuid. Ta viljeles detailirikkaid värssportreid kriisiaastate elukitsikuses kannatajatest, väärikaist tööinimestest, protestijatest, dissidentidest ning dünaamilisi ja konkreetse pildistikuga olustikuvisandeid linnaelu argipäevast. Nooruslik reipus ja eluhoog kumavad läbi raskemategi ainete käsitlemisest, luues virgutava kontrasti või avardava vaatenurga. 1930ndatel vaibub Sütiste kriitiline hoiak ning muutub temaatika. Lüürilised kirjeldused rikastavad Sütiste luuulet maaelu
annaabi.ee 
