Selgitage 3-4 lausega. Sest küüditamine toimub inimeste tahte vastu. Sellega kaasnevad vägivald ja kogu vara konfiskeerimine. Peale selle, et inimene kaotab elupaika, perekond võib ka lahutada teineteisest. 6. Koostage allikate ja oma vastuste põhjal lühike kokkuvõte (8-10 lauset) "Küüditamised 20. sajandil". Totalitarismi tekkimisel ilmus küüditamine. See sai alguse iidsetel aegadel Lähis-Idast, kui kerkisid esile esimesed despootlikud monarhiad. Kuid 20. sajandil eriti jõhkrad režiimid rakendasid küüditamispoliitikat. Küüditamine toimus paljudes riikides(nt Armeenias, Eestis, Poolas jne). Kuulsam neist oli NSVL, Kolmas Reich ja Hiina Rahvavabariik. Nendes riikides küüditamise eesmärk seisnes selles, et luua alalist hirmutunnet, selleks et inimesed parem alistuvad valitsevale režiimile ülestõusude juhul. Peale selle küüditamine oli kokkuleppe osa. Näiteks, pärast sõja
Globaliseerumine Seostatakse: · Rahu · Õitsengu · Majanduskasvuga · Protsessiga, mis pühib ära riigipiirid ja kukutab despootlikud valitsused; vähendab makse; annab suurema vabaduse üksisikule Kuid on ka neid kes vaatlevad ülemaailmastumist kui : · Uut imperialismi vormi · Kolonialismi kordusetendust-võimaldab lääne suurkorporatsioonidel ära kasutada töölisi, vaeseid maid, etnilisi vähemusi ja loodust Omadussõna globaalne tuli käibele aeglaselt, teadaolevalt tarvitati seda terminit esmakordselt 17.sajandi lõpus, 1990.aastatel sai aga globaliseerumisest kultusmõiste ja trendisõna. 21
Globaliseerumine Seostatakse: · Rahu · Õitsengu · Majanduskasvuga · Protsessiga, mis pühib ära riigipiirid ja kukutab despootlikud valitsused; vähendab makse; annab suurema vabaduse üksisikule Kuid on ka neid kes vaatlevad ülemaailmastumist kui : · Uut imperialismi vormi · Kolonialismi kordusetendust-võimaldab lääne suurkorporatsioonidel ära kasutada töölisi, vaeseid maid, etnilisi vähemusi ja loodust Omadussõna globaalne tuli käibele aeglaselt, teadaolevalt tarvitati seda terminit esmakordselt 17.sajandi lõpus, 1990.aastatel sai aga globaliseerumisest kultusmõiste ja trendisõna. 21
0 100, 100 Riigid liigitatakse: 10 tunnuse alusel 5 rühma: , 0, , 1) Vabad, free; . 2) Põhiliselt vabad, moustly free : 3) Mõõdukalt vabad, moderatively free 4) Põhiliselt mittevabad, moustly unfree -- 80-100 5) Alla surutud, despootlikud , represst Minge Internetilehele www.heritage.org, leidke index of economic -- 70-79,9 freedom -- 60-69,9 14. Liberaalne turumajandus, liberal economy iseloomustab -- 50-59,9 minimaalne riigi sekkumine ja kõrge majandusliku vabaduse aste. -- 0-49,9. 15. Riikide positsioneerimine: 14.
Otsustage lugupidamist teiste inimeste arvamuste vastu. Ärge öelge iial, et ta eksib. 3) Kui olete eksinud, siis tunnistage seda. Öelge enda kohta kõik need halvastavad sõnad, mida arvate teist isikut mõtlevat, öelge nad enne, kui teine mahti saab. 4) Tee inimese mõistuse juurde - alustage sõbralikult. Kui kellegi süda pakitseb leppimatusest ja pahameelest sinu vastu, siis ei saa võita teda oma nõusse mitte mingeid loogikareegleid kasutades. Tõrelevad vanemad, despootlikud peremehed ja abielumehed ning virisevad abielunaised peaksid kord aru saama, et inimesed ei taha oma veendumusest loobuda. Neid ei saa sundida oma arvamust muutma. Aga neid võib ehk juhtida teistele arvamustele, kui oleme lahked ja sõbralikud. 5) Sokratese saladus - püüdke saada vestluskaaslaselt otsekohe jaa-tavat vastust. Professor Overstreet «Kuidas mõjustada inimeste käitumist». 6) Abivahel kaebuste lahendamisel - laske teistel inimestel rohkem kõnelda.
Euroopalikku absolutismi on sageli peetud olemuslikult erinevaks idamaistest ainuvalitsusega riikidest, mida on nimetatud ka orientaalseteks despootiateks. Neid riike peeti sisuliselt türanniateks, kus kodanikud on valitseja orjad, erinevalt Euroopast, kus monarh valitsenud kõigi alamate huvides. Selline seisukoht langes 20. sajandi jooksul korduvalt kahtluse alla ning 21. sajand alguses pole sellel enam eriti toetajaid. Siiski pole küsimusele, kuivõrd Euroopa absolutistlikud ja Aasia despootlikud riigid teineteisest erinesid, suudetud üheselt vastata. Absolutismi periodiseering Klassikaliseks absolutismiperioodiks peetakse üldiselt ajavahemikku Kolmekümneaastase sõja lõpust kuni Prantsuse revolutsiooni alguseni ehk aastaid 16481789. ,,Klassikaline" absolutism öeldakse olevat tekkinud Prantsusmaal Louis XIV ajal ning selle kõrghetk jäävatki 17.18. sajandi vahetusse. Samas on absolutismi arengus näha ka selgeid regionaalseid
s6ltub eeskätt neist endist, nende ajaloost ja kultuurist, kuid peab teatud määral, peamiselt tegevuspiirangutena arvestama ka regiooni loodusolusid. MANDRI geogr peavoolid peale Vidali Jean Brunhes vidali propageerija Juhtivale kohale tõusis prantsuse geograafia(Emmanuelle de Martonne) MUUD VOOLUD Geopoliitika- halford mackinder esimene geograadiaprof Inglismaal. Tema arusaama kohaselt kujunevad mandri sees, nn. Südamaal (Heartland) tingimata despootlikud ja agressiivsed suurriigid, saartel ja ookeanide rannamaadel, Servamaal (Rimland) aga demokraatliku ühiskonnakorraga ja majanduslikult 6itsvad rahuarmastavad riigid, millest paljud on v6rdlemisi väikesed. Servamaa riigid on loomulikult sunnitud endakaitseks ühinema liitudesse, et vastu seista Südamaa agressioonile. Hettner ei tunnista et koroses paiknemise alusel loodusnähtused ja inimtegevused satuksid kohustuslikult vastastikmõjju. Paradigmast sõltumatud geograafid:
1) Vabad, free; 12. , 2) Põhiliselt vabad, moustly free , 3) Mõõdukalt vabad, moderatively free . 4) Põhiliselt mittevabad, moustly unfree 13. - 10 , 5) Alla surutud, despootlikud , represst 0 100, 100 Minge Internetilehele www.heritage.org, leidke index of economic , 0, , freedom . 14. Liberaalne turumajandus, liberal economy iseloomustab minimaalne
Geopoliitika praktilise teadusena on segu t6elistest, iilepingutatud ja taiesti otsitud seostest loodusolude ja poliitilise tegevuse vahel. Halford Mackinder (1861-1947) peamised tööd on 1904. aastal ilmunud "Ajaloo geograafilised alused" ja "Demokraatlikud ideaalid ning tegelikkus" 1919. Mackinder väitis, et riikide poliitikat m6jutab vaga tugevasti nende asend mandrite ja ookeanide suhtes. Tema arusaama kohaselt kujunevad mandri sees, nn. Südamaal (Heartland) tingimata despootlikud ja agressiivsed suurriigid, saartel ja ookeanide rannamaadel, Servamaal (Rimland) aga demokraatliku ühiskonnakorraga ja majanduslikult 6itsvad rahuarmastavad riigid, millest paljud on v6rdlemisi vaikesed. Servamaa riigid on loomulikult sunnitud endakaitseks iihinema liitudesse, et vastu seista Südamaa agressioonile. Võistleva geopoliitilise kontseptsiooni pakkus valja sakslane Carl Haushofer (1869-1946), kelle tuntuimaks teoseks on 1924
Eriti hoogustusid üleskutsed Türgi ekspansiooni elavnedes 16. sajandi esimesel ning 17. sajandi teisel poolel. Õhtumaa 1 määrati roomakatoliku usu ja sellest eraldunud protestantlike aladega, vastandades sellele hommikumaad kreekakatoliku usu alad, mis varauusaja alguses olid valdavalt läinud Moskva suurvürstiriigi ning islamiusulise Türgi kontrolli alla. Mõlemad riigid olid eurooplaste jaoks despootlikud ja euroopalikele tavadele võõrad. Nad olid europalikest mõtetest kaugel, ei olnud renessansi ega reformatsiooni, valgustust. Nad olid nn arengupeetusega riigid. Venelaste arust liikus võim hoopis läänest itta, pidasid Moskvat kui Kolmas Rooma. Integratsioon ja regionaliseerumine varauusaegses Euroopas: Integratsioon(klambrid tugevad) ja regionaliseerumine (Euroopat ühendavad klambrid lõdvenevad).
Eriti hoogustusid taolised üleskutsed Türgi ekspansiooni elavnedes 16. saj. esimesel ning 17. saj. teisel poolel ( Rahvusvahelised suhted). Mentaalses mõttes määratleti Euroopat ehk Õhtumaad rooma-katoliku usu ja sellest eraldanud protestantlike aladega, vastandades sellele Hommikumaad kreeka-katoliku usu alasid, mis varauusaja alguses olid valdavalt läinud Moskva suurvürstiriigi ning islamiusulise Türgi kontrolli alla. Mõlemad riigid oli eurooplase arusaama kohaselt despootlikud ja euroopalikele tavadele võõrad. Rahvastik Varauusaja alguses (1500) elas Euroopas hinnanguliselt 8085 miljonit inimest. 1600. aastaks kasvas Euroopa rahvaarv 100110 miljonini ning aastaks 1800 185190 miljonini. 17. saj. oli Euroopa demograafilises arengus seisakuaeg, mil rahvaarv kasvas vaid 3%. Rahvaarvu kasvu pidurdasid nii sõjad, näljahädad kui ka viimased suuremad katkupuhangud. Euroopa suurima rahvaarvuga riigiks oli läbi kogu varauusaja Prantsusmaa, kus 18. saj
annaabi.ee 
