Pariisi rahukonverents Eesmärgid: USA-tahtis saksamaad karistada mitte alandada, et vältida kättemaksu tulevikus Suurbritannia-sama mis USA aga soovis säilitada Briti impeeriumi Prantsusmaa-tahtis saksamaad karmilt karistada, nõudis saksamaalt kaks miljardid kuldfranki. Saksamaal võis olla kokku 100 000 vabatahtliku maa- ja 15 000 mereväelast. Reini tsoon jäi rahvasteliidu vahi alla. Wilsoni rahukava: Riigid peaksid vähendama relvastust ja armee suurust, ta nimetas seda desarmeerimiseks. Suurriikide võimu all elavatel väikerahvastel peaks olema õigus ise end valitseda, ta nimetas seda enesemääramisõiguseks On vaja luua uus rahuhoidev organisatsioon. Tema arvates oleks võimalik kehtestada õiglane maailmakorraldus, kuid see ei läinud läbi kuna prantslaste ja brittide kättemaksusoovile jäi Wilsoni rahukorraldus alla. Saksamaa Reparatsioonid: Saksamaa Prantsusmaale 200miljardit kuldfranki Versailles süsteem: 1
· 1980-ndate teisel poolel alanud Idabloki lagunemine viis ka paratamatult külma sõja lõppemisele: üks külma sõja osapooltest varises kokku NSV Liidu survest vabanenud Ida-Euroopa riigid alustasid laiaulatuslikke reforme ja võtsid kiiresti kiiresti kursi ühinemisele ülejäänud Euroopaga (Euroopa Liidu ja NATO-ga). · 1980-ndate aastate teisel poolel lõppes võidurelvastumine ning endised vaenlased alustasid läbirääkimisi desarmeerimiseks: 1990.a. Pariisis lepiti kokku tavarelvastuse vähendamises Atlandi ookeanist Uuraliteni samal kohtumisel teatati ka ametlikult külma sõja lõpetamisest 1991.a. leppisid USA ja NSVL kokku strateegilise ründerelvastuse vähendamise osas kuni 1/3 võrra lääneriigid tulid NSV Liidule (ja tema õigusjärglasele Venemaale) rahaliselt appi tuumarelvade likvideerimisele, milleks viimasel raha ei jätkunud jne.
riigipöördekatse, see kukkus läbi ja kiirendas riigi lagunemist veelgi ; 1991 kuulutati NL laialiläinuks ja Gorbatšov pani presidendi ameti maha ; hilejm loodi NL riismetest riikidevaheline ühendus- Sõltumatute Riikide Ühendus e SRÜ. -Külma sõja lõpp: üks külma sõja osapooltest oli kokku varisenud ; Ida-Eur riigid alustasid laiaulatuslikke reforme, võtsid kiiresti kursi ühinemisele ülejäänud Eur-ga ; lõppes võidurelvastumine, endised vaenlased alustasid läbirääkimisi desarmeerimiseks ; 1991 leppisid USA ja NL kokku strateegilise ründerelvastuse vähendamise osas kuni 1/3 võrra ; lakkas eksisteerimast bipolaarne maailm, sõjaliselt muutus maailm ühepooluseliseks ; rahvusvahelistes suhetes domineerisid Lääneriigid, eriti USA ; sõda lõppes demokraatlike ning turumajanduslike riikide võiduga plaanimajanduslike diktatuuririikide üle. -Muutused Eur poliitilisel kaardil 20.saj lõpus: NL asemel 15 iseseisvat riiki ; Jugoslaavia
Gorbatsov pani presidendi ametikoha maha. - Hilejm loodi NSVL riismetest Sõltumatute Riikide Ühendus. KÜLMA SÕJA LÕPP - Idabloki lagunemine viis paratamatult ka külma sõja lõppemisele. - NSVL survest vabanenud Ida-Euroopa riigid alustasid laiaulatuslikke reforme ja võtsid kiiresti kursi ühinemisele ülejäänud Euroopaga (EL ja NATO). - 1980 lõpul lõppes võidurelvastumine ning endised vaenlased alustasid läbirääkimisi desarmeerimiseks. - 1990.a. Pariisis lepiti kokku tavarelvastuse vähendamises Atlandi ookeanist Uuraliteni. Samal kohtumisel teatati ka ametlikult külma sõja lõpetamisest. - 1991.a. leppisid USA ja NSVL kokku ründerelvastuse vähendamise osas kuni 1/3 võrra. Lääneriigid tulid NSVL rahaliselt appi tuumarelvade likvideerimisele, sest neil endil selleks raha ei olnud. - Külma sõja lõppedes lakkas eksisteerimast senine kahepooluseline maailm.
kogu maa, kõikidesse suurematesse asulatesse paigutati Nõukogude garnisonid, baasiväed võtsid oma kontrolli alla Tallinna. Okupatsioon oli juba sisuliselt teostunud, kui J.Laidoner kirjutas 17. Juunil Narva raudteejaamas alla ,,Narva diktaadile". Selle kohaselt anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati poliitilised meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada kõik relvad. Viimane korraldus oli mõeldud eeskätt Kaitseliidu desarmeerimiseks. Eesti Vabariigi üürike iseseivusaeg oli asendunud Nõukogude okupatsiooniga. Esimene nõukogude aasta. Juunipööre. Tallinnasse saabunud NSV Liidu eriesindaja Andrei Zdanov astus kontakti siinsete Nõukogude Liidu meelsetega, tegi ta neile ülesandeks korraldada 21. Juunil meeleavaldus NSV Liidu ultimaatumis väljendatud nõudmiste toetuseks. 21. juunil kogunes Tallinna Vabaduse väljakule mitu tuhat inimest vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja Nõukogude baaside ehitajaid. Nõuti J
Bermondtiaad lõppes lüüasaamisega - armee lagunes ja 23. novembril andis ta oma viimased väeriismed Saksa riigi kaitse alla. NARVA KAITSELAHINGUD 1919. a.SÜGISEL. Seoses Loodearmee lüüasaamisega Petrogradi all, asusid Eesti väed tugevdama Viru rinde kaitsepositsioone. Lisajõude Narva kaitsmiseks toodi stabiliseerunud lõunarindelt. Kaotusest demoraliseeritud Loodearmee juhitamatus ja tema taganemine eesti vägede selja taha sundisid vabariigi valitsust võtma vastu otsust nende desarmeerimiseks. Enamus vene valgetest relvitustati ning interneeriti. Seega jäid Narvat kaitsmise põhiraskus Eesti vägedele.Vaid vähesed võitlusvõimelised vene valgete üksused jäid rindele eestlaste kõrvale. Loodearmee riismeid jälitav Punaarmee jõudis 16. novembriks Luuga jõe üldjooneni, kus puhkesid terve rinde ulatuses raudteest mereni ägedad lahingud. Tänu eeskujulikult ettevalmistatud kaitsepositsioonidele ja eelnevalt sisselastud suurtükkide ja kuulipildujate
Külma sõja lõpp: 60* 1980-ndate teisel poolel alanud Idabloki lagunemine viis ka paratamatult külma sõja lõppemisele: 42* üks külma sõja osapooltest varises kokku 43* NSV Liidu survest vabanenud Ida-Euroopa riigid alustasid laiaulatuslikke reforme ja võtsid kiiresti kiiresti kursi ühinemisele ülejäänud Euroopaga (Euroopa Liidu ja NATO-ga). 61* 1980-ndate aastate teisel poolel lõppes võidurelvastumine ning endised vaenlased alustasid läbirääkimisi desarmeerimiseks: 44* 1990.a. Pariisis lepiti kokku tavarelvastuse vähendamises Atlandi ookeanist Uuraliteni 45* samal kohtumisel teatati ka ametlikult külma sõja lõpetamisest 46* 1991.a. leppisid USA ja NSVL kokku strateegilise ründerelvastuse vähendamise osas kuni 1/3 võrra 47* lääneriigid tulid NSV Liidule (ja tema õigusjärglasele Venemaale) rahaliselt appi tuumarelvade likvideerimisele, milleks viimasel raha ei jätkunud jne. 62* Külma sõja lõppedes:
annaabi.ee 
