töödeldud detaile, näiteks hammasrattaid, võlle, kaliibreid, väntvõlle ja silindrihülsse. Korrosioonikindluse suurendamiseks nitreeritakse temperatuuril 600-700 kraadi Celcius'e järgi, sel juhul tekib 1-2 tunni jooksul kuni 0,03 mm paksune rikastatud kiht. Nitreerimisel tekivad nitriidid. Need on lämmastiku ja metallide või väiksema elektronegatiivsusega mittemetallide ühendid. Neid käsitatakse ammoniaagi derivaatidena. Keemilise sideme laadi järgi eristatakse ioonilisi, kovalentseid ja intermetallilisi nitriide. Nitriidid on põhimõtteliselt kristalsed ained, mõnu hüdrolüüsib õhus (eraldub ammoniaak). Intermetallilised nitriidid on väga kõvad, keemiliselt inertsed ja kuumuskindlad materjalid.
. Need ühendid polümeeruvad kergesti. Polüvinüülestrite hüdrolüüsimisel on võimalik saada polüvinüülalkoholi, mille menomeer etenool vabal kujul teatavasti ei esine. Polüvinüülalkohol on läbipaistev vees lahustuv aine. 4 3.Tioalkoholid Tioalkohole nimetatakse ka tioolideks eh merkaptaanideks. Neid võib vaadelda vesiniksulfiidi derivaatidena R- SH. Tioolid moodustavad kergesti naatriumvesiniksulfiidi toimel alküülhalogeenidesse : Etaandiool, etüülmerkaptaan on ebameeldiva lõhnaga vedelik, mille keemis temperatuur on 37 ' C. Tioolrühm on happelisem kui hüdroksüülrühm alkoholides. Näiteks etüülmerkaptaani pKa 11. Seetõttu moodustavad merkaptaanid leelisteda soolasid : Juba väga nõrgal oksüdeeriumisel moodustuavad tioalkoholid disulfiide (ditioeetreid), mis
järgmised: 3(3)=H2 või 2=(3)-2H2 või [CH2(3)=H2]n , kus n=1, 2, 3 jne Terpenoide võib vaadelda ka kui alküül- või funktsionaalrühmadega modifitseeritud terpeene ja vastavalt klassifitseerida, näiteks monoterpenoididest (C10) võiks nimetada tsitraali ja geraniooli, seskviterpenoididest (C15) farnesooli, diterpenoididest (C20) retinooli. Kondenseerunud tsüklitega steroidid on vaadeldavad triterpeeni (C30) skvaleeni derivaatidena. Mitmesuguseid terpenoide sisaldub taimsest materjalist eraldatud eeterlikes õlides. -4- 3.Terpenoidide süntees Eestis Terpenoidsete produktide keemiline süntees sai Eestis alguse 1960. a, kui ENSV TA Keemia Instituuti asus tööle Koit Lääts, kes oli selle valdkonnaga tegelenud Leningradis. Tema poolt esitatud sünteesiskeemi aluseks oli odav naftaprodukt, isopreen. Koit Läätse rajatud orgaanilise
Diastereomeerid erinevad mitme asümmeetrilise C aatomi konfiguratsiooni poolest: Dmannoos ja Dgalaktoos on diastereomeerid Aldoosid on vaadeldavad süsteemselt kui Dglütseeraldehüüdi derivaadid D rea suhkrud on palju sagedasemad Glükoos = Dglükoos Ketooside karbonüül paikneb tavaliselt ahelas 2 positsioonis, nad on vaadeldavad DHA derivaatidena Suhkrute formüülrühm ja hüdroksüül võivad molekulisiseselt reageerides anda tsüklilisi hemiatsetaale (poolatsetaale) NB! 4 erinevat asendajat C1 juures Aldehüüd Hemiatsetaal Atsetaal Suhkrutest moodustuvad 6 lülilised (püranoossed) või 5 lülilised (furanoossed) tsüklid.
trialküülbenseenide saamiseks. o Terminaalsed alküünid loovutavad tugevate aluste toimel prootoni ja moodustavad atsetüleniidaniooni ja liituvad kergesti elektrofiilidele Aromaatsed süsivesinikud ehk areenid on benseenituuma sisaldavad süsivesinikud. Lihtsaimaks areeniks on benseen C6H6. Jaotuvad ühetuumalisteks ja mitmetuumalisteks areenideks. Süstemaatiline nomenklatuur käsitleb ainult ühte benseenituuma sisaldavad süsivesinikke benseeni derivaatidena. o Aromaatsetes tuumades on tervet tsüklit hõlmav -elektronpilv. Aromaatsed tuumad on tasapinnalised (sisaldavad ainult sp2-olekus aatomeid). o Benseeni molekulis esineb poolteisekordne side. Benseenituum koosneb hübridiseerunud süsinikuaatomist. Benseenituuma elektronstruktuur on seega ühtlustunud. o Sideme ühtlustumine on aromaatsete süsteemide põhiomadus.
Flaviinid ja CoQ võivad moodustada semikinooni intermediaate. See on mitokondriaalse hingamisahela seisukohast oluline, kuivõrd seal osalevad elektronide ülekandel ka tsentrid, mis on võimelised liitma-loovutama vaid 1 elektroni- Fe-S klastrid ja tsütokroomid. Tsütokroomid on heemi sisaldavad valgud. Nagu hemoglobiin ja müoglobiin, sisaldavad ka nemad üldiselt 1 heemi rühma polüpeptiidahela kohta. Heemi rühmitused jaotatakse 3 klasssi, kõik on nad vaadeldavad protoporfüriin IX derivaatidena. Fe-protoporfüriin IX kompleks on heem b. Tsütokroomid erinevad teineteisest heemi struktuuri osas ja selles, kuidas heem on seotud apoproteiiniga. c tüüpi tsütokroomid sisaldavad c klassi heemi, mis on kahe vinüülsidemega seotud kovalentselt apoproteiini tsüsteiini külgahelate külge. Tsütokroom c on ainuke klass tsütokroome, kus side heemi ja valgu vahel on kovalentne. Heem a esineb a klassi tsütokroomides ja roheliste taimede klorofülli koosseisus.
elektrofiiliks on kaksiksidemele liituv prooton. Ebasümmeetriliste molekulide korral liitub vesinik enam hüdrogeenitud süsinikuga (markovnikovi reegel). 10. Aromaatsed ühendid. Benseen. Aromaatsed süsivesinikud ehk areenid on benseenituuma sisaldavad süsivesinikud. Lihtsaimaks areeniks on benseen C6H6. Jaotuvad ühetuumalisteks ja mitmetuumalisteks areenideks. Süstemaatiline nomenklatur käsitleb ainult ühte benseenituuma sisaldavad süsivesinikke benseeni derivaatidena. Aromaatsetes tuumades on tervet tsüklit hõlmav - elektronpilv. Aromaatsed tuumad on tasapinnalised (sisaldavad ainult sp2-olekus aatomeid). Benseeni molekulis esineb poolteisekordne side. Benseenituum koosneb hübridiseerunud süsinikuaatomist. Benseenituuma elektronstruktuur on seega ühtlustunud. Sideme ühtlustumine on aromaatsete süsteemide põhiomadus. Benseeni ja teiste areenide tootmise peamiseks lähteaineks on nafta
sünteesitakse 11 etapiga -D-riboos-5-fosfaadist. Paljud organismid suudavad säästa puriine ja pürimidiine degradatsioonist. Riboosi degradatsioon annab energiat, puriinide ja pürimidiinide oma mitte. Rakkudele on energeetiliselt ratsionaalne säästa lämmastikaluseid edasisest degradatsioonist ning lülitada nad uuesti nukleotiidide sünteesi. Puriinide ja pürimidiinide sünteesi erinevused: pürimidiine ei sünteesita nukleotiidide derivaatidena. Pürimidiinide puhul sünteesitakse lämmastikalus enne kui lisatakse riboos-5-fosfaat. Pürimidiinringi kõik 4 C ja 2 N aatomit pärinevad karbamoüül-P ja aspartaadist. 2. Puriini ringsüsteem ehitatakse üles riboos-5-P baasil. IMP insuliin-5'-monofosfaat, tema baasil sünteesitakse AMP ja GMP. Sünteesis kasutatavad aminohapped: Glu, Gly, Gln, Asp. AMP süntees: (1) 6-O asendamine aspartaadiga (2) fumaraadi mittehüdrolüütiline eraldamine.
Hüdrofoobne efekt, õlimolekuli hüdrofoobsed süsivesinikahelad pakkuvad omavahel kokku 72.Taimsete õlide hüdrogeenimisel saadakse margariin. Väheneb kaksiksidemete hulk 73. Millises toodud toiduainetest on küllastamata rasvade osakaal kõige suurem? Oliiviõli 74.Millise C aatomite arvuga rasvhappeid võib looduslikes rasvades kõige enam kohata? 16 75. Millised toodud lipiididest on glütserofosfolipiidid? Kõik glütserofosfolipiidid on vaadeldavad glütserool-3- fosfaadi derivaatidena. Glütserool-3-fosfaadi C2 on kiraalne süsinik(alkoholiks on glütserool) a ja c 76. Millised toodud lipiididest on fosfolipiidid? Fosfolipiidid koondavad fosforiga peasid(O-P-O) 77. . Millised toodud lipiididest on sfingolipiidid? Peab olema aminoalkohol küljes 78. Millisel rasvhappel põhinevate fosfolipiidide poolest rikas membraan oleks kõige madalama faasiülemineku temperatuuriga? CH ahel peab sisaldama kaksiksidet 79
2) Kestateihhuuhapetest, mis läbistavad peptidoglükaankihti, 3) Lipoteihhuuhapetest, mis seostuvad ka membraani lipiidkihiga. 4) Vahel rüügitakse ka G(+) rakukesta puhul rakukesta periplasmast (ruum membraani ja peptidoglükaankihi vahel). G(-) bakterike rakukest koosneb: Peptidoglükaani süntees: Peptidoglükaani ehituskivid (N- atsetüülmuramüülpentapeptiid, NAM) ja N- atsetüül- glükoosamiin (NAG) sünteesitakse UDP-derivaatidena tsütoplasmas. 1) N-atsetüülglükoosamiin-1-P + UTP UDP-N-atsetüülglükoosamiin + PPi 2) UDP-N-atsetüülglükoosamiin + PEP + NADPH2 UDP-N-atsetüülmuraamhape Pi + NADP+ NB! Laktaadi jääk NAM-s pärineb PEPist! Arvatakse, et kasvavas rakus toimub pidevalt vana peptidoglükaani hajus lõhkumine ja uue sünteesitava materjali vahele paigutamine. G(+) bakteritel toimub kasv ilmselt seest väljapoole, nii et välimised kihid lüüsitakse ja
a) lehmarasv b) või c) oliiviõli küllastamata rasvad on toatemperatuuril vedelad, küllastatud tahked. 74. Millise süsinikuaatomite arvuga rasvhappeid võib looduslikes rasvades kõige suurema tõenäosusega kohata? a) 15 b) 16 c) 17 75. Millised toodud lipiididest on glütserofosfolipiidid? Glütserofosfolipiid glüts.fos.lipiid Kõik glütserofosfolipiidid on vaadeldavad glütserool-3-fosfaadi derivaatidena. Glütserool-3- fosfaadi C2 on kiraalne süsinik. - Glütserool 76. Millised toodud lipiididest on fosfolipiidid? Fosfolipiid Fosfolipiidid on lipiidide klass, mis koondab fosfaatgruppi sisaldava peaga lipiide. 77. Millised toodud lipiididest on sfingolipiidid? Sfingolipiid(sfingomüeliin) 78. Millisel rasvhappel põhinevate fosfolipiidide poolest rikas membraan oleks kõige
Ei reageeri: HNO3, H2SO4, HCl Reageerib aeglaselt: H3PO4, intensiivselt: HF Laguneb sulatatud leeliste, leelismetall-oksiidide ja -karbonaatide toimel Paljude liht- ja liitainetega (ka õhuhapnikuga) reageerib alles helepunase hõõgumise to-l (üle 900ºC). Kasut. soojustehnikas (ahjude, termopaaride vooderdised; põletidetailid, reaktiivmootorite düüsid jm.), abrasiiv- ja isolatsioonimaterjalidena. Ränihalogeniide võib (analoogselt süsinikuga) vaadelda ränivesinike (silaanide) derivaatidena, kus osa H aatomeid silaanis on asendatud Hal aatomitega. Seetõttu nimetatakse ka halogenosilaanideks, millest tähtsamad on vastavad fluoro- ja kloroderivaadid. Ränifluoriididest on tuntumad SiF4 (tetrafluorosilaan) ja Si2F6 (heksafluorodisilaan) - mõlemad värvitud gaasid. Alates Si3F8-st (oktafluorotrisilaan) on silaanid vedelikud. Ränikloriididest on levinuim SiCl4 (tetraklorosilaan), värvitu, õhus suitsev vedelik. Räni halogeenderivaate on väga palju
Madala reaktsioonivõime (üldise keemilise inertsuse) tõttu kasutatakse vaseliini paljude salvide alusena. Etaani derivaat etüülkloriid CH3 (kloroetaan) (CH3CH2Cl) leiab kasutamist lokaal-anesteetikumina. Valiin Paljud inimorganismis esinevad bioaktiivsed molekulid on vaa- (asendamatu aminohape) deldavad alkaanide derivaatidena, nt aminohapped (alaniin, valiin jne, joon. 2), küllastatud rasvhapped (palmithape, stearhape jne, joon. 3) jt. 5 Küllastamata alifaatsed orgaanilised ühendid Jo o n . 3 Sisaldavad vähemalt ühte kaksiksidet (-C=C-) või kolmiksidet
annaabi.ee 
