minnakse pärast lapse sündi kohe tööle. Depressiivne inimene tunneb lootusetust, ei usu tulevikku ega endasse. Ärahellitamise puhul löövad jooned välja täiskasvanuna, toimetulematuse puhul lapsena. Isiksus on nõrk, võtavad kõike käsuna, hinges tunnevad kadedust, viha, enesesüüdistust. Samastuvad teistega kergelt, unustavad enda huvid, jätavad enda tahaplaanile, tunnevad suurt vastutust. Kerge depressiivsusega inimesed on endassetõmbunud, tagasihoidlikud. Tugeva depressiivsusega ollakse enesehävituslikud. Tugevalt religioossed, neid paelub lunastus, teispoolsus, Kuradist ja Jumalast sõltumine. Lapsevanemana mõistavad, aga pole järjepidavad. Sobivad teenindavad alad, on kannatlikud. Unenägudes söögitemaatika, loobutakse unistustest. Positiivne: empaatia, andestamine, kuulamine. Negatiivne: ei talu raskusi Kui neil hästi läheb, ei pane nad seda enda arvele. Peavad arendama oma isiksust. Pilet 18. Sundustega isik. Kardab kaduvust, ajalikkust, muudatusi
olemasolu korral võib inimene kaotada sideme reaalsusega ja tajuda ümbritsevat moonutatult. Positiivse sümptomaatika all kirjeldatakse eelkõige luulusid ja meelepetteid(hääled, lõhnad). Luulud. Oma sisu järgi jaotatakse luulumõtted kolme gruppi: Depressiivne. Selle luuluga inimesed on veendunud, et nad ei saa millegagi hakkama, nad pole väärt elama või on teinud midagi sobimatut. Sageli esinevad enesesüüdistusmõtted. Depressiivsusega kaasnevad sageli enesetapumõtted. Suurusluul. Suurusluulu puhul ilmnevad häired on vastupidised eelkirjeldatule. Haiged hindavad oma võimeid ja väärtusi tegelikkusele mittevastavalt liiga kõrgeks. Suurusluuluga haiged on käitumiselt aktiivsed ja enesekindlad, sekkudes asjadesse ja probleemidesse, mis ei ole seotud nende töö ja huvidega. Sellises seisundis võib olla haigete unevajadus oluliselt vähenenud ja magatakse ainult paar tundi ööpäevas
Nüüd sisemised individualistlikud omadused, mis tekivad järkjärgult: võimeline oma tegude eest vastutama, iseseisvalt otsuseid tegema, majanduslik iseseisvus. Kognitiivne areng Piaget' formaalsetes operatsioonides mõtlemise periood, Mõtlemisest mõtlemise ehk reflektiivse mõtlemise ehk metamõtlemise võime, Abstraheerimise võime, Kognitiivne areng ei vasta sageli emotsionaalsele arengule. Emotsionaalne areng - Ajutised probleemid madala enesehinnangu, ärevuse, depressiivsusega, Oluline eristada kliinilisest depressioonist; depressioonide sagedus suureneb, eriti tüdrukutel. Soolised erinevused ilmnema 13-15 eluaastal, suurenevad kuni 16-19 a. , Offer 1960.-70ndate uurimus: viiendik kogeb väga raske ajana Käitumise kontroll vanemate käitumine, mille eesmärgiks on reguleerida lapse käitumist vastavalt perekonnas kehtivatele ja sotsiaalsetele normidele: teadmised lapse elust + piirangud . Käitumisprobleemid seostusid poistel sellega, kui kontrollivatena
Porfüüria, Kasvajad(pankrease vähk) Kompleksus: Sümptomid: Psühholoogilised, käitumuslikud, sotsiaalsed, närvisüsteemi muutused, hormonaalse süsteemi muutused. Ravimeetodid: bioloogilised psühholoogilised, sotsiaalsed Ravimeetodi valik: Mõõdukas v raske D bioloogiline ravi /Kerge v mõõdukas D psühhoteraapia Vähemalt 1 ja võimalusel kombinatsioon! D-ga seotud suitsidaalsus: Rasked depressioonid 20-40% Depressiivsusega seotud 2/3 suitsiididest Depressiivsete suitsiidirisk ca 20x kõrgem Suitsiidi riskifaktorid: Vanemad mehed, isolatsion, hiljuti lähedase kaotanu, psüühiline haigus, varasem suitsiidikatse, töötus, kehaline haigus Suitsidaalse käitumise astmestik: *Suitsiidmõtted teadlikud mõtted enesetapust *Suitsidaalsed zestid - mõõdukalt ennastkahjustavad käitumised *Parasuitsiid - planeeritud ennastkahjustav käitumine, mille tagajärjeks on oluline, kuid
5 a. MURDEIGA10.5 a. - täisiga * PUBERTEEDI - EELNE PERIOOD * PUBERTEET * PUBERTEEDIJÄRGNE PERIOOD Kognitiivne areng · Piaget' formaalsetes operatsioonides mõtlemise periood · Mõtlemisest mõtlemise ehk reflektiivse mõtlemise ehk metamõtlemise võime · Abstraheerimise võime · Kognitiivne areng ei vasta sageli emotsionaalsele arengule Emotsionaalne areng · Ajutised probleemid madala enesehinnangu, ärevuse, depressiivsusega · Oluline eristada kliinilisest depressioonist; depressioonide sagedus suureneb, eriti tüdrukutel. Soolised erinevused ilmnema 13-15 eluaastal, suurenevad kuni 16-19 a. · Offer 1960.-70ndate uurimus: viiendik kogeb väga raske ajana *Nooremas murdeeas raske ära tunda, sest kaasnevad mõtted teistsugused kui täiskasvanutel. Väljendub agressiivses või kuritegelikus käitumises; *Vanemas murdeeas põhjused abstraktsemad, kaudsemad
See mõjutab rütmilise aktiivsuse tekkimisega ning on seotud motoorika kontrolli, nägemise, ärevuse regulatsiooni ning korteksiga(!). glutamaat, võimendab ja ergastab õppimist ja mälu norepinefriin on erutava toimega mediaator, mis on seotud tähelepanelikkuse, emotsioonide, une, õppimise, meeleoluga. serotoniin seondub une, meeleolu, isu, kehatemperatuuri, valu, agressiivsusega, impulsiivsusega, depressiivsusega ning suitsiididega (,mille puhul serotoniini tase on häiritud). Ruumitähelepanu regulatsioon ajus Kui tähelepanu on kusagile suunatud, siis esmalt kiirusagaras käsitakse kõik vabaks lasta ehk tähelepanu nullida. Edasi antakse käsklus suunata uude kohta, sest on signaalid, et mingis piirkonnas on mingisugune huvipakkuv osa. Osa tööst toimub nii, et miski asi tõmbab tähelepanu, teistel käivitatakse süsteem aga otsmikusagara poolt. Kui me aga ei teadvusta, siis on süsteem teisene.
iseenda psüühiliste protsesside jälgimine areneb olulisel määral sellel perioodil. Omandatakse põhiline 11., 12, 13.-14.eluaasta vahel. Emotsionaalne areng Meeleolu tugev kõikumine - vahel sellest tullakse välja vahel ei tulda. See on suur väljakutse inimestele, kes teismelist ümbritsevad kui suurt tähelepanu probleemidele pöörata? Madal enesehinnang siis hakkab tasapisi tõusma (14.-15.eluaastal). Enesehinnang väga kõikuv. Samuti probleemid ärevuse ja depressiivsusega. Omaette küsimus ongi depressioon (depressiivsed sümptomid) on eriti tüdrukute probleem, et kõik, mis on sissepoole. On sagedasem naistel. Sageli teismeeas kasutatakse väliseid tunnuseid, et hinnata depressiooni nt et keegi suri ära, alkoholi pruukimine vms. Oluline eristada kliinilisest depressioonist. Sisemised probleemid saavad tihti alguse teismeeas. Poistel on tihti käitumisega seotud probleemid. Mõnel need ei kao kuskile, kuid osadel kaovad on nn ajutised probleemid.
annaabi.ee 
