4.Empaatiline kuulamine Väga oluline. Selle eesmärk on mõista teise jutu emotsionaalset ja sisulist tähendust: mida see jutt rääkijale tähendab, mida ta tunneb, teeb see teda kurvaks või rõõmsaks, milline on tema hoiak. Empaatilise kuulamise eeldus on positiivne hoiak ja eneseaustus: olen valmis ära kuulama teise seisukohti, ei torma vastu vaidlema ega suru oma arvamust peale. Kui endaga hästi läbi saadakse, on kerge ka teisi aktsepteerida. Depressiivsel inimesel on raske olla hea kuulaja - ta ei saa endaga hästi läbi, tal on hulk negatiivseid mõtteid nii iseenda kui teise kohta. Ta võib reageerida kõnelejale viha või kurbusega, võib võtta juttu kui vihjet enda kohta. 5.Peegeldav kuulamine See osa on väga oluline ka rääkija jaoks. 1.Kuulaja täpsustavad küsimused aitavad rääkijal probleemi endale selgemaks saada. Küsida võib detailidena välja, vahel on need väga olulised. 2.Ümbersõnastamine.
häire korral on näidustatud psühhiaatriline või psühhoterapeutiline ravi. Kõige tõhusamalt aitab ravimite ja psühhoteraapia koostoime. Keskmise raskusastme depressiooni saab ravida psühhoteraapiaga. 15 On oluline, et inimene tunnetaks terapeudis mõistvust ja julgustust, sest ei maksa arvata, et depressiooni all kannatav inimene on valmis oma haigusest vabalt, ainsa hingetõmbega rääkima. Depressiivsel inimesel on samuti väga tähtis oma turvalisust kogeda. Wundelri (1991 ) arvates on arstide väljakutse "võta end kokku" suur viga, sest depressiivsel inimesel on tõkestatud just ahe, püüdlused ja algatusvõime. Üldiselt on nõustavas ravis näidustatud tagasihoidlikkus, aga depressiivsete patsientide puhul on nõuanded asjakohased. 5. Depressiooni kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia Esimesel pöördumisel kuulatakse inimese kaebusi ja esitades täpsustavaid küsimusi
inimese nõrkust. Teisalt maskeerub depressioon meestel agressiivse käitumise või alkoholi liigtarbimisega. Alkohol pole ainult vahend, millega mehed püüavad depressiooni maskeerida. Leitakse mitmeid alternatiive `ravivõimalusi` nagu ülemäärane sportimine ja töönarkomaania. Ka hasartmängude, ekstreemsete ja riskantsete spordialade harrastamine. Alanenud ohutunde foonil võib meeste puhul depressioonile viidata. Depressiivsel inimesel kaob esmalt huvi seksi vastu. Samas märgatakse suguelus ilmnenud muutusi alles siis, kui seksist on täielikult loobutud. Suguiha puudust põhjendatakse muude põhjustega: ·liigse väsimuse ·raske töö ·peavalu ja muuga Probleemi tunnistatakse alles siis, kui see on tinginud juba enesehinnangu languse ja sügava depressiooni. Depressiooni tunnused meestel: ·stressitaluvuse langus ·kalduvus kaotada enesekontrolli ·ärritatavuse tõus
ma ei taha enam elada, kui sa mind ei armasta. Depressiivsete inimeste seas on kõige rohkem suitsiidsusele kalduvaid inimesi. Neil on raske ette kujutada seda, et partneril ei ole samasugust lähedusvajadust nagu neil endil on. Tihtipeale käituvad nad partnersuhtes kui laps abitu ja naiivsena, kellele on raske haiget teha, raske maha jätta. Tihtipeale võib ka abielus selline teadvustamata isa lapse või ema lapse suhte eksisteerida. Tihtipeale selline võimuiha, kaotushirm on depressiivsel inimesel peidetud ülihoolitsuse maski taha. Nad võivad selle hoolitsusega pratneri justkui nagu lämmatada. Depressiivsel inimesel on kalduvus üritada oma partneris süütundeid tekitada. "Kui sa mind ei armasta, ma ei tahagi enam elada" on nagu oma elu eest vastutuse teisele inimesele andmine. Vahel võibki juhtuda nii, et kui partner on selline allaheitlikum, siis ta säilitabki suhte ja võtab selle vastutuse. Sellises suhtes võib olla agressiivsust ja viha
et ma ei taha enam elada, kui sa mind ei armasta. Depressiivsete inimeste seas on kõige rohkem suitsiidsusele kalduvaid inimesi. Neil on raske ette kujutada seda, et partneril ei ole samasugust lähedusvajadust nagu neil endil on. Tihtipeale käituvad nad partnersuhtes kui laps abitu ja naiivsena, kellele on raske haiget teha, raske maha jätta. Tihtipeale võib ka abielus selline teadvustamata isa lapse või ema lapse suhte eksisteerida. Tihtipeale selline võimuiha, kaotushirm on depressiivsel inimesel peidetud ülihoolitsuse maski taha. Nad võivad selle hoolitsusega pratneri justkui nagu lämmatada. Depressiivsel inimesel on kalduvus üritada oma partneris süütundeid tekitada. "Kui sa mind ei armasta, ma ei tahagi enam elada" on nagu oma elu eest vastutuse teisele inimesele andmine. Vahel võibki juhtuda nii, et kui partner on selline allaheitlikum, siis ta säilitabki suhte ja võtab selle vastutuse. Sellises suhtes võib olla agressiivsust ja viha
Depressiivsete inimeste seas on kõige rohkem suitsiidsusele kalduvaid inimesi. Neil on raske ette kujutada seda, et partneril ei ole samasugust lähedusvajadust nagu neil endil on. Tihtipeale käituvad nad partnersuhtes kui laps abitu ja naiivsena, kellele on raske haiget teha, raske maha jätta. Tihtipeale võib ka abielus selline teadvustamata isa lapse või ema lapse suhe eksisteerida. Tihtipeale selline võimuiha, kaotushirm on depressiivsel inimesel peidetud ülihoolitsuse maski taha. Nad võivad selle hoolitsusega pratneri justkui lämmatada. Depressiivsel inimesel on kalduvus üritada oma partneris süütundeid tekitada. Samas aga kuulub igasuguste suhete juurde loominguline distants, mis võimaldab kummalgi partneril olla tema ise. Niipea kui algab sõltuvussuhe, hakkab asi kiiva minema. Võib kaotada lugupidamise. Partneri kaotushirm võib panna selle depressiivse isiku orjama (nt seksuaalselt). Agressiivsus
,,Kui sina mind ei armasta, ei soovi mina ka elada") või abitust näitavaid tehnikaid. Depressiivsed inimesed ei mõista, et kahe inimese vahele käib alati loominguline distants, mis lubab partneril olla tema ise või iseendaks areneda. Seksuaalelu on neile vähem tähtis, kui sümpaatia ja õrnustunne. Liialt suur sõltuvussuhe võib viia teatud liiki masohismini ehk tingimusteta orjamiseni, mille taga on petlik kujutlus, et ,,kui teen kõike, mida ta tahab, siis ta jääb minuga". Depressiivsel inimesel on vähe agressiivsust ja seega hakatakse tihtipeale ennast petma, öeldes, et asi polegi tähtis ning vahel võib see tulla ülevoolava hoolitsusena. Depressiivsete inimeste hulgas on kõige rohkem enesetappu püüdvaid inimesi. Agressiivne on raske olla nende vastu, kes on olulised ja seega üritab depressiivne tüüp agressiivsust maha suruda ja kui see üldse avaldub, siis ollakse ennast haletsevad ja vabandavad. Emotsioonid on möödapääsmatud ja lapsele saab see
Depressiivsete inimeste seas on kõige rohkem suitsiidsusele kalduvaid inimesi. Neil on raske ette kujutada seda, et partneril ei ole samasugust lähedusvajadust nagu neil endil on. Tihtipeale käituvad nad partnersuhtes kui laps abitu ja naiivsena, kellele on raske haiget teha, raske maha jätta. Tihtipeale võib ka abielus selline teadvustamata isa lapse või ema lapse suhte eksisteerida. Tihtipeale selline võimuiha, kaotushirm on depressiivsel inimesel peidetud ülihoolitsuse maski taha. Nad võivad selle hoolitsusega pratneri justkui nagu lämmatada. Depressiivsel inimesel on kalduvus üritada oma partneris süütundeid tekitada. "Kui sa mind ei armasta, ma ei tahagi enam elada" on nagu oma elu eest vastutuse teisele inimesele andmine. Vahel võibki juhtuda nii, et kui partner on selline allaheitlikum, siis ta säilitabki suhte ja võtab selle vastutuse. Sellises suhtes võib olla agressiivsust ja viha
annaabi.ee 
