tüüppõhikirja alusel oma ettevõtte põhikirja. Kui registreerite ettevõtte notari abil, valmistab notar teie jaoks ette osaühingu asutamise avalduse, asutamislepingu ning põhikirja. 4. Olenevalt ettevõtte tegevusalast ja suurusest tuleb võtta ette veel erinev hulk samme. Esmalt tuleb teil avada osaühingule pangakonto, kuhu kantakse ettevõtte osakapital, mille olite ettevõtte asutamisel kandnud kohtu deposiitkontole või panga e-stardikontole. Ilma ettevõtte äriregistrikoodita pangakontot avada ei ole võimalik. Kui alustate tegevust erinõuetega tegevusalal, tuleb teil taotleda tegevusluba või litsentsi. Kui teie ettevõtte planeeritav aastakäive ületab 16 000 eurot, tuleb end registreerida Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslaseks. Kui palkate töötajad, tuleb töötajad registreerida tööle asumise päeval Maksu- ja Tolliametis. 5
Ettevõttega alustades on tarvis kõige pealt määrata ettevõtte tüüp (OÜ, AÜ, UÜ, MTÜ jm). Kuna osaühingud on kõige levinum ettevõtteliik Eestis, oleks tõenäoliselt kõige lihtsam sellega alustada. Seejärel on vaja see registreerida online Äriregistris või viia see tehing läbi notari kaudu. Asutamise riigilõivuks on 145 eurot. Osaühingute eeliseks teiste liikide ees on lihtne ja kiire registreerimine, üsna madal osakapital (2500 eurot, mis kantakse esialgu kohtu deposiitkontole või panga e-stardikontole) ning osanikel puudub varaline vastutus OÜ eest. Kui ettevõte on loodud, tuleb avada ettevõtte nimele pangakonto, kuhu peale kantakse 2500 euro suurune osakapital. Äärmiselt tähtis on äriregistrikoodi olemasolu, sest ilma selleta ei ole võimalik pangakontot avada. Kui kõik see om täidetud, tuleb enne lastehoiu avamist esitada tegevusloa taotlus. (Eesti.ee, 2016) 2.2 Nõuded teenuse osutamiseks enne tegevusloa taotlemist
Kandeavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või esitatud Äriregistri ettevõtjaportaali kaudu. Äriregistri ettevõtjaportaali kaudu toimub kõikide FIE või äriühingu asutamisega seotud toimingute tegemine (ärinime kontrollimine, põhikirja kinnitamine, osakapitali sissemakse tegemine, riigilõivu tasumine jne). Osakapitali sissemakse tegemiseks avatakse (sama portaali kaudu) e-Stardikonto pangas või tehakse kanne kohtu deposiitkontole. Kohtu deposiitkonto on vahekonto, millelt peale äriühingu registrisse kandmist saab taotleda sissemakse ülekandmist äriühingu kontole, mille ettevõtja on avanud sobivas pangas. Äriregistrisse kandmisel tuleb teatada äriühingu või FIE kavandatud põhitegevusala. Valida tuleb vaid üks põhitegevusala, millest loodetakse esimesel aastal kõige enam tulu. Tegevusala teatamisel kasutatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit (EMTAK), mis
väljavõtte kinnistusraamatust või registrist, kus vallasasi on registreeritud. Kui jääb registrisse kandmata (ÄS § 520 lg 5) · Kui äriühingut registrisse ei kanta, võib ühingu nimel registrisse kantud vallasasju või kinnistusraamatusse kantud kinnisasju, samuti kontot käsutada üksnes kohtumäärusega määratud korras. · Samuti tagastatakse kohtumäärusega määratud korras registripidaja deposiitkontole või asutatava äriühingu nimele avatud kontole tasutud osa- või aktsiakapitali sissemakse, kui äriühingut ei kanta registrisse, või osa- või aktsiakapitali enammakse, kui deposiitkontole või kontole on tasutud osa- või aktsiakapitali ületav summa. · Kohus teeb määruse asutajate avalduse alusel. Avalduses tuleb näidata asutamata jätmise või enammakse tegemise põhjused, millistele asutajatele millises ulatuses käsutusõigus anda ja kes on
Maakohus nõuab sellelt riigilõivu 85 000 krooni tasumist. Pankrotihaldur taotleb seepeale riigi menetlusabi korras riigilõivust vabastamiseks, põhjendades taotlust mh sellega, et nõutakse kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist ning A võlausaldajad, kelleks on põhiosas MTA, keelduvad riigilõivu maksmast. Maakohus A-d lõivu tasumisest siiski ei vabasta ja lõpuks tasub A selle ära. Seejärel esitab aga B taotluse, et nõuda A-lt B eeldatavate kulude katteks kohtu deposiitkontole 100 000 krooni. Kas kohus lahendas õigesti menetlusabi andmisest keeldumise ja kuidas lahendada tagatise andmise taotlus? § 183. Juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud (2) Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas
tagajärgi. SEMINAR IV RKTKo 3-2-1-100-15, p 21, 26-33 täitmisnõue, kui asi ei vasta lepingutingimustele; varjatud puudused; ülevaatamiskohustus Asjaolud: Paal Juul Aschjemi (hageja) hagi Arvi Pingi (kostja I) ja Kristhel Pingi (kostja II) vastu 19 173 euro 49 sendi ja viivise saamiseks ning Arvi Pingi ja Kristhel Pingi vastuhagi 96 298 euro 50 sendi saamiseks. Pooled sõlmisid müügilepingu, mille kohaselt hageja müüs kinnistu kostjatele. Osa müügihinnast jäi veel notari deposiitkontole. Kostjad pidi selle hagejale andma siis, kui nad saavad maja jaoks kasutusloa. Nad said kasutusloa, aga deposiitkontol olevat raha üle ei andnud, sest kostjate arvates olid kinnistu project ja kvaliteet puudulikud. Õiguslik probleem: 20 Müüja vastutab puuduste eest, kui on täidetud järgmised tingimused: a) VÕS § 218 lg 1; b) VÕS § 101 lg 3; c) VÕS § 218 lg 4; d) VÕS § 221 lg 2; f) ostja on teatanud puudusest
Eelleping 3-2-1-31-08 eellepingust tulenevad nõuded, kui leping kehtiv; hea usu põhimõte p 11-12 Kostja väitel taganes ta õigustatult eellepingust, kuna hageja rikkus eellepingu p-s 2.2 sisalduvat kohustust sõlmida eellepingu eseme müügileping hiljemalt 60 päeva jooksul pärast müüja omanikuna kinnistusraamatusse kandmist, samuti rikkus hageja p-s 3.2 sisalduvat kohustust tasuda müügihind notari deposiitkontole enne kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kostjal puudus alus eellepingust taganemiseks. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et kohustus põhileping sõlmida lasus võrdselt mõlemal lepingupoolel ja kostja ei ole tõendanud, et hageja ei soovinud või takistas lepingu sõlmimist. Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud hageja lepingurikkumist, siis ei oma iseenesest tähtsust