Ajus võivad lipiidid moodustada poole organi kaalust ~50 %. Kõige rohkem on lipiide rasvkoes (kuni 90 %). · Lipiidid on rakumembraanide struktuurseks komponendiks. · Lipiidide energeetiline tähtsus seisneb selles, et nad kindlustavad 26 - 30 % kogu energiast, mida organism ööpäevas vajab. · Lipiidid täidavad tagavaratoitainete funktsiooni, mida organism kasutab siis, kui ta neid toiduga ei saa. Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neere ümbritsev rasvkihn, rasvikud. · Lipiidid võtavad osa termoregulatsioonist, kaitsevad nahka kuivamise eest, kaitsevad organeid põrutuste eest. · Lipiidid on endogeense vee potentsiaalseks reserviks organismis ( 100 g rasva oksüdatsioonil tekib 107 g vett) · Lipiidid on küllastumatute rasvhapete allikaks. ,,Lipiidide" mõiste asemel mõistet ,,rasvad" ei ole õige kasutada, kuigi mõnikord seda tehakse
(S). 11) Lihtvalke võib nimetada ka proteiinideks: õige/vale 12) Isotooniline on lahus, mille osmootne rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga. 13) Lipiidide biofunktsioonid organismis on: Energeetiline funktsioon- organismis on lipiididel (rasval) kindel eelis süsivesikute ja valkude ees (tema kalorsuse väärtus on üle 2 korra suurem!). Vahetult kättesaadav energiaallikas on vabad rasvhapped. Varuaine funktsioon- Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neeru ümbritsev rasvkude, rasvik Kaitse funktsioon- termoregulatsioon Struktuurne funktsioon- rakumembraanide struktuursed komponendid, siseorganite ümber olevad rasvapadjandid on oluliseks mehhaaniliseks kaitseks Transpordi funktsioon- vere lipoproteiinid on kolesterooli, vabade rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide transportijad Lahusti- rasvlahustuvate vitamiinide omastamine ja deponeerimine
◦ Lipiide on leitud kõikides organites ja kudedes. ◦ Ajus võivad lipiidid moodustada poole organi kaalust ~50 %. ◦ Kõige rohkem on lipiide rasvkoes (kuni 90 %). ◦ Lipiidid on rakumembraanide struktuurseks komponendiks. Lipiidide energeetiline tähtsus seisneb selles, et nad kindlustavad 26-30% kogu energiast, mida organism ööpäevas vajab. ◦ Lipiidid täidavad tagavaratoitainete funktsiooni, mida organism kasutab siis, kui ta neid toiduga ei saa. Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neere ümbritsev rasvkihn, rasvikud. LIPIIDIDE EHITUSÜKSUSED 1. Baasalkohol - aluseks estrilise ehituse tekkes. Kesksed baasalkoholid inimorganismis: ◦ glütserool – kolmevalentne alkohol, on baasalkoholiks triglütseriidides ja fosfolipiidides ◦ kolesterool – küllastamata tsükliline alkohol; baasalkoholiks tsüklilistes lipiidides, on inimorganismi steroolide tüüpesindaja
1 tõstab noorloomade ja -lindude kaalujuurdekasve, suurendab kanadel munatoodangut. Metioniini koostises on väävel, mida loomorganism vajab. Trüptofaan võtab osa vereplasma uuendamisest, on vajalik hemoglobiini sünteesis. Proteiini vaeguse korral söödas kahaneb valgusisaldus veres, maksas, lihastes, nahas ja mujal. Rasv on loomorganismis tähtsaks varuaineks. Tugeva söötmise korral ladestub rasv nn. depoorasvana naha alla, neerude ümbrusse, rasvikusse, kust organism saab seda kasutada energiavajaduse katteks kehvema söötmise korral. Loomorganismis on rasva väga erineval hulgal. Sisaldus kõigub 2-50%-ni, keskmiselt 18-25%. Vähe on rasva vastsündinute ja noorloomade kehas, rohkem hästi nuumatud loomade kehas. Kui söödas on rasva vähe, võivad loomad oma keharasva sünteesida sööda süsivesikutest (tärklis, suhkrud, toorkiud), samuti proteiinist.
ristik- ja lutsernhein 16-22% nisuterad 15,5% nisukliid 17,5% napi proteiinisisaldusega söödad: 10-15% proteiini kuivaines: oder, kaer, rukis, mais (terad) 10-13% hea kõrreliste hein 11-14% proteiinivaesed söödad: alla 10% proteiini kuivaines: maisi- ja viljasilo 9-11% kartul, juurvili 6-9% halb hein, põhk 4-5% TOORRASV Rasv on loomorganismis tähtsaks varuaineks. Tugeva söötmise korral ladestub rasv nn depoorasvana naha alla, neerude ümbrusse, rasvikusse, kust organism saab seda kehvema söötmise korral kasutada energiavajaduse katteks. Loomorganismis on rasva väga erineval hulgal. Sisaldus kõigub 2-50%-ni, keskmiselt 18- 25%. Vähe on rasva vastsündinute ja noorloomade kehas, rohkem hästi nuumatud loomade kehas. Rasv ei ole loomadele nii oluline toitaine (toitefaktor) kui proteiin, mineraalelemendid või vitamiinid. Kui söödas on rasva vähe, võivad loomad oma keharasva sünteesida sööda
vitamiini, mis on vajalikud loote normaalseks arenguks. 36. Kinnisperiood Laktatsioonile järgneb kinnisperiood, mille jooksul lehmi ei lüpsta. Kinnisperioodi pikkuseks on 2 kuud. Kinnisperioodi läbinud lehma piimanäärme jõudlus on suur ja see võimaldab kinnijätmise õige valikuga saada karjalt suuremat piimatoodangut. Kinnisperiood on vajalik ka selleks, et anda lehmale võimalus organismi koguda depoorasvana akumuleeritavat energiavaru. Lisaks tekivad kinnisperioodi lõpul verre immuunglobuliinid. Need siirduvad pärast poegimist ternespiima, et tagada sündinud vasikale immuunsus nakkushaiguste vastu.
piimakoguse tõttu ei tasu see end ära. · Piimanäärmed vajavad enne uut laktatsiooni teatud puhkeperioodi, mille kestel taandarenenud näärmekude uueneb · Kinnisperioodi läbinud lehma piimanäärme jõudlus on suur ja see võimaldab kinnijätmise õige valikuga saada karjalt suuremat piimatoodangut · Kinnisperiood on vajalik ka selleks, et anda lehmale võimalus organismi koguda depoorasvana akumuleeritavat energiavaru · Energia akumulatsioon ilmneb konditsiooni muutuses · Lisaks tekivad kinnisperioodi lõpul verre immuunglobuliinid. · Need siirduvad pärast poegimist ternespiima, et tagada sündinud vasikale immuunsus nakkushaiguste vastu · Eestis soovitatakse kinnisperioodi kestvuseks 60 päeva, kuid olenevalt riigist võib soovituslik kinnisperiood olla ka lühem. · Näiteks Soomes loetakse küllaldaseks kinnisperioodi kestvuseks 3542 päeva.
annaabi.ee 
