83. Millist informatsiooni saab kasutada selleks, et välja selgitada geneetilised muutused, mis on meist inimese teinud? Tooge näiteid! Inimesele iseloomulikud fenotüübilised tunnused (morfoloogilised, füsioloogilised, käitumuslikud, kaitse patogeenide vastu) – bipedalism, suht suur peaaju, karvkatte puudumine, keerukas kõne ja keele õppimise võime, kognitiivsed võimed jne. Inimese, neandertallase, Denisova inimese, šimpansi, gorilla, orangutani genoomijärjestused. Nt inimese ja šimpansi genoomijärjestuste erinevus on umbes 4%. Suured kromosomaalsed ümberkorraldused inimese kromosoom 2 – vähemalt 9 peritsentrilist inversiooni. 84. Kuidas leida genoomijärjestustest üles need muutused, mis on seotud inimesele iseloomulike fenotüübiliste tunnuste tekkega, s.o funktsionaalselt olulised geneetilised muutused?
tagasi elanud neandertallane. Saksamaal Drachenlochi koopa käikudest leiti seinaorvadesse asetatud karupäid. Viitab religiooni olemasolule. Homo florensis - inimliik, kes elas u. 100k-13k a. tagasi. Homo florensis elas Homo sapiens sapiensiga samal ajal. Surid välja u. 13k. a. tagasi vulkaanipurske tagajärjel. Avastati Indoneesiast, Florese saarelt. Homo florensise pikkus oli alla 1m, keskmine koljumaht u. 360cm3. Denisova inimene 2010. aastal leiti Venemaalt Altai mäestikust Densiova koopast kaks hammast, sõrmeluu fragment ning varbaluu. Arvatakse, et Denisova inimene eemaldus tänapäeva inimese eellasest u. milj. a. eest. Denisova inimene on tänapäeva inimesele kaugem sugulane kui neandertallane. 1988 arvestati molekulaarbioloogide poolt mitokondriaalse DNA uurimise abil (naisliini pidi) välja, et kõigi tänapäeva inimeste esiema elas Aafrikas ca 200k a. tagasi.
Kaasaegne inimene oli põhimõtteliselt selleks ajaks juba välja kujunenud. Samast ajast oli teada ka neandertallaste luid ja asulaid ning suhteliselt varakult märgati, et neandertallased kaovad ära. 40 000 aastat tagasi jõudsid kromanjoonlased Euroopasse. 1988. aastal ilmunud ajakiri Newsweek, kus ilmus esimene artikkel, kus tutvustatakse kaasaegse inimese väljakujunemist. Neandertallased pole välja surnud, vaid segunenud kaasaegse inimesega. Homo floresiensis ja homo sapiens Venemaal Denisova koobas ja sellest väljavaade – leiti inimluud, paremini olid säilinud hambad. Leiti, et tegemist on hominiinidega. Olid elanud seal u 30 000 aastat tagasi. Elasid koos neandertallaste ning homo sapiensi esindajatega. Seda on nimetati Siberi ja Denisova inimeseks. 2016. aastal: homo sapiens on Aafrikast välja rännanud kahes laines: * 120 000 a eest rändas Aafrikast välja rühm inimesi, kelle geneetiline pärand moodustab kaks protsenti paapualaste genoomist.
Lisaks, inglise arheoloogide avastus aastal 2009 uurisid Hisp neard asulapaika leidsid merekarpe ja nendelt värvide jälgi (loodusliku) must, punane, kollale. Jõuds järeldusele et neandert armastasid end juba meikida. Koos kaasaegse inimesega võis elada teisi inimliike, kelle DNA ei ole sarnane HS-le...näit.: 1. HOMO FLORESIENSIS. Florese saar kääbusinimesed 80000 aastat tagasi kõige vanem. Leiti täitsa normaalseid tööriistu nendelt. 2. Paar aastat tagasi avastati Denisova koobas (ALTAI) ka seal on nende DNA erinev HS-st seega teine inimliik, kuigi on HS sugulasega. Seega oli paralleelselt päris mitu inimliiki, kuigi kõik pole loomulikult päris selge. Pääbo uurib seda Denissova koopast leitud luude uurimise kuna seal põhjas on DNA paremini säilinud - nii ta loodab. SLAIDID: PALEOLIITILISED KULTUURID JA KUNST (6 loeng) (FAIL4) Arheoloogilised põhiperioodid: KIVIAEG -PALEOLIITIKUM e. VANEM KIVIAEG 2,6/2,5 milj
2003 leiti Kagu-Aasiast Florese saarelt 800 tuh a vanuseid tööriistu, hakati uurima , ning ühest koopast leiti kääbuskasvu inimeste skelettide jäänuseid. Sellele anti nimetus Homo floresiensis. Pikkus alla meetri , ajumaht 380 cm3 , mida võib võrrelda tänapäeva simpansi ajumahuga. Kõige nooremad florensisised surid välja 12tuh a tagasi. Seal läheduses toimus vulkaanipurse ning see hävitas elu sellel saarel. Altai mäestikus on koobas, mida nim Denisova koopaks ja sealt leiti 2009a ühed huvitavad luud ja sealt ühe sõrme luulülist ürit DNA d kätte saada , mis ka õnnestus ning selgus , et sealt saadud DNA kuulub ühele hominiidide liigile , millel on teatud sugulus tp inimesega , kuid tal ei ole otsest seost neandertallase või homo erectusega. Vana u 30 tuh a ja nüüd tegeleb Svalte praegu selle inim. Kirjanduses nim teda Denisova või Siberi inimeseks. VI KIVIAEG: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg
pigment kadus hiljem järkjärgult ära, sest vähest päikesepaistet tasus hoopis nautida), tulid nad ka siin jääliustike ligidal hästi toime – oleks vaid jahiloomi! – ja tõrjusid kohaliku liigi, neandertallased, varsti välja. Eesti teadlaste arvates käis ränne IdaAasiasse algul piki India ookeani randa, ja alles sealtkaudu põhjapoolsesse Aasiasse. (Esivanemad oskasid hinnata mereande). Ameerika asustati kõige hiljem, kolme eri lainena. Hiljuti leiti Altaist, Denisova koopast paar inimluu tükki, mille DNA erineb nii neandertali kui pärisinimese omast. Veidi sugulust melaneeslastega. Kolmas samal ajal Aasias elanud liik, kes puutus kokku pärisinimeste ühe ida poole rännanud rühmaga. 145. Homo floresensis ja Denisova koopa inimene: mida on neist teada saadud? Mullu jooksis läbi lehtede uudis: Indoneesia idaosast, Florese saarelt leiti uue inimliigi H. floresensis fossiile. See oleks muidu nagu H. erectus, ainult et härjapõlvlase kasvu.
Kaua arvati, et see liik on esimene, mis kasutas tööriistu ja sõi loomaliha, sest samadest leiukohtadest on leitud purustatud loomaluid. Hilisemad uuringud seda ei kinnita: 1) hammaste mikroskoopiline analüüs viitab mitmekesisele eelkõige taimsele toidule (s.h seemned, munad), 2) loomaluude analüüs on näidanud, et need on purustanud kiskjad. Loetud tänapäeva inimlaste (perekond Homo) üheks võimalikuks eelkäijaks. X-naine ehk Denisovo (Denisova) inimene Avastati 2010. aastal ühest sõrmeluu katkest eraldatud DNA põhjal. Leiukoht – Denisovo koobas tänapäeva Altai alal (Venemaal). Genoomi analüüsil selgus oluline erinevus nii neandertallastest kui ka tänapäeva inimestest, seega tegu eraldiseisva inimliigiga. Vt ka http://www.nature.com/nature/journal/v464/n7290/full/nature08976.html Homo heidelbergensis e Heidelbergi inimene Üks tänapäeva inimeste võimalikke eellasi ning rühm kes elas Aafrikas, Euroopas ja Aasias
annaabi.ee 
