ja salvestada infot ja edastada seda lihastele ja näärmetele. Nävikoe moodustavad termoregulatsiooni häire, halveneb õppimisvõime. Välised tegurid: õhk (selle närvirakud e. neuronid koos gliiarakkudega. Müeliinid suurendavad impulsi kvaliteet), toit, radioaktiivsus. liikumise kiirust ja tagavad selle sihipärasuse. Info läheb dendriididest kehasse, Immuunsussüsteem. Organismi võimalused kaitseks on: higi- ja läbib aksoni ja liigub närvilõpmetest välja. Närvirakke ümbritsevad gliiarakud, mis rasunäärmetega eralduvad ensüümid, kahjutud bakterid nahal, limaskestad, kaitsevad närvirakke ja varustavad neid toitainetega. Närvisüsteem jaguneb kaheks õgirakud, valgelibled ja antigeenid. Kaassündinud immuunsus on pärilik osaks: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem
Näiteks ei saa me kontrollida seedeelundite või südame tegevust. Enamust autonoomsest NS reguleerib hüpatalamus (nt reguleerib see vererõhku, kehatemp. jne). Omakorda jagatakse autonoomne NS sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Sümpaatiline NS suurendab organismi jõudlust ning aktiveerub stressi ja füüsilise koormuse ajal („põgene või võitle“). Parasümpaatiline NS toimib puhkeolekus („puhka ja seedi“). Närvirakud ehk neuronid ise koosnevad dendriididest, rakukehast, aksonist (+müeliintupp) ja närvilõpmetest. Eristatakse sensoorseid e tundenärve (ühenduses meeleelunditega) ja motoorseid e liigutajanärve (ühenduses lihastega). Refleksid on samuti seotud närvidega. Refleksikaar toimib järgmiselt: Kõigepealt võtab keskkond vastu ärrituse, saadab selle retseptorilt mööda sensoorset närvi kesknärvisüsteemi, kus töödeldakse informatsioon ning peale seda kannab motoorne närv kesknärvisüsteemist tulnud käskluse organisse ning
(väikevaagnaelundite ja sigmakäärsoole parasümpaatiline innervatsioon) koosseisus perifeersete ganglionideni, kus toimub nende ümberlülitumine. Perifeersed parasümpaatilised ganglionid paiknevad elundite vahetus läheduses või nende seintes. 173. Analüsaatori mõiste, nimeta analüsaatori osad, nende ülesanded: Analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb kolmest osast. a) Retseptoorne osa - võtab vastu ühte kindlat ärritajat, moodustuvad sensoorsete rakkude dendriididest. b) Juhtiv osa - pea- või seljaaju närvi sensoorne osa. c) Tsentraalne osa - suuraju poolkerade koore vastav väli. jalus alasi vasar 174. Kõrva ehitus: a helikotreema trummiastrik teojuha esiku astrik
kohandada sada sise-ja valiskeskonna muutustele. NS. Saab infot keha sisemusest (nt. Südamest, seedeelundutest jne.) kui ka väliskeskkonnast (nt. Silmade ja kõrvade kaudu). Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastused/käsut. Närvirakk e. neuron- NS-i kõige väiksem osa, inimese NS-is on neid miljardeid, ülesanne on tekitada ja juhtuda närviimpulsse. Koosneb: · Rakukehast- keskel enamasti on tuum · Dendriididest- lühikesed ja hargnevad nende kaudu saabubimpilss närvirakku · Akson- viib info välja lihastesse, närvisüsteemi või organitesse · Sünaps- neuronitevaheline kontaktkoht, kus närviimpulss kandub ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile- sünaptiline ülekanne Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad niiviisi pikki ahelaid. Närviimpulsid levivad neuronite ahelas alati kindlas suunas.
vastavate peaajunärvide ning seljaaju ristluuosa närvide koosseisus perifeersete ganglionideni, kus toimub nende ümberlülitamine. Perifeersed parasümpaatilised ganglionid paiknevad elundite vahetus läheduses või nende seintes. MEELEELUNDID 175) Analüsaatori mõiste, nimetage analüsaatori osad, nende ülesanded Analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb alati kolmest osast. 1) Retseptoorne osa – võtab vastu ühte kindlat ärritajat, moodustuvad sensoorsete rakkude dendriididest 2) Juhtiv osa-pea või seljaaju närvi sensoorne osa, mis ärritust edasi juhib 3) Tsentraalne osa – suuraju piirkondade poolkerade koore vastav väli, kust saadetakse ärritusele vastureaktsioon 176) Silmamuna ehitus (joonis 21 jooniste vihikust) 177) Kirjeldage valguskiirte teed silmas jõudmaks nägemisretseptoriteni 1.sarvkest-2.eeskamber-3.pupill-4.lääts-5.klaaskeha-6.võrkkest 178) Mille abil toimub silma läätse kuju muutumine? Selgitage Ripslihase abil
perifeersete ganglionideni, kus toimub nende ümberlülitamine. Perifeersed parasümpaatilised ganglionid paiknevad elundite vahetus läheduses või nende seintes. MEELEELUNDID 155) Analüsaatori mõiste, nimetage analüsaatori osad? Analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb alati kolmest osast. 1) Retseptoorne osa võtab vastu ühte kindlat ärritajat, moodustuvad sensoorsete rakkude dendriididest 2) Juhtiv osa-pea või seljaaju närvi sensoorne osa 3) Tsentraalne osa suuraju piirkondade poolkerade vastav piirkond. 81 156) Kõrva ehitus: väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrv? 156)Helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni: 1.kõrvalest 2.välimine kuulmekäik 3.trummikile 4.3 kuulmeluukest 5.esikuastriku perilümf 6.helikotreema 7.trummiastriku perilümf 8
perifeersete ganglionideni, kus toimub nende ümberlülitamine. Perifeersed parasümpaatilised ganglionid paiknevad elundite vahetus läheduses või nende seintes. MEELEELUNDID 155) Analüsaatori mõiste, nimetage analüsaatori osad? Analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb alati kolmest osast. 1) Retseptoorne osa – võtab vastu ühte kindlat ärritajat, moodustuvad sensoorsete rakkude dendriididest 2) Juhtiv osa-pea või seljaaju närvi sensoorne osa 3) Tsentraalne osa – suuraju piirkondade poolkerade vastav piirkond. 156) Kõrva ehitus: väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrv? 81 156)Helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni: 1.kõrvalest 2.välimine kuulmekäik 3.trummikile 4.3 kuulmeluukest 5.esikuastriku perilümf 6.helikotreema 7.trummiastriku perilümf 8
perifeersete ganglionideni, kus toimub nende ümberlülitamine. Perifeersed parasümpaatilised ganglionid paiknevad elundite vahetus läheduses või nende seintes. MEELEELUNDID 155) Analüsaatori mõiste, nimetage analüsaatori osad? Analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb alati kolmest osast. 1) Retseptoorne osa võtab vastu ühte kindlat ärritajat, moodustuvad sensoorsete rakkude dendriididest 2) Juhtiv osa 3) Tsentraalne osa suuraju piirkondade poolkerade vastav piirkond. 156) Kõrva ehitus: väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrv? 80 157) Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte? 158) Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte? Tsakaalu retseptorid paiknevad sisekõrvas, esikus poolringkanalite laienenud osades. Nemad võtavad vastu erutusi pea asendi liikumisest
annaabi.ee 
