traditsioonidele tuginedes demokraatiast ei loobunud ja sarnaselt USA.le koheselt oma majanduspoliitikat kohendama hakkasid. Kuid kumb oli kriisi ajal efektiivsem, kas demokraatia või diktatuur? Kuigi kriisist väljudes olid diktatuuririigid edukamad oleks üldises plaanis olnud targem valida demokraatia, sest mitmed erinevad, võimukad diktatuuri juhid ühel kontingendil tihedalt kokku pressituna ei saa lõppeda kuidagi teisiti, kui sõjaga ja kui kõik riigid oleksid püsinud demokraatlikuna oleks ehk isegi õnnestunud teist maailmasõda vältida. Lõpp kokkuvõttes võib suurt ülemaailmset majanduskriisi seostada ka Teise maailmasõja tekkega, sest tänu ülemaailmsele kriisile just kujunesidki välja mitmed diktatuurid, mis mõjutasid tugevalt Euroopa sisepoliitilist elu.
Vastavuses NL-iga Juhtiv roll Eesti Kommunistlikul parteil. Esimesed sekretärid: - Karl Säre 1940-1941: Ainuke EKP sekretär, kes oli puhas eestlane. - Nikolai Karotamm - Johannes (Ivan) Käbin: Venestamise laine - Karl Vaino: Venestamine moes, eesti keeles sai moodsaks vene aktsent, nii et keegi ei pruukinud aru saada, mida teine rääkis. Karl Vaino oli kõige vähem vastuvõetavam eestlaste jaoks. - Vaino Väljas Kuna Nõukogude Liit tegi kõik, et näida väljastpoolt demokraatlikuna. Valitsuses oli olemas ka täidesaatva võimu esindajad: rahvakomissariaadid, ministeeriumid. Seda juhtis ENSV Ministrite Nõukogude esimees. Seadusandlikku võimu esindas ENSV Ülemnõukogu juht oli ülemnõukogu presiidiumi esimees. Neil polnud tegelikkuses võimu, ei tohtinud esitada küsimusi jne. Pidid olemas olema vaid välise mulje pärast. Kohalikud võimuesindajad: Rajooni Keskkomitee ja külanõukogu ENSV haldus: Venemaaga taasliideti Tartu rahuga saadud alad
Elanikkonna ostujõud langes järsult. Inimesed ei suutnud enam endistviisi osta, seepärast kandus ületootmine kõikidesse majandusharudesse. Miljonid tööta jäänud inimesed olid näljas. Samas aga hävitati kohati rongide kaupa vilja ja teisi toiduaineid. Seda tehti selleks, et toidukaupade hinda veidikegi tõsta ning suurendada põllumajandustootjate sissetulekuid ja ostujõudu. Poliitilised muutused Kui paljud riigid püsisid ka majanduskriisi ajal demokraatlikuna, siis paljudes riikides vahetus demokraatia diktatuuri vastu. Inimestel kadus kriisiajal usaldus demokraatia vastu ning nad arvasid, et päästjaks võib olla karmikäeline valitseja, kes taastab riigis korra ja majandusliku õitsengu. Demokraatia asendumine diktatuuriga tähendas majanduselus seda, et riik sekkus aktiivselt tootmis-ja kaubandusettevõtete ning pankade tegevusse. Riik otsustas, mida ja kui palju toota, kellele ning millistel tingimustel toodangut müüa jne
Ajutine Valitsus lubas tagada demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edasise riigikorralduse. Valitsus alustas reforme, mis mõnevõrra parandasid rahva olukorda . Ajutise Valitsuse liberaalsed sammud demokraatia poole siiski vaid suurendasid anarhiat Venemaal, rahuldamata rahvast, kes nõudsid rahu ja maad. Nende autoriteet langes. Kerkis esile 4 parteid: *kadetid, kes nägi Venemaad demokraatlikuna. *esseerud, kellel oli suur mõju talupoegade seas ja nägid Venemaad sotsialistlikuna tulevikus .*vähemlased :(suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas) samad eesmärgid eelmisega. * enamlased eesmärk oli kehtestada vägivaldsete meetoditega üles sotsialistlik Venemaa. Enamlased lubasid rahvale kõike, mida nad soovisid. Lenin käivitas kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudis Venemaa väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele
Päts lasi arreteerida vapside juhte ja paljud juhtivad vapsid põgenesid välismaale. Vaikiv Ajastu Kui päts oli haaranud võimu saatis ta laiali riigikogu ja lõpetas kõikide parteide tegevuse. Pärast kaks aastat kestnud erakorralist valitsemist viis Päts 1936. aasta veebruaris läbi rahvahääletuse, kas tuleks kokku kutsuda kahekojaline põhiseadust koostav rahvuskogu. Üle poole hääletanutest oli ettepaneku poolt. Kuigi uus põhiseadus võis näida demokraatlikuna jäi siiski võim Pätsi kätte. Tekkis uus ametikoht vabariigi president. Pätsil oli valitsust õigus laiali saata ja takistada seaduste vastuvõttmist. Otsustavad aastad Kuigi teine maailmasõda oli lähenemas ei olnud Eesti arvestatavaid kaitselepingud. Ka sõjavälised hanked jäid hiljaks. Milline siis oli Eesti riigi sõjaline valmisoleks ja kuidas käitusid poliitikud 1939-1940 aastal." 1930. aastatel, vaikival ajastul ja eriti 1939. aasta talvel,
○ Demokraatia tunnused: inimeste võim mõjutada otsuseid, mis raamistavad nende igapäevast elu (seadused) ; enamuse võim, kusjuures vähemuse õigused on kaitstud ; poliitiliste liidrite valitsemine rahva poolt saadud mandaadi alusel ; kodanikuvabadused ; mitmeparteisüsteem ○ Vanad demokraatlikud riigid olid võrreldes uutega teatud kui ülekaalus pahempoolsete jõudude mõju poolest, poliitilise stabiilsuse, elujärje paranemise ja majanduskriisist demokraatlikuna väljumise poolest. 6. Majanduskriisid ja nende mõju demokraatiale 1923-1924 ○ 1923.a. algas esimene majanduskriis peale sõda. Tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga. Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, hõlmas kriis peaaegu kõiki riike (levis riigist riiki). ○ Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku ületootmiskriisiga- toodeti rohkem kui tarbida suudeti
· Eesti sisepoliitika · Tartu rahuleping · Eesti Vabadussõda · Kokkuvõte Sissejuhatus 1918. aastal, kui Nõukogude Liidus tulid võimule enamlased, leiti võimalus kuulutada Eestis välja võimalikult kiiresti Eesti Vabariik. 24. veebruaril see otsus läks teoks ning õnnestus. Sealhulgas loodi ka Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille eesotsas oli Konstantin Päts. Järgmiseks päevaks olid riiki marssinud Saksa väed, kes ei tunnustanud riiki demokraatlikuna ning alustasid oma okupatsiooni. Märtsi alguseks suutis Saksamaa allutada kogu Eesti oma valdusesse- erakondade tegevus keelustati, rahvusväeosad saadeti laiali, enamik tööstusettevõtteid seiskus, seadmed ja tooraine viidi Saksamaale, kasvas tööpuudus, langes elatustase, tõusid hinnad, linlasi ähvardas nälg, koolides mindi üle saksakeelsele õpetamisele. 11.nov. 1918 oli Saksamaa sunnitud Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Samal
kohalike omavalitsusorganite ja haridusasutuste üle. · Riiklikult korraldati nimede eestistamise, kodukorrastuse jm kampaaniaid. · Opositsiooni mahasurumiseks suleti ajalehti, piirati inimeste liikumisvabadust ja mõisteti 1935 vapside 133 tähtsamat liidrit pikaks ajaks vangi (süüdistati riigipöördekatse kavandamises). Oma võimule laiema kandepinna saamiseks ning üritamaks näidata oma diktatuurireziimi demokraatlikuna, algatas K.Päts uue põhiseaduse muutmise. Kolmas põhiseadus hakkas kehtima 1938 alguses: · Riigikogu alamkoda e Riigivolikogu koosnes 80 liikmest, kelle valis rahvas isikuvalimistel (valimistel Pätsiga opositsioonis olevad poliitikud kas boikoteerisid valimisi või tehti neile võimude poolt kandideerimisel takistusi; selle tulemuseks oli Pätsi poliitikaga nõustuvate inimeste ülekaal Riigivolikogus).
liikumisvabadust ja mõisteti 1935 vapside 133 tähtsamat liidrit pikaks ajaks vangi (süüdistati riigipöördekatse kavandamises). Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 18 Oma võimule laiema kandepinna saamiseks ning üritamaks näidata oma diktatuurireziimi demokraatlikuna, algatas K.Päts uue põhiseaduse muutmise. Kolmas põhiseadus hakkas kehtima 1938 alguses: - Riigikogu alamkoda e Riigivolikogu koosnes 80 liikmest, kelle valis rahvas isikuvalimistel (valimistel Pätsiga opositsioonis olevad poliitikud kas boikoteerisid valimisi või tehti neile võimude poolt kandideerimisel takistusi; selle tulemuseks oli Pätsi poliitikaga nõustuvate inimeste ülekaal Riigivolikogus)
annaabi.ee 
