· 12 loost koosnev ,,Alg-Kalevipoeg" (1853) · 20 loost koosnev eepos ,,Kalevipoeg" (1857) · eepose rahvaväljaanne (1862), trükitud Soomes Eepos e lugulaul on · pikk värssteos · kirjeldab rahva ajaloo olulisi sündmusi või · rahvast esindava kangelase seiklusi Eepos ,,Kalevipoeg" · Alguslaulud ,,Soovituseks" ja ,,Sissejuhatuseks" jutustavad Kalevipoja vanematest ja sünnist · 20 lugu kogumahuga 19 047 värssi · Peterburi Teaduste Akadeemia Demidovi auhind (1860) Olulisemad sündmused · Kalevipoja sünd · Linda otsimine · tegutsemine põllumehe ja riigi juhina · võitlus sortside ja Sarvikuga · retk maailma otsa · võitlus vaenlastega, Sarviku aheldamine · lõpplahendus Eepose ,,Kalevipoeg" tähtsus · algupärase rahvusliku kirjanduse algus · eesti rahva muistset vabaduspõlve hakati käsitlema ajaloolis- tes töödes (C. R. Jakobson ,,Kolm isamaakõnet", E. Bornhö-he ajaloolised jutustused)
koostamisel. "Kalevipoja" algredaktsioon valmis 1853, kuid ei pääsenud trükki tsensuuritakistuste tõttu. Kreutzwald jätkas teose täiendamist ja viimistlemist, põhjaliku ümbertöötamise tulemisena valminud lõplikus redaktsioonis 20 loost koosnev "Kalevipoeg" ilmus 1857-61 annete kaupa ÕESi toimetistes (koos C. Reinthali saksakeelse tõlkega). 1860 määrati alles osaliselt ilmunud teosele Peterburi TA poolt Demidovi auhind. Eepose rahvaväljaanne trükiti 1862 Soomes Kuopios. "Kalevipoja" ilmumine tähistab murrangut eesti kirjanduse arengus ja oli ühtlasi suure ühiskondliku tähtsusega sündmus. Oma rõhumisvastse ideestiku, rahvaliku ainese ja rahvuslikult omanimelise kunstilise vormi poolest oli "Kalevipoeg" kvalitatiivselt uus nähtus, mis oluliselt mõjutas kogu rahvusliku liikumise perioodi kirjandust, samuti ühiskondliku mõtte arengut.
1860-tel olid tihenenud Kreutzwald suhted Venemaa ja Soome akadeemiliste ringkondadega ning eesti rahvusliku liikumise tegelastega. Oma pika ja viljaka aeluea vältel kujunes ta vaieldamatuks autoriteediks, seda näitavad ka järgmised kuuluvused ja tunnustused: 1839 ÕESi liige 1847 Eestimaa Kirjanduse Ühingu kirjavahetajaliige 1849 ÕESi auliige 1855 Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige 1857 pronksmedal haavatute ravimise eest Krimmi sõja ajal 1860 Vene teaduste Akadeemia Demidovi preemia "Kalevipoja" eest 1863 kolleegiuminõuniku tiitel 1864 Narva Muinsuse Seltsi auliige 1866 "Vanemuise" seltsi auliige 1867 mälestusrist talurahvaseaduse tõlkimise eest mälestusrist kooleravastase võitluse eest 1871 Ungari Teaduste Akadeemia välisliige Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi auliige 1872 Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi auliige Eesti Kirjameeste Seltsi aupresident 1876 Püha Anna III järgu orden kauaaegse laitmatu töö eest arstina
tema suurim loominguline saavutus on rahvuseepose "Kalevipoeg" koostamine eesti folkloori ainestikul Faehlmanni algatut asus ta jätkama pärast sõbra surma 1850 "Kalevipoja" algredaktsioon valmis 1853 see aga päevavalgust ei näinud tsensuuri tõttu põhjaliku ümbertöötamise tulemusena valminud variant (20lugu) ilmus 1857-61 1860 määrati ales osaliselt ilmunud teosesele Peterburi TA poolt Demidovi auhind eepose rahvaväljanne trükiti 1862 Soomes Kuopios "Kalevipoja" ilmumine tähistab murrangut eesti kirjandus arengus Ka tema teine peateos "Eestirahva Ennemuistsed jutud" on osaliselt välja kasvanud rahvaloomingust Põhiliselt valmisid need muinasjutud 1850 aastail Rahvasuust kuuldud jutuainete põhjal kirjutatud lugude põhihoiakus väljendub rahvaliku elukäsitus Avaldas regivärsivormilise poeemi "Sõda" (1854)
1. ,,Kalevipoja" sünnist Rahvuseepose koostamist jätkas F. R. Kreutzwald peale oma sõbra F. R. Faehlmanni, kes oli rahvuseepose mõtte algataja ja põhisündmustiku visandaja, surma, 1850 aastal. ,,Kalevipoja" algredaktsioon valmis juba 1853 aastal, kuid ei pääsenud trükki tsensuuriraskuste tõttu. Kreutzwald jätkas lugude täiendamist ja viimistlemist ning 1857- 1861 ilmus kahekümnest loost koosnev teos osade kaupa. 1860 aastal määrati eeposele Peterburi TA poolt Demidovi auhind. 4 3. ,,Kalevipoja" XII lugu 3.1. Lauavõitlus ja siil Kesk sooja ja rohelust täis suve, kui tibutas vihma, udu laius otsatutel orgudel, meri mühises ning pilved varjutasid kauni päiksesära, sammus mööda konarlikku metsateed, hiiglaslik lauakoorem õlal, noor ja uljas vägilane Kalevipoeg. Et oleks julgem astuda, murdis Kalevipoeg omale männipuust suure toeka kepi juhuks, kui keegi peaks tahtma
Sankt Peterburgis läks ta sealsesse ülikooli õppima keemiat, kus ta omandas magistrihariduse. Ülikooli lõpetas ta 1856. aastal (Dmitri Mendeleev. Famousscientists) 4 2. PERIOODILISUSTABEL 2.1 Elu enne perioodilisustabelit 1859-1861. aastal töötas Mendelejev kapillaarsete vedelike kallal. Lisaks avaldas Dmitri ka 1861. aastal oma õpiku. Selle avaldamine tõi talle Demidovi auhinna Peterburgi Teaduste Akadeemia poolt. Aasta hiljem kihlus ta Feozva Nikititsna Leshsevaga ning abiellusid sama aasta 27. aprillil Sankt Peterburgis. Neil sündis kaks last Vladimir ja Olga. 1864. aastal läks Mendelejev Peterburi Tehnoloogia Instituut ja Peterburi Riikliku Ülikooli tööle professorina. 1865. aastal hakkas ta aga doktoriks tänu oma väitekirjale ,,Vee ja alkoholi kombinatsioonid." Sankt Peterburgi Ülikoolis saavutas ta 1867. aastal tenuuri ehk
Claus ei jõudnud veel kirjale vastatagi, kui kaheksandal päeval pärast esimese kirja saatmist võttis Berzelius oma eitava otsuse tagasi, kirjutades: "Proov on uue metalli sool." 25. oktoobril 1844 tehti Peterburi Teaduste Akadeemia pidulikul koosolekul teatavaks uue elemendi avastamine. Berzelius õnnitles teadlast uue esimese Venemaal avastatud elemendi puhul, millele anti Venemaa auks nimeks ruteenium (Ruthenia - Venemaa). Clausi aga premeeriti 1845.a Demidovi preemiaga - 5000 kuldrublaga. Osann siisko vaidlustas Clausi prioriteedi. Ta tugines oma Uraali plaatinamaagi uurimisele ja nimetusele "ruteenium", mille ta oli esimesena välja pakkunud. Erilist kõlapinda tema protestid tol ajal ei leidnud. Alles eelmisel sajandil on mõned nõukogude ja välismaa teadlased taas arutlenud Osanni sansside üle ruteeniumi maagist eraldaja aule. Clausi tööga pandi punkt plaatinametallide avastamisloole. Nüüd olid kõik kuus plaatinametalli avastatud
liivapott ning sulepea - need on esemed, mis on tundnud kirjaniku kätesoojust. Fahelmanni ja Koidula pildid meenutavad nende lähedust Kreutzwaldiga ja aastaid kestnud kirjavahetust. Neid kirju on võimalik kõigil lugeda. Nendes peegelduvad ajastu ja isikud oma probleemidega. Seinal on Ungari Teaduste Akadeemia välisliikme ja Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikme tunnistused. Võiks lisada veel Peterburi Teaduste Akadeemia Demidovi auhinna ''Kalevipoja'' eest, mis samuti räägib tuntusest ja tunnustamisest väljaspool Eestit. Kirjutustuba, kus Kreutzwald oma kirjatid tegi 14 RAAMATUD Kreutzwaldi suurest raamatukogust on muuseumis säilinud 220 köidet. Kuna Kreutzwald ise kirjutab, et raamatud asuvad kolmes toas, on nüüdki nõnda: saalis, arsti- ja kirjutustoas võib näha tema enda ja ka ajastu raamatuid, mis kunagi tema lugemisvarasse
kogemused tulid kasuks eepose koostamisel. "Kalevipoja" algredaktsioon valmis 1853, kuid ei pääsenud trükki tsensuuritakistuste tõttu. Kreutzwald jätkas teose täiendamist ja viimistlemist, põhjaliku ümbertöötamise tulemisena valminud lõplikus redaktsioonis 20 loost koosnev "Kalevipoeg" ilmus 185761 annete kaupa ÕESi toimetistes (koos C. Reinthali saksakeelse tõlkega). 1860 määrati alles osaliselt ilmunud teosele Peterburi TA poolt Demidovi auhind. Eepose rahvaväljaanne trükiti 1862 Soomes Kuopios. "Kalevipoja" ilmumine tähistab murrangut eesti kirjanduse arengus ja oli ühtlasi suure ühiskondliku tähtsusega sündmus. Oma rõhumisvastse ideestiku, rahvaliku ainese ja rahvuslikult omanimelise kunstilise vormi poolest oli "Kalevipoeg" kvalitatiivselt uus nähtus, mis oluliselt mõjutas kogu rahvusliku liikumise perioodi kirjandust, samuti ühiskondliku mõtte arengut.
annaabi.ee 
