kaasliigutuste puudumine kõndimisel ja kõndimise alustamise, tugitoolist või autoistmelt tõusmise raskus ja käekirja muutused Parkinsonismihaige lihased on pidevas pinges Parkinsoni tõvega kaasneb miimikavaegus Ilmneb ka stardiraskus liigutuste alustamisel, kõnnak muutub tippivaks ja kaasliigutused vähenevad Sekundaarsed sümptomid Depressioon Unehäired Dementsus enamasti mäluhäiretes, äratundmisraskustes, üldistushäiretes ja arvutusraskustes. Dementsusest tavalisem on mälu nõrgenemine Kõnehäired Liigne süljeeritus, mis tuleneb neelamisraskustest Samuti ka kehakaalu vähenemine, kõhukinnisus ja järsul tõusmisel istuvast või lamavast asendist tekkiv peapööritus Haiguse kulg Parkinsoni tõvega haiged ei ole ühesugused, haigus kulgeb erinevate kliiniliste vormidena, kusjuures kõiki haigustunnuseid ei pruugi ühel haigel välja kujuneda Haigus võib kulgeda eri tempoga
mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. Intelligentsust mõjutab pärilikkus, varane lapsepõlv, kasvukeskond ja sünnijärjekord. Intelligentsust mõõdetakse samuti testide abil. Mõõtmine sai alguse aastal 1904 aastal ning 1912.a pakkus W.Stern välja IQ mõiste. Testide tulemuste põhjal on sõltuvalt testist võimalik leida andekaid inimesi, samuti tuvastada kas inimese probleemid tulenevad tema vaimsest mahajäävusest, vaimsest alaarengust, dementsusest või käitumishälvetest..Testide õigsust aga mõjutavad väga paljud erinevad faktorid.Näiteks ärevus testi täitmise ajal, väsimus, müra, motivatsioon, meeleolu, kellaaeg, möödunud aeg viimasest söögikorrast ja igapäevaste stressifaktorite olemasolu. Kuna isiksuse omadused ja intelligentsus on täiesti erinevad siis peaksid nad ikka olema ka vaadeldud eraldi.Ma võin ju olla kuri, õel ja paha isiksus, aga mu intelligentsuse tase võib olla seal juures isegi üle 130 punkti
Unehäired esinevad Parkinsoni haiguse korral sageli: kas uinumisraskused või sagedased ärkamised. Harvem võib kogu unetsükkel paigast nihkuda, nii et haige magab päeval ja on öösel ärkvel. Samas võib uni olla rahutu, unenäod ähvardava iseloomuga. Umbes 15 %-il haigeist esineb kaugelearenenud juhtudel dementsust, mis väljendub enamasti mäluhäiretes, äratundmisraskustes, üldistushäiretes ja arvutusraskustes. Dementsusest tavalisem on mälu mõõdukas nõrgenemine. Kõnehäired väljenduvad enamasti kõne valjuse languses ja artikulatsioonihäiretes. Kõne muutub "pehmeks" ja tasaseks. Iseloomulik on, et haige kõne muutub vaiksemaks lause teises pooles. Samas täheldatakse ka hääle kiledust, värinat. Eriti segavad kõnehäired haige telefonivestlusi. Liigne süljeeritus tuleneb neelamisraskustest - sülg koguneb suhu ning voolab välja. Eriti tihti esineb seda häiret öösiti, lamavas asendis.
o Arvumälu; o Üldinformatsioon, faktiteadmised; o Üldinformatsioon, arusaamine; 2. Sooritustestid o Piltide lõpetamine; o "Šifreerimine" o Kuupidest kujundite tegemine o Piltidest "koomiksi" koostamine o Mustri lõpetamine Testide usaldusväärsus Testide tulemuste põhjal on sõltuvalt testist võimalik leida andekaid inimesi, samuti tuvastada, kas inimese probleemid tulenevad tema vaimsest mahajäämusest, vaimsest alaarengust või dementsusest. Standardiseeritud intelligentsustestide usaldusväärsus on kõrge, näiteks Stanford- Binet' intelligentsusskaalade 5. väljalaske alaskaalade usaldusväärsus on vahemikus 0,82-0,98. Olulisemad faktorid, mis märgatavalt võivad mõjutada testi tulemusi: o ärevus testi täitmise ajal o väsimus o tähelepanu hajutavad faktorid, nagu ümbritsev müra o motivatsioon o meeleolu o testi sooritamise kellaaeg - inimese ööpäevane rütm o möödunud aeg viimasest söögist
kaasneva dementuse korral. Kokkuvõtte · Parkinsoni tõvest tingtud dementust põdeva patsiendi kehaasend on ette kummarduv, kõne monotoonne, kujunevad masendus ja apaataia. Haigus on progresseeruva kuluga. Umbes 20 protsendil patsientidest võivad täielikku dementsust põhjustada vaskulaarsed dementsused e ajuvereringe häired. Sel juhul tekkinud dementsus erineb Alzheimeri tõve tõttu tekkinud dementsusest selle poolest, et haigus areneb etapiviisiliselt, haiguse eelloos esineb tromboose ja aju verevalumeid. Patsiendil on kõrge vererõhk ja väljakujunenud südamepuudulikkus. Haiguse sümptomatoloogias on ka käitumishäireid, toimingute aegulustumist, masendust, ahistust, paranoiat, unehäireid ja käitumisraskusi. Kokkuvõtte · Mitmed haigused, mille tunnuseks on dementsus, lõpevad letaalselt, sest tõhusat ravimisviisi pole veel avastatud
Alzheimeri tõve põdevat patsienti, aga riiklik statistikasüsteem seda ei peegelda. Seega ei saa tervishoiujuhid planeerida, et lähitulevikus, demograafilise situatsiooni nihkumisel vanemaealiste ülekaalu suunas kasvab sellest haigusgrupist tulenev haiguskoormus ühiskonnale. Korrektse diagnoosi ja praegu võimaliku ravini ja arstliku nõustamiseni jõuab Eestis väga väike osa Alzheimeri tõve haigeid, seda paljuski tingituna rahvastiku vähesest teadlikkusest dementsusest kui tõvest ning selle ravivõimalustest, ja seetõttu ka arstliku abi mitteotsimisest. Kui teadlikkus suureneb, siis peaks arstkond olema valmis nii adekvaatseks diagnoosimiseks, raviks kui ka nõustamiseks, kuna dementsete hooldajatele spetsiifiline nõustamissüsteem praegu Eestis puudub. (Linnamägi jt 2004: 257 - 258). Dementsussündroom ja sellest tingitud haiguskoormus ning tervisekadu kui probleem
3 INTELLIGENTSUSE MÕÕTMINE Intelligentsuse(üldise vaimse võimekuse) mõõtmiseks kasutatakse intelligentsusteste: Neist tuntumad on: o Binet'-Simoni test o Raveni progresseeruvad maatriksid o Wechsleri intelligentsusskaalad[6] 3.1 Testide usaldusväärsus Testide tulemuste põhjal on sõltuvalt testist võimalik leida andekaid inimesi, samuti tuvastada, kas inimese probleemid tulenevad tema vaimsest mahajäämusest, vaimsest alaarengust, dementsusest, või käitumishälvetest.[6] Testide sooritamisel tuleb hoolikalt jälgida testi sooritamise tingimuste standardsust, vastasel korral võib saada ühel ja samal indiviidil üsna erinevaid testiväärtusi. Standardiseeritud intelligentsustestide reliaablus on kõrge, näiteks Stanford-Binet' intelligentsusskaalade 5. väljalaske alaskaalade reliaablus on vahemikus 0,82-0,98.[1] Olulisemad faktorid, mis märgatavalt võivad mõjutada testi tulemusi: o ärevus testi täitmise ajal
Tegelikkuses on nende kahe häire vaheline vanuseline piir tinglik. Kui ajukahjustus ja sellest tulenev intellekti langus on pärast 3. eluaastat, hinnatakse seda dementsusena ning sellest varasemat vaimse alaarenguna. Intellekti täpsem hindamine toimub testmeetodite abil. Intellekti ja mäluhäirete sündroomid ja spetsiifilised arenguhäired: 1) Dementsus e. nõdrameelsus vt dementsusesündroom 2) Kerge kognitiivsete funktsioonide kahjustus - dementsusest kergem kognitiivsete funktsioonide kahjustus 3) Vaimne alaareng e. oligofreenia e. nõrgamõistuslikkus Kui intellekt üldiselt vastab normile, kuid tegemist on üksikfunktsioonide häirega, eristatakse: 4) Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired: - spetsiifiline artikulatsioonihäire - ekspressiivne kõnehäire - retseptiivne kõnehäire - afaasia koos epilepsiaga (Landau-Kleffneri sündroom) 5) Õpivilumuste spetsiifilised häired: - spetsiifiline lugemishäire
võib olla õige. o Spetsiifilise kõnearengu puue e alaalia ja afaasia häiritud on kõneprogrammi loomine või kuuldud kõne mõistmine. Kahjustus kõne tasandil. Intellekt on korras ja on mõtteid aga kodeerimine keelevahenditesse ja dekodeerimine mõttetasandile ei õnnestu. - Sekundaarne alakõne tingituna: o intellekti arengu mahajäämusest o kuulmislangusest o autismist o dementsusest. Põhjused Anatoomia/füsioloogia tasandil - Kõneaparaadi anatoomilised iseärasused - kuulmisaparaadi kahjustused - kõnekeskuste (Wernicke ja Broca) kahjustused Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 27 - Ajukahjustus, mis viib intellektipuude või pervasiivse arenguhäireni Geenid/keskkond tasandil - Spetsiifilised kõnearengupuuet ja kirjaliku kõne puudeid on seostatud konkreetsete geenide mutatsioonidega
annaabi.ee 
