.. kolmkümmend päeva pole surma, vaid ainult elu. Lk 88 kahekõne Martin: Isebel kas sa saad niisama kergelt kaheksateistkümne päeva pärast lihtsalt minust lahkuda? Isebel: Niisama kergelt nagu sina minust? Martin: see... ei ole nii kerge Isebel: aga see ei tohi ju nii olla... ei tohi! See on ju meie otsuse vastu! Martin: missuguse otsuse? Isebel: sa tead väga hästi... Mis lubas meile need kolmkümmend päeva. Martin: aga sinul, ei ole, oli ka muud otsuse taga, kui ainult illusioon Delosele sõitvast laevast? Isebel: Ja kui oligi... aga sellega pole sinul midagi tegemist. Pea seda meelse... see otsus oli mul enne, kui ma sind kohtasin... sinuga kohtumine lõi kõik segi... ei, mitte kõik...ma haarasin sellest kinni, nendest kolmekõmnest päevast... tegelikult nihutas see mu otsust ainult edasi.
Kõik on väga ilus ning Martin on Isebeli armunud, kuid järsku kuuleb Martin külapoest et mustlasneiu on surnud, Martin ei suutnud seda uskuda kuid samas pani see teda mõtlema, kuna eelmisel õhtul olid nad suure tüliga lahku läinud. Martin Justuse naine ja laps ei tea asjast midagi kuna nad on suvitamas ning vahel saadavad postkaarte ja ootavad isa sinna. Isabella oli ennast maha lasknud enda isa revolveriga, millega ta isa ka ennast maha lasi. Ning kirja jätnud- laev on delosele jõudnud. Martin Justuse pea läheb sassi, ta ei tea mida teha, veelvähem tööd. Justus otsustab enda perele Narva-Jõesuhu järgi sõita. Kuna Justus oli enda naisest lahku kasvanud ja tütar sirgus ema käe järgi siis muutus kõik, Martin leidis tee enda tütre südamesse ning naine oli talle kõige tähtsam, kuigi mitte nii tähtis kui laps. Lugu lõppeb rõõmsalt. Terve raamat oli kirjutatud vormiga Martin Justuse silmade läbi ning tema mõtte läbi. Väga
tingituna teeb ta valiku? Analüüsi. 4. Mis hetkest muutub hingeülenduse otsing mugandumiseks? Analüüsi. 1. Sokrates ja Isabel kohtuvad jalutuskäigu ajal ning neil tekib koheselt väga sügav ja intiimne vestlus. Miski tõmbab neid kahte teineteise poole ning nende armupesaks saab Kadrioru korter, kus Isebel oma klaverimängu ajutiselt harjutab. Nad lepivad kokku, et nende suhe kestab 30 päeva, nagu Delosele sõitev ohvrilaev, mis Sokratesele 30 päeva armuaega andis enne tema surma. Aga pärast seda, kui Kadrioru korteri omanikud tagasi tulevad ning nad saavad esimest korda kokku Martini kodus, siis tulevad välja selle lühisuhte mõrad. Martin lõpetab suhte, kuid Isabel lõpetab oma elutee ennast isa püssist maha lastes. http://et.wikipedia.org/wiki/Sokrates 2. Martin Justus, Tallinna erakooli õpetaja, elu on ummikusse jooksnud - töö ja eraelu ei
.. näiliselt õnnestus tal see, esimestel aastatel... aga see oli ainult näiline... kas inimest sai üldse muuta, kui ta oma naistki muuta ei saanud ja see tütartki kasvatas, nagu tahtis... 3. Jah, martin Justusel oli see teadlik eskapism lomekümneks päevaks- pagemine reaalelu eest, ummikusse jooksnud tööst, hangunud perekonnaelust, isoleeritusest, üksindusest. Ja oma moraalitunde uinutamiseks kasutas ta seda poeetilist visiooni Delosele sõitvast laevast, mille Isebel oli esile mananud ja mis kolmekümne päeva looksul pidi laskma valitseda elu. 4.,,Kompromissiks ei saa mind keegi sundida," ütles Isebel uhkelt. ,,Elu ise sunnib sind, su oma reaalsus," arvas Martin. 5.Ma olen liiga nõrk Sokratese ultimatiivset hinge nõuet töitma, ma tunnustan inimese hinge seost kehaga, instinkte, küll mitte nendele alistumist, aga ka mitte nende puritaanlikku allasurumist, vaba äratundmist, et lõpuks on jäädav siiski vaimsus... 6
4. 5. Peatükk · Martin on kirjutan oma raamatut kaks nädalat, kuid siis jääb ta toppama kohas, mil peaks Sokratese surmast kirjutama. Mees läheb õue ning kohtab tänaval ammust tuttavat, noort juuditari Isabellat, kellega koos nad mere äärde lähevad. Martin nimetab Isabellat sofistiks, sest juuditarile ei meeldi Sokratese loogika ning mõistuse ülistamine. Isabella kujutab ette, kuidas rannast väljuv laev võiks sõita Delosele, 2000 aastat polekski nagu sellest ajast möödunud ning neiu tuleb välja ideega, et Ateenas Sokratese ajal vahetub hoopis võimul olev kohus ning Sokratest ei hukatagi. Martinile meeldib selline lähenemine antiiktegelasele, kuid päriselt ta sellesse siiski uskuda ei saa. Justus läheb koju tagasi, Isabella ütleb mehele, et kuid ta teist teerada ei vali või kui Martin kirjatööd ei tee, siis nad võiksid järgmisel päeval ühel tänavanurgal
lõpus- teekonna lõpus. Teekond pidi kestma 30 päeva, kuid katkes ootmamatult. Õnn jäi lühikeseks ning seda enam traagiliseks- otsus tuli planeeritust varem täide viia. Miks saabus ohvrilaev Deloselt nõnda vara tagasi? Gert Helbemäe romaan ,,Ohvrilaev" jutustab keskealise õpetaja ning temast poole noormea neiu armusuhtest. See pole lihtne armastuslugu, vaid filosoofilise tagapõhjaga nn. ummikeluromaan. Algselt oli raamatu pealkiri ,,Laev Delosele", mis viitab sügavamõttelistele sümbolitele. Loo alguseks on antiikaegne müüt Delose saare ohvrilaevast. Iga 9 aasta järel tuli jumal Apollonile saata Ateenast ohverdamiseks noormehi ning neide. Laeva äraolekul ei tohtinud riigis ühtegi surmaotsust täide viia. Seepärast lükkus ka filosoof Sokratesele määratud mürgikarikast joomine 30 päeva edasi. Sellest müüdist haarab kinni juuditar Isabel .ta hakkab Delose looga seostama iseennast ja oma elu. Isabel on emigrant
naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Räägib jalutama minnes naabriga matustest ja kuidas too tahab end lasta matta. Kohtab juuditari Isabellat , kelle ema on kirjatarvete poes müüja. Lähevad jalutama, räägivad Sokratesest, Justus on hämmastuses Isabellast, kes on 22a. ja sobiks talle tütreks. Tahab teda kasvatada ja juhtida jne. Jalutavad mere äärde, kutsuvad mingit purjekat ohvrilaevaks, mis läheb 3+ päevaks Delosele, Isabella hakkab Justusele meeldima, viskab teda takjaga. Arutavad, et keegi ei tohi sellest kohtumisest teada saada, sest kohe saadakse valesti aru. Kui edaspidi kohtuvad, siis salaja. Justus teab, millest järgmisel hommikul kirjutada, sai Isabellalt ideid. Ptk. 5 Justus kohtub rohkem Isabelliga, räägivad tüdruku raskest elust ja selle tüütust emast, kes ta elu ära rikub. Ema ei lase tal oma muusiku karjääri edendada ,sest teab ,et tüdruk sel juhul kodust ära läheb
naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Räägib jalutama minnes naabriga matustest ja kuidas too tahab end lasta matta. Kohtab juuditari Isabellat , kelle ema on kirjatarvete poes müüja. Lähevad jalutama, räägivad Sokratesest, Justus on hämmastuses Isabellast, kes on 22a. ja sobiks talle tütreks. Tahab teda kasvatada ja juhtida jne. Jalutavad mere äärde, kutsuvad mingit purjekat ohvrilaevaks, mis läheb 3+ päevaks Delosele, Isabella hakkab Justusele meeldima, viskab teda takjaga. Arutavad, et keegi ei tohi sellest kohtumisest teada saada, sest kohe saadakse valesti aru. Kui edaspidi kohtuvad, siis salaja. Justus teab, millest järgmisel hommikul kirjutada, sai Isabellalt ideid. Ptk. 5 Justus kohtub rohkem Isabelliga, räägivad tüdruku raskest elust ja selle tüütust emast, kes ta elu ära rikub. Ema ei lase tal oma muusiku karjääri edendada ,sest teab ,et tüdruk sel juhul kodust ära läheb
aru,ta tunneb end olevat Isebel. Miski tõmbab neid kahte teineteise poole ning nende armupesaks saab Kadrioru korter, kus Isebel oma klaverimängu ajutiselt harjutab, mida ta hoiab, kuni omanikud puhkusel on.Isabella valetab emale et Justus õpetab teda klaveritmängima. Isabella mängib Justusele, mispeale Justus tunneb, et on armunud ning nad veedavad oma esimese öö koos. Nad lepivad kokku, et nende suhe kestab 30 päeva, nagu Delosele sõitev ohvrilaev, mis Sokratesele 30 päeva armuaega andis enne tema surma. Justus saab naiselt ja lapselt kaardi, valetab neile, et kõik on samamoodi. Isabellaga kohtub edasi, enam neid ei huvita, kui keegi näeb. Ühel päeval tuleb Isabella ema neiut otsima, nad jäävad peaaegu vahele, aga õnneks, uks on lukus. Mingil hetkel on Justus ja Isabella ranas, tülitsevad. Martin kutsub Isabella endale külla, kus neiu tunneb end nagu kodus. Mainib tütre pildi kohta, et kardab teda
Luulest, kunstist, filosoofiast kaob poliitiline temaatika. Uute usuliste kujutluste teke (kreeka, rooma, idamaade, juudi mõjud). Kirjandus muutub ,,õukonnakirjanduseks". 83. Mis oli Aleksandria museion? antiikaja suurim raamatukogu, koosnes kahest osast (suurem asus universaalses uurimisasutuses Museionis), kokku üle 700 000 papüüruserulli 84. Kirjelda Kallimachose tegevust poeedi ja filoloogina. Kirjutas palju, säilinud 6 kirjanduslikku hümni (Zeusile, Apollonile, Artemisele, Delosele, Pallase supluskohale, Demeterile), 63 epigrammi ja palju fragmente. Koostas Aleksandria raamatukogu kataloogi ,,Pinakes". Luules eelistas väikevorme. Tekstid on õpetatud ja viimistletud. Mõju Rooma luuletajaile, eelkõige Catullusele ja teistele neoteerikutele. 85. Nimetage ja iseloomustage hellenistlikke eeposeid. Lühieeposed e epüllionid, mis keskendusid ühele müüdile (,,Hekale"). Hellenismiaja ulatuslikem eepos ,,Argonautika", mis jäljendab Homerost, kasutab arhailisi sõnu ja
Kallimachos, Zenodotos, Eratosthenes, Aristophanes Byzantionist, Aristarchos Samothrakel tekkis suhtumine, et kõik hea on juba ära kirjutatud ja me saame ainult lisada/ kommenteerida 84. Kirjelda Kallimachose tegevust poeedi ja filoloogina. Aleksandria filoloogiakoolkonna rajaja, suurim teoreetik ja praktik Kirjutas palju, säilinud 6 kirjanduslikku hümni (Zeusile, Apollonile, Artemisele, Delosele, Pallase supluskohale, Demeterile), 63 epigrammi ja palju fragmente: 13 jambist lühieeposest ,,Hekale" (Theseusest) Pühade ja riituste tekkelugusid sisaldavast kataloogist ,,Aitia" (,,Algpõhjused", 4 rmt) Koostas Aleksandria raamatukogu kataloogi ,,Pinakes" (,,Tahvlid" või ,,Nimistud", 120 papüüruserulli): jaotatud temaatiliselt, sisaldas ka biograafilisi andmeid, teoste mahtu ja esimest rida
annaabi.ee 
