Kõige rohkem hääli saigi Kirov. Stalin käskis hääletustulemusi võltsida (üksikud ellujäänud hääletuskomisjoni liikmed on seda hiljem tunnistanud). Kirov aga tegi ränga vea ja rääkis talle tehtud ettepanekust Stalinile. 1. dets 1934. a Kirov mõrvati. Kirovi mõrv sai ajendiks suurtele repressioonidele. Stalin süüdistas oma konkurente Kirovi mõrvas. Leningradi parteiorganisatsioonis tehti põhjalik puhastus. Partei XVII kongressi delegaatidele maksis Stalin rängalt kätte selle eest, et nad olid julgenud tema vastu hääletada. 1966-st kongressi delegaadist hävitati 1108 inimest, 139-st kongressil valitud ÜK(b)P Keskkomitee liikmest ja liikmekandidaadist hävitati 98 inimest. Algaski suure terrori aeg. Nende üle, kes olid tuntud parteitegelased, eelistas Stalin korraldada avalikke protsesse. Esimeseks taoliseks protsessiks oli 1936. a aug toimunud nn trotskistlik-
· Maadekreet (maaharijad võivad hõivata endiste omanike maa), · Rahudekreet(seoses IMS, tahab õiglast rahu ilma anneksioonideta). · Kogu suuromand natsionaliseeriti, kapital kuulutati rahva omaks. 18. aasta jaanuaris kogunes AK, Leninile see ei sobi ning Lenin toob sinna punakaardi ja käsib neil 6. jaanuaril koju minna. AK oli ülekaal esseeridel ning bolsevikud olid vähemuses. Riigipööret ei olnud kooskõlastatud. Lenin tuli ka Petrogradi IIÜVK ja teatas kongressi delegaatidele, et ,,juhtus nii", et AV on kukutatud. Saadikutele see ei meeldinud, Trotski käskis neil lahkuda, kellele ei meeldi ja need läksidki. See kongress kuulutab välja uut tüüpi riigi loomise nõukoguderiigi. Trotskit ei kujtata maalidel ega piltidel kuna ta oli Lenini konkurent ning kui Lenin võimule tuli, lõigati Trotski ajaloost välja. Moodustatakse Valitsus - Rahvakomissaaride nõukogu (RKN), mille eesotsas on Lenin ja see jääbki tema ametlikuks ametipostiks. Esimesed sammud:
kes teostaks proletariaadi diktatuuri. Põllumajanduses vähenes külvipind, sest viljakaubandus oli keelatud. 1921 Venemaal näljahäda, suri 34 miljonit inimest, korraldati rahvusvahelised kampaaniad nälgijate abistamiseks. - Venemaal hakkasid mässud: Petrogradis, Tambovi kubermangus moodustati Antonovi talurahva armee ( 50 000), loosungiks sai "Nõukogud ilma kommunistideta". Mässasid ka Kroonlinna madrused. 1921 Venemaa Kommunistliku bolsevike Partei X kongress (VK(b)P), delegaatidele anti püssid kätte ja saadeti nad Kroonlinna mässu maha suruma, said hakkama. - Otsustati üle minna uuele majanduspoliitikale ehk NEPile. NEP: 1. Toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, see tähendas kaubalisrahalis suhete lubamist. Lubati luua kooperatiive. 2. Välisraha saamiseks anti väliskapitalile kontessioone (luba tegutseda Venemaal). Hakati looma ühisettevõtteid 3. 1922 24 toimus rahareform, lasti käibele tservoonets kulla alusel
tuleneb sellest, et kohtumine märkis 20 aasta möödumist esimesest ÜRO konverentsist aastal 1992. See on suurim konverents, mis kunagi jätkusuutliku arengu teemal läbi on viidud. 5 Kohtumise eesmärgiks oli see, et riikide esindajad saaksid arutleda kahel peamisel teemal: rohelise majanduse, säästva arengu ja vaesuse hävitamise problemaatiline suhe ning jätkusuutliku arengu elluviimise raamistik. Samuti andis see eri paigust pärit delegaatidele võimaluse suhelda ning kinnitada oma pühendumust planeedi jätkusuutlikkuse tagamisele. (Bulkeley et al 2013, 958) Rio+20 kohtumise tulemuseks oli dokument „Millist tulevikku me soovime“. Sellega kinnitasidki riikide esindajad taas oma pühendumust jätkusuutlikule arengule ja 20 aastat tagasi võetud kohustusele tagada säästev areng nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondade jaoks. Dokument on jaotatud osadeks. Esimeses osas on välja toodud visioon ehk see, milline
osa Trento aruteludest, mis enam muusikateadlasi ei huvitanud naisordude reform. Legaadid olid juba varakult, 1562. aasta sügisel, andnud korralduse Modena piiskopile Edigio Foscararile ja Gabriele Paleottile hakata töötama religioossete ordude reformi kallal. Sama aasta oktoobris visandas Paleotti nunnakloostrite dekreedi mustandi. Tundub, et see teema jäeti kõrvale kuni 1563. aasta kiirete päevadeni, kui 24. sessiooni problemaatika oli ikka veel peateemaks. Delegaatidele anti 20. novembril vähem kui 10 päeva pärast 24. sessiooni tähistamist üle reformidekreedid, mis sisaldasid naiste kloostrite kohta järgnevaid muusikalisi piiranguid: Peatükk 7. Las nad viivad jumalateenistusi läbi ise oma häälte abil, mitte professionaalide abiga, kes on selleks otstarbeks palgatud; ja missa ohverdusel las toovad ise kuuldavale vastulaulmised, mida koor tavaliselt teeb, kuid neil ei tohi lasta usurpeerida diakoni ja asediakoni rolli jumalasõna tsiteerimisel
kes selle küsimusega tahaks tõsiselt tegeleda. Ühelt poolt kasutas kenasti ära isikukultuse või Stalini kriitikat oma positsioonide tugevdamiseks- Malenkovi maha võtmine, Leningradi süüasi jne. 1956 veebruaris NLKP 20. kongressil asi muutus. Kongressi päevakord oli üpris tavapärane, tegemist oli esmapilgul tavapärase parteilise suurfoorumiga. Ootamatu pööre tuli sisse kongressi lõpuajal, kui 25.veebruar 1956 kuulutati ootamatult kinniseks ja anti kongressi delegaatidele teada, et sellel kinnisel istungil peab Nikita Hruštšov salajase ettekande isikukultusest ja selle tagajärgedest. Sellel kinnisel istungil said osaleda vaid NL kodanikud. Ettekanne oli tõesti üsna tavapäratu, kritiseeriti teravalt Stalini tegevust teatud valdkondades, H mõistis hukka massilised parteitöötajata represseerimised, peamine Stalini süü selle ettekande järgi oli see, et ta teostas repressioone partei vastu
olnud lõplik, oli tarvis ratifitseerida KTK-s, vastuseis oli jätkuvalt tugev. Põhjused endised- ei tohi sõlmida separaatlepingut, kirjutada alla häbistavale rahule jne. Tuleb oodata sotsialistlikku maailmarevolutsiooni jne. Märtsi keskel toimus kaks olulist foorumit, kus rahuküsimus lõplikult paika pandi. Esimesena oli enamlaste partei järjekordne kongress, seitsmes ja erakorraline. Suure vaevaga suutsid Lenin ja Trotski delegaatidele selgeks teha, et rahulepingu sõlmimine nendes tingimustes oli ainuke võimalus. Mõni päev pärast parteikongressi toimus ülevenemaaline Nõuk kongress- neljas. Vaskpoolsed esseerid olid vastu, enamlased olid juba otsuse langetanud. Nõuk kongress kinnitas samuti Bresti rahulepingu. Samas tõi selle sõlmimine kaasa mitmeid olulisi muudatusi senises enamlaste poliitikas- Lev Trotski loobus välisasjade rahvakomissari kohast, esialgu jäi ametliku töökohata