Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"dekstraansinisest" - 7 õppematerjali

dekstraansinisest – 3mg/ml 2. Müoglobiinist – 6mg/ml 3. ONP – aspartaadist – 0,3mg/ml • Kolonn oli eelnevalt täidetud elueerimislahusega mille pH = 7,5 ja koosnes: 1. 20mM Tris/HCl 2. 0,15M NaCl • Kandsin pipeti abil proovile umb. 1ml voolutuslahust ja lasin sellel täidisesse imbuda, sama protsessi kordasin veel korra.
Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil
3
docx

Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil

n = Vxmax/2 = 65,357 / 2 33 · Nummerdasin katseklaasid Praktiline töö · Avasin kolonni väljavooluava ja täidise kohal olev voolutuslahus hakkas aeglaselt tilkuma keeduklaasi. · Reguleerisin kolonni voolutuskiiruseks ligikaudu 1ml/min · Kui vedeliku tase langes geeli pinnani sulgesin kiiresti väljavooluava. · 1ml pipetiga sisestasin ühtlaselt geeli pinnale uuritava proovi, mis koosnes: 1. Dekstraansinisest ­ 3mg/ml 2. Müoglobiinist ­ 6mg/ml 3. ONP ­ aspartaadist ­ 0,3mg/ml · Kolonn oli eelnevalt täidetud elueerimislahusega mille pH = 7,5 ja koosnes: 1. 20mM Tris/HCl 2. 0,15M NaCl · Kandsin pipeti abil proovile umb. 1ml voolutuslahust ja lasin sellel täidisesse imbuda, sama protsessi kordasin veel korra. · Voolutasin kolonni 1ml/min ja kogusin fraktsioonid 2ml kaupa katseklaasidesse.

Keemia → Biokeemia
19 allalaadimist
Geelkromotograafia
4
docx

Geelkromotograafia

See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate ainete molekulmasside erinevusele.Geelkromotograafias viiakse protsess läbi kinnises süsteemis-kolonnis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurjusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide dimensiooniga. Geelkromotograafias kasutatavad geelid koosnevad kas dekstraanist,agaroosist või polüakrüülamiididst. Kolonni lastakse mingi segu(minu segu koosnes: dekstraansinisest,müoglobiinist, DNP-aspartaadist). Kolonni alumisse ossa pannakse klaasvill(takistus).Kogu töö põhimõte on selles, et kolonnist väljuvad ained oma molekulmasside järgi, see tähendab, et molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, tulevad kolonnist läbi esimesena. Kõige väiksemad molekulid aga takistuvad pooridesse, ning väljuvad geelist viimastena.Katse käigus pidi lisama kolonni pidevalt elueerimisvedelikku (kasutasin

Keemia → Biokeemia
60 allalaadimist
Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil
5
docx

Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil

2 0 20.65 30.65 40.65 50.65 60.65 70.65 80.65 90.65 Eluaadi maht, ml Esimesena väljus dekstraansinine, mille kontsentratsioon on üsna väikene. Kuna see väljus esimesena, siis on ka tegu kõige suurema molekulmassiga ainega. Teisena väljus müoglobiin, mille kontsentratsioon on juba ligikaudu 10 korda suurem. See väljus kolonnist teisena, mis tähendab, et selle molekulmass on väiksem dekstraansinisest, aga suurem DNP-aspartaadist. Viimasena väljus DNP-aspartaat, mille kontsentratsioon on enam-vähem sarnane müoglobiinile. Viimasena väljununa on selle aine molekulmass kõige väiksem. Eluaadi maht kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsioonini (kaasa arvatud on) Vxmin = Vv = 24,65 ml Eluaadi maht kuni valgu kõige kõrgema kontsentratsiooniga (kaasa arvatud) väljumiseni Vx=44,65 ml Eluaadi maht kolonnist viimasena väljunud kõrgeima kontsentratsiooniga (kaasa

Keemia → Keemia
2 allalaadimist
AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL
6
doc

AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL

Ainete väljumis- ehk elueerumismahtusid näitavad nende fraktsioonide elueerumis-mahud, milles vastava aine kontsentratsioon on kõige kõrgem. Töö käik: Märkisin üles kolonni iseloomustavad suurused. Avasin ettevaatlikult kolonni väljavooluava ja täidise kohal olev voolutuslahusel lasin voolata kolonni kuni vedeliku tase langes täidise pinnani. Samal ajal reguleerisin kolonni voolukiirus umbkaudu kiiruseni 0,7-1,0 ml/min. Segu doseerisin kolonni 0,5 ml. Segu koosneb 2 mg/ml dekstraansinisest; 1,5 mg/ml müoglobiinist ja 0,3 mg/mlDNP-aspartaadist. Kui proov oli liikunud täidisesse lisasin pipeti abil geeli pinnale väikese kogus voolutit ja lasin sellel sisse imbuda. Siis kandsin geeli pinnale suurema kogus voolutuslahust, lisasin seda pidevalt vastavalt vajadusele. Avasin väljavoolu ning hakkasin koguma voolutit, kuni kõige kiiremini liikuv lahuse komponent jõudis kolonni alaossa. Ühendatud fraktsiooni mahu mõõtsin pärast.

Keemia → Biokeemia
28 allalaadimist
Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil
5
docx

Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil

Geelimaatriksi maht Vg= K*Vt => 0,1*83,41=8,341 Maksimaalne elueerimismaht Vxmax= Vt-Vg => 83,41-8,341 = 75,069 Fraktsioonide üldarv n= Vxmax/2 => 42,84/2 = 37,5 Katseklaasistatiivi asetati 38 katseklaasi nummerdatult. Seejärel avati kolonni väljavooluava ja reguleeriti kiirus optimaalseks (2 ml fraktsiooni kogumiseks kulub 2-3 minutit). Kui vedeliku tase kolonnis langes täidise pinnani, suleti kolonni väljavooluava ja kolonni sisestati pipetiga 0,5 ml uuritav proov, mis koosnes dekstraansinisest, müoglobiinist ja DNP- aspartaadist. Seejärel lisati vooluti, mis tagas, et uuritava proovi imendumise geeli. Kui proov oli imendunud, siis lasti voolutil tilkuda kolonni ühtlase kiirusega. Uuritavas segus olid kõik komponendid värvilised, seega oli komponentide lahutamine visuaalselt jälgitav. Senikaua, kuni kolonni alaossa pole veel jõudnud kõige kiiremini liikuv komponent, väljub kolonnist puhas vooluti, seda ei pea 2 ml fraktsioonidena koguma, kuna see poleks otstarbekas

Keemia → Biokeemia
2 allalaadimist
Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil
9
docx

Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil

Geelimaatriksi maht Vg = k·Vt = 0,1·75,40 = 7,54 ml, kolonni iseloomustav maksimaalne elueerimismaht Vxmax = Vt ­ Vg = 75,40­7,54 = 67,86 ml. Fraktsioonide üldarv n, arvestades ühe fraktsiooni mahuks 2 ml; n = V xmax/2 = 67,86/2 = 33,93. Avasin kolonni vooluava ning täidise kohal olev voolutuslahus hakkas aeglaselt mööda kolonni liikuma. Vedeliku tasemel lasin langeda kuni täidise pinnani, sulgesin kolonni vooluava ning panin peale uuritavat proovi, mis koosnes: dekstraansinisest, müoglobiinist ja DNP-aspartaadist. Dekstraansinine väljub minimaalse väljumismahuga ning tänu sellele on komponentide lahutumine paremini jälgitav. Kolonni voolutamine Võtsin uuritavat proovi 0,5 ml ning lasin sel voolata geeli pinnale võimalikult ühtlaselt. Seejärel avasin voolutusava ning kuni alaossa jõudis kõige kiiremini liikuv osa, milleks on dekstraansinine, väljus kolonnist puhas vooluti, mille kogusin ühendatud fraktsioonina (16,75 ml)

Keemia → Keemia
9 allalaadimist
Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil
6
docx

Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil

kontsentratsioonida fraktsiooni eluaadi maht , mis on veidi suurem, kui katseliselt saadud tulemus. Tulemuste erinevus arvutusliku ja katselise vahel võis tulla kas arvutustel tehtud ümardustest või kogenematusest antud katse meetodi läbiviimisel. Liikuvustegur : Järeldused: Antud laboratoorse töö käigus lahutasin kolmekomponentse uuritava lahuse geelkromatograafia meetodit kasutades. Uuritav segu koosnes dekstraansinisest, müoglobiinist ja DNP-aspartaadist. Kõige väiksema molekulmassiga neist oli dekstraansinine, mis väljus kolonnist esimesena, ja kõige suurema molekulmassiga neist oli DNP-aspartaat, mis väljus kolonnist viimasena. Liikuvusteguri väärtus tuli arvutuslikult 0,185, mis jääb ilusti ettemääratus vahemikku .

Keemia → Biokeemia
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun