Graafika Graafika (kreeka sõnast graphik) on üks kujutava kunsti põhiliike. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. Levinud on ka värvigraafika. Skulptuur Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval. Materjali ja töötlemisviisi alusel jaotatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Otstarbe järgi eristatakse: · monumentaalskulptuuri · monumentaal-dekoratiivskulptuuri · vabaplastikat · pisiplastikat Skulptuur teises tähenduses on ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos. Maalikunst Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike. Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. Maalikunsti liigid Tehnikate järgi · akvarell · fresko · pastell · seko · tempera · õli · jne Ainestiku järgi · abstraktne maal · maastikumaal · meremaal · natüürmort · portree
- Sünonüümina kunstilisele trükigraafikale. Skulptuur Skulptuur (ladina keeles sculptura) on samuti kujutava kunsti liike graafika ja maalikunsti kõrval, mille peamine väljendus vahend on mingi jäiga või plastse materjali ruumiline ja kolme mõõtmeline vorm. Skulptuure vormitakse erinevatel viisidel: voolitakse savist, raiutakse kivist ja valatakse pronksist. Otstarbe järgi eristatakse: · monumentaalskulptuuri · monumentaal-dekoratiivskulptuuri · vabaplastikat · pisiplastikat Tarbekunst Tarbekunst on jällegi üks kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemetega ja hõlmab tarbe-ja dekoratiivesemete kunstilist kujutamist. Kujundatakse ja teostatakse muu hulgas: mööblit, keraamikat, tekstiili, klaasi-ja metallitööd. Tekstiil Tarbekunsti üks liikidest on tekstiilikunst ehk siis esemete kudumine, heegeldamine ja põimimine ning riide ja rõivastuse kujundamine.
Skulptuuri (ladina keeles sculptura) jaotatakse materjali ja töötlemisviisi alusel raidkunstiks ja plastikaks. Plastika (vanakreeka sõnast plastik) puhul valmistatakse kuju plastilisest materjalist (savi, plastiliin). Ka raidkunst on skulptuuri liik kujude valmistamine kõvast materjalist (nikerdamine või raiumine).Raidkunst hõlmab peamiselt kivi- (graniit, marmor, dolomiit jne) ja puuskulptuure. Otstarbe järgi eristatakse: · monumentaalskulptuuri · monumentaal-dekoratiivskulptuuri · vabaplastikat · pisiplastikat Monumentaalskulptuur on suurte mõõtmetega, mõnest meetrist mõnekümne meetrini. Skulptuur on tehtud kindlale jäävale kohale, materjaliks on kas kivi või pronks. Sinna alla kuuluvad mälestussambad, monumendid ja purskkaevud. Vabaplastika ei ole seotud kindla asukohaga nagu seda on monumentaalskulptuur. Ta on ümberpaigutatav. Figuuri mõõtmed ei ületa reeglina elusuurust. Materjalideks kasutatakse kivi, pronksi, puitu ja keraamikat.
Kiviplastika · XII saj o Suht tähtsusetu · XIII saj lõpp o Saksa arhitektuuri hoogne tõus Lõuna- ja Lääne-Prantsusmaa eeskujul Tekivad ulatuslikumad dekoratiivskulptuuri tervikud · XII saj lõpp o Saksa kunstis murrang Rõhutatult dünaamiline ja jõuline individualiseeriv käsitluslaad Säilinud arvukalt romaani puitskulptuure · Kvaliteet ei ole kõrge Täieliku muutuse saksa plastikas toovad XIII saj alguses prantsuse skulptuuri mõjud 9
graniiti, puitu, marmorit ja keraamilisi materjale. F. Sannamehe ’’Reaali Poiss’’ Ferdinand Sannamees Skulptuur ENSV ajal Albert Eskel sündinud 24.02.1922. Tallinnas ja meie seast lahkunud 18.04.1975. Tallinnas oli Eesti kujur e skulptor. Ta omandas erihariduse kahes koolis: 1943.a. lõpetas ta Riigi Kunsttööstuskooli rakendusskulptorina ja 1948.a. Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi monumentaal ja dekoratiivskulptuuri erialal. Eskelit peeti kohe tugevaks portree-ja kompositsiooniplastika meistriks, kelle portreed paistavad silma karakteri kujutamise oskuse poolest (nt. Isa Portree, Adamson-Ericu portree, V.Karruse portree). Figuraalkompositsioonides ilmnes kunstnikule omane terviklik vormikäsitlus (Kalurid, Sportlane, Viiuldaja, Tütarlaps kassiga). Eskel on teinud ka hulgaliselt monumente :E.Vilde JA A.Adamsoni monumendid Tallinnas. Kunstnik on teinud ka
Versailles` parki kasutati lossiruumi jätkuna rituaalide, etenduste ja pidude ajal. · Park on reeglipärase pargikunsti täiuslikeim näide (6. pilt). 1. Pargi teljeks Pariisi viiva tee pikendus, mille ümber paiknevad sümmeetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks või silindriteks pügatud puud ja põõsad. 2. Palju dekoratiivskulptuuri- purskkaevude osana, gruppidena väikestel väljakutel, ridadena teede ääres. Baroklik realism kujutavas kunstis Caravaggio mõjul 17. saj I poolel. Georges de la Tour. Olustikupildid vihjega mõnele religioossele teemale. Inimesed kujutatud põlvedest alates, küünlaleegi valgusvihus, mis loob metalse plastilisuse ning südamliku, pisut salapärase meeleolu. ,,Karjased Jeesus-last kummardamas"
sajandil eKr, Rooma riigi kaheks jagamise 395. aastal ja Lääne-Rooma keisririigi lõpu 476. aastal. Senati tähtsus ja mõjuvõim erinesid erinevatel ajajärkudel. Skulptuur – tahutud, valatud või voolitud kuju. Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval. Materjali ja töötlemisviisi alusel jaotatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Otstarbe järgi eristatakse: Monumentaalskulptuuri , monumentaal-dekoratiivskulptuuri, vabaplastikat, pisiplastikat Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu
annaabi.ee 
