Dekooder muundab sisendkoodi soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutav mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Dekoodril on nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt NING loogika elementidest. Tegemist on loogika elemendiga, mis muudab rööpkoodi unitaarkoodiks, millel on ainult 1 bitt "1", ülejaanud on "0". Multiplekser on kommutaator, millel on mitu sisendit ja 1 väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja
Dekooder - Lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Dekoodri ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Näiteks on indikaatoritest levinumad 7-segmendilised vedelkristall- ja valgusdioodindikaatorid ning 10 numbrilised huumlahendusindikaatorid. Seitsme segmendilise indikaatori dekoodril on reeglina 4 sisendit ning 7 väljundit, kümnenumbrilisel aga 4 sisendit ja 10 väljundit. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt OR loogika elementidest.
soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab siganaali vastavasse väljundisse. Dekoodri ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Näiteks on indikaatoritest levinumad 7-segmendilised vedelkristall- ja valgusdioodindikaatorid ning 10-numbrilised huumlahendusindikaatorid. Seitsmesegmendilise indikaatori dekoodril on reeglina 4 sisendit ning 7 väljundit, kümnenumbrilisel aga 4 sisendit ja 10 väljundit. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid
Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Dekoodri ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Näiteks on indikaatoritest levinumad 7-segmendilised vedelkristall- ja valgusdioodindikaatorid ning 10 numbrilised huumlahendusindikaatorid. Seitsme segmendilise indikaatori dekoodril on reeglina 4 sisendit ning 7 väljundit, kümnenumbrilisel aga 4 sisendit ja 10 väljundit. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt OR loogika elementidest.
Dekooder dekodeerib kahendarve. Dekodeerimisel tehakse kindlaks, milline on sisendkood. N-järgulisel koodil on 2^n erinevat väärtust. Igale võimalikule sisendkoodi väärtusele vastab dekoodril üks väljund ja järelikult on dekoodril n sisendi korral 2^n väljundit. Kuna iga sisendkoodi korral on aktiivne ainult üks väljund, on väljundis unitaarkood (igas koodis on ainult üks 1). Palju kasutatakse madalaktiivse väljundiga dekoodreid, mille korral on aktiivne ainult üks väljund, aga selle väärtuseks on 0. Multipleksor (MUX) - Andmekommutaator, mis võimaldab edastada loogilise väärtuse 0 või 1 mitmest sisendist ühte väljundisse. Sisendi valikuks on juhtsisendid s0, s1 jne. Tavaliselt on n juhtsisendi korral 2^n andmesisendit. MUXi võib vaadelda kui lülitit, aga info liigub vaid ühes suunas (sisendist väljundisse). Sisendi väärtusega juhitakse vastava väljundi väärtust
Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasseväljundisse. Dekoodri ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. 70. Mis on multipleksor? Multipleksor : Multipleksor on andmeselektor. Mitmest andmesisendist (2 n) valitakse n juhtsisenditega välja üks, ning edastatakse see väljundisse. Multipleksorite süsteemil saab piisava arvu sisendite korral realiseerida mistahes Boole'i funktsiooni. Laiendamiseks nimetatakse multipleksorite hierarhia tekitamist, milles iga järk multipleksoreid (2x vähem, kui nooremas) realiseerib juhtsisendite teatavat järku. 71. Mis on demultipleksor? 72. Mis on mälu?
1 Digitaaltehnika konspekt x 29 4 6.2. Dekoodrid ehk desifraatorid Dekoodrid teostavad kahendsüsteemi arvude ülekandmist kümnendsüsteemi. Dekoodri sisendisse antakse kahendkood ja ühelt kümnendsüsteemi väljunditest tekib väljundsignaal. Dekoodreid kasutatakse infoväljastamiseks digitaalseadmetest. Tabelist selgub et, Sisendkood 8421 Väljund 0 x8 x4 x2 y0 =xX number 1 8 gX y 4 gX 2 gX 1 0 0 0 0 0 y1 = X 8 gX 4 gX 2 gX 1 x1 1 DC 1 0 0 0 1 1 2
1 x4 6.2. Dekoodrid ehk dešifraatorid y0 Xkahendsüsteemi Dekoodrid teostavad 8 gX 4 gX 2 gX 1 arvude ülekandmist kümnendsüsteemi. Dekoodri sisendisse antakse kahendkood y1 X 8 gX 4 gX 2 gX 1 ja ühelt kümnendsüsteemi väljunditest0 tekib väljundsignaal. Dekoodreid kasutatakse infoväljastamiseks digitaalseadmetest. 1 Sisendkood 8421y2 X 8 gXVäljund x1 1 DC 4 gX 2 gX 1 Tabelist selgub et, x8 x4 x2 y3 xX number y 2 1 8 gX 4 gX 2 gX 1 0 0 0 0 0 x2 2 3 y4 X 8 gX 4 gX 2 gX 1
loogiliste tehete tegemine. Tehe, mida teha, määratakse juhtsisenditega, operandid andmesisenditega. Iga järgu jaoks arvutatakse väljundi väärtus iseseisvalt. dekooder (Decoder) teostavad kahendsüsteemi arvude ülekandmist kümnendsüsteemi. Dekoodri sisendisse antakse kahendkood ja ühelt kümnendsüsteemi väljunditest tekib väljundsignaal. Dekoodreid kasutatakse infoväljastamiseks digitaalseadmetest. Fundamentaalselt on kõige õigem, et dekooder on circuit, mis muudab koodi mingiks teiseks signaalidekogumiks. Milliseks kogumiks see saab, oleneb, milliste väärtustega on sisendid. Pildi põhjal: koodimuundur (Code Converter) kasutatakse arvutis tihti erinevaid koode ning ühelt koodilt teisele üleminekuks kasutatakse koodimuundurit. Näiteks kahendkoodilt kahendkümnendkoodile
väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab siganaali vastavasse väljundisse (joonis 1.19). Dekoodri ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit (joonis 1.20 ja 1.21), tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Näiteks on indikaatoritest levinumad 7-segmendilised vedelkristall- ja valgusdioodindikaatorid ning 10-numbrilised huumlahendusindikaatorid. Seitsmesegmendilise indikaatori dekoodril on reeglina 4 sisendit ning 7 väljundit, kümnenumbrilisel aga 4 sisendit ja 10 väljundit. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt NING-elementidest.
annaabi.ee 
