huve ning näiteid inimmõtteist. Seega on kirjandus mõjuvõimas kultuuriline praktika, millel on ka sookategooriate üle suur võim. Feministlikke kirjandusteoreetikuid huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naiste ebavõrdset seisundit ühiskonnas. Uushistoritsism. Alused ja põhiseisukohad. Ajaloo tekstuaalsus ja teksti ajaloolisus. Uushistoritsism vastandub formalismile, uuskriitikale ja dekonstruktsioonile (dekonstruktsonalistid: tekstil pole ainutähendust, tõlgendusvõimalused on lõputud). Fookus on teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel ning selle hilisematel tõlgendustel. Alused: * Louis Althusser: ideoloogia allutab inimesed valitseva klassi huvidele * Bahtini dialogismi teooria * Ajastu diskursused ei reflekteeri „tegelikke“ nähtusi, hoiakuid, vaid loovad neid * kultuuriantropoloogia arusaamad, C
tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, kaja), ikoon (sarnasus: näib, kõlab, maitseb, tundub samamoodi (nt. diagramm, foto, joonis).ja sümbol (märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel, nt. numbrid, liiklusmärgid. 20. Uushistoritsism ja uus kultuurilugu. Vastandub formalismile, uuskriitikale ja dekonstruktsioonile. Fookus teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel, selle tähendustel, mõjul, hilisematel tõlgendustel. NB! Ajalugu ei ole teksti taust, tekst ise on ajalugu/osa ajaloost. Mida tähendab L. Montrose’i väide ajaloo tekstuaalsusest ja teksti ajaloolisusest? Vastastikune huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu. Ajalugu ei ole määratud tähendusega objektiivsete faktide kogum, on tekst, mida tõlgendatakse; iga
tekstikesksus, kriitika keskmes on eelkõige kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Esindajaid: J.C. Ransom, R.P. Warren, C.Brooks Põhialused: kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena; põhimeetod: lähilugemine- detailne teksti koostisosade ja nüansside analüüs, kirjandus kui keel; tekst on kordumatu orgaaniline tervik: komponendid on sõnad, kujundid, sümbolid, mitte tegelased, süžee ega ideed. Uushistoritsism vastandub formalismile, uuskriitikale ja dekonstruktsioonile (dekonstruktsonalistid: tekstil pole ainutähendust, tõlgendusvõimalused on lõputud). Fookus on teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel ning selle hilisematel tõlgendustel. Alused: * Louis Althusser: ideoloogia allutab inimesed valitseva klassi huvidele * Bahtini dialogismi teooria * Ajastu diskursused ei reflekteeri „tegelikke“ nähtusi, hoiakuid, vaid loovad neid * kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz: kultuurinähtuse lähilugemine, detailne analüüs
Lähtuvalt inimese semiootilisest aktiivsusest keskkonna suhtes saab eristada nelja looduse tüüpi: 0-loodus on loodus iseeneses (metsik loodus, wilderness), 0-loodus muutub iseeneses, talle endale on iseloomulik sisemine dünaamika Esimene loodus on loodus nii nagu me seda näeme, kirjeldame ja interpreteerime. 1-loodus tekib tänu meie keelevõimele, see on märgisüsteemi poolt väljafiltreeritud loodus, mis kujuneb inimese semioosi tulemusena (viide dekonstruktsioonile ja vastandumisele eelmises jaotuses) see, kuidas me loodust tegelikult tajume, kuigi tahaksime tajuda 0-loodust Teine loodus on loodus, mida me oleme materiaalselt moonutanud, mõjutanud mingis suunas. 2-loodust võib ette kujutada kui 1-looduse tagasitõlkimist 0-looduseks Kolmas loodus on virtuaalne loodus, looduse peegeldus nii, nagu see eksisteerib teaduses või kunstis; läbinisti teoreetiline või kunstlik, juba
*kas naiskirjanduse keelekasutus on meesautorite omast erinev? *kas ja mille poolest erinevad erinevate naiskirjanike teosed üksteisest? *milline on kirjanduse roll soo ja seksuaalsuse sotsiaal-kultuurilises tähenduses? *milliseid väärtusi ja ideaale kannab kirjandusklassika, kas ja kuidas on need sooliselt markeeritud? Uushistoritsism. Alused ja põhiseisukohad. Ajaloo teksuaalsus ja teksti ajaloolisus. Uusthistoritsism vastandub formalismile, uuskriitikale ja dekonstruktsioonile (dekonstruktsonalistid: tekstil pole ainutähendust, tõlgendusvõimalused on lõputud). Fookus on teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel ning selle hilisematel tõlgendustel. Alused: * Louis Althusser: ideoloogia allutab inimesed valitseva klassi huvidele * Bahtini dialogismi teooria * Ajastu diskursused ei reflekteeri ,,tegelikke" nähtusi, hoiakuid, vaid loovad neid * kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz: kultuurinähtuse lähilugemine, detailne analüüs
rass, klassikuuluvus, jne) Kas naiste keelekasutus erineb meeste omast? Kas naised loevad teisiti kui mehed? Kas naised eelistavad lugeda ja kirjutada meestest erinevais zanrites kirjandusteoseid? Kas teatud sorti lugemine ja kirjutamine saab kaasa aidata naiste olukorra parandamisele ühiskonnas? Kas ja kuidas peegeldub naiste elukogemus nende poolt loodud kirjanduses? 5. Uushistoritsism. Vastandub formalismile, uuskriitikale ja dekonstruktsioonile Fookus teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel, selle tähendustel, mõjul, hilisematel tõlgendustel NB! Ajalugu ei ole teksti taust, tekst ise on ajalugu/osa ajaloost. Põhiseisukohad 1) Louis Althusser > ideoloogia allutab inimesi valitseva klassi huvidele 2) M. Foucault > ajastu diskursused, ei reflekteeri `tegelikult eksteerivaid' nähtusi, hoiakuid jne. Vaid loovad neid, diskursus kui võimu produkt ja selle kandja
rass, klassikuuluvus, jne) Kas naiste keelekasutus erineb meeste omast? Kas naised loevad teisiti kui mehed? Kas naised eelistavad lugeda ja kirjutada meestest erinevais žanrites kirjandusteoseid? Kas teatud sorti lugemine ja kirjutamine saab kaasa aidata naiste olukorra parandamisele ühiskonnas? Kas ja kuidas peegeldub naiste elukogemus nende poolt loodud kirjanduses? 5. Uushistoritsism. Vastandub formalismile, uuskriitikale ja dekonstruktsioonile Fookus teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel, selle tähendustel, mõjul, hilisematel tõlgendustel NB! Ajalugu ei ole teksti taust, tekst ise on ajalugu/osa ajaloost. Põhiseisukohad 1) Louis Althusser > ideoloogia allutab inimesi valitseva klassi huvidele 2) M. Foucault > ajastu diskursused, ei reflekteeri ‘tegelikult eksteerivaid’ nähtusi, hoiakuid jne. Vaid loovad neid, diskursus kui võimu produkt ja selle kandja
annaabi.ee 
