Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"degenereerumise" - 7 õppematerjali

Inimese eluolu ja mõttemaailma muutumine läbi 20 sajandi
6
docx

Inimese eluolu ja mõttemaailma muutumine läbi 20.sajandi

Chicagos leiutatud pilvelõhkujad hakkasid kujundama New Yorgi palet, Pariisis asendati gaasilahternad elektrilaternatega, bulvaritelt kadusid viimased hobutrammid ja tänavatel marssisid üha häälekamalt naisõiguslaste ehk sufrazettide rongkäigud. Seejuures ei saa öelda, et valitsenud oleks üheülbaline optimism. Vastupidi, leidus ka sügavat pessimismi. Usk darvinistlikku evolutsiooniteooriasse ei tähendanud automaatselt usku progressi, sest teooria juhtis tähelepanu ka degenereerumise võimalikkusele. Pessimistlike meeleolude üheks avalduseks oli antisemitismi (juudivaenu) tugevnemine, mida võis täheldada Viinis, Pariisis, Peterburis ja mujal. 20. sajandi algus tõi kaasa ka suuri avastusi ja leiutisi nii teaduses kui ka tehnikas. 1900. aastal esitas Hollandi botaanik Hugo de Vries hüpoteesi geenide olemasolust, ehkki DNA struktuurist ei teatud siis veel midagi, oli see teedrajav mõte. Sellega panid teadlased aluse geenitehnoloogiale

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
I maailmasõda
11
odt

I maailmasõda

Inimene oli saamas maailmas peremeheks, inimkonna saavutused tundusid igaveste ja pöördumatutena. Chicagos leiutatud pilvelõhkujad hakkasid kujundama New Yorgi palet, Pariisis asendati gaasilaternad elektrilaternatega, bulvareilt kadusid viimased hobutrammid. Linnade tänavatel marssisid üha häälekamate naisõiguslaste ehk sufrazettide rongkäigud. Usk darvinistlikku evolutsiooniteooriasse ei tähendanud automaatselt usku progressi, sest teooria juhtis tähelepanu ka degenereerumise võimalikkusele ja selle märke nägid ka oma kaasaegses maailmas paljud intellektuaalid. Pessimistlike meeleolude üheks avalduseks oli antisemitismi (juudivaenu) tugevnemine, mida võis täheldada Viinis, Pariisis, Peterburis ja mujal. Antisemitismile vastukaaluks sai sionistlik liikumine, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. 2. Teaduse ja tehnika areng -

Ajalugu → Ajalugu
92 allalaadimist
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika
18
docx

Karja tervis ja veterinaarprofülaktika

On väga kontagioosne sigade flaviviroos, mida iseloomustab ägeda kulu korral septitseemia, alaägeda ja kroonilise kulu korral enerokoliit ja kopsupõletik. Endeemiline Ladina-Ameerika maades. Peale organismi vereringesse tungimist kandub viirus põrna, luuüdi, tonsillide, maks ja sooletrakti lümfoidkudedesse . Peroraalse nakatumise korral on viiruse esmaseks paljunemise kohaks kurgu mandlid. Parenhüümelunditesse jõuab viirus alles hiljem. Endoteelirakkude degenereerumise tulemusena tekib trombotsütopeenia ja häirub fibrinogeeni süntees HEMORAAGILINE DIATEES Haigusele on vastuvõtlikud kodu- ja uluksead, vaatamata vanusele. Tõusead on vastuvõtlikumad, eriti raskesti haigestuvad muidugi võõrdepõrsad. Nakkusallikas on haiged või haiguse läbipõdenud kodu- ja uluksead. Viirus eritub nina- ja silmaeritisega, uriini ja roojaga. Viiruse olulisteks levitajateks on

Varia → Kategoriseerimata
49 allalaadimist
Karjatervis-eksami küsimuste vastused
38
doc

Karjatervis (eksami küsimuste vastused)

32. Sigade klassikaline katk On väga kontagioosne sigade flaviviroos, mida iseloomustab ägeda kulu korral septitseemia, alaägeda ja kroonilise kulu korral enerokoliit ja kopsupõletik. Endeemiline Ladina-Ameerika maades. Peale organismi vereringesse tungimist kandub viirus põrna, luuüdi, tonsillide, maks ja sooletrakti lümfoidkudedesse . Peroraalse nakatumise korral on viiruse esmaseks paljunemise kohaks kurgu mandlid. Parenhüümelunditesse jõuab viirus alles hiljem. Endoteelirakkude degenereerumise tulemusena tekib trombotsütopeenia ja häirub fibrinogeeni süntees HEMORAAGILINE DIATEES Haigusele on vastuvõtlikud kodu- ja uluksead, vaatamata vanusele. Tõusead on vastuvõtlikumad, eriti raskesti haigestuvad muidugi võõrdepõrsad. Nakkusallikas on haiged või haiguse läbipõdenud kodu- ja uluksead. Viirus eritub nina- ja silmaeritisega, uriini ja roojaga. Viiruse olulisteks levitajateks on

Muu → Ainetöö
22 allalaadimist
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED
43
pdf

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED

Veel on periostis rohkelt tundenärvilõpmeid, mille kaudu valuärritusi vastu võetakse. 19 Toruluude diafüüside luuüdiõõned ja käsnolluse kavernid on täidetud luuüdiga. Noorte luuüdi on punast värvi ja seetõttu nimetakse seda punaseks luuüdiks. Toruluudes (välja arvatud reie- ja õlavarreluu proksimaalsed epifüüsid) muutub see aja jooksul rasvalise degenereerumise tõttu kollaseks luuüdiks. Punases luuüdis tekivad erütrotsüüdid, granulotsüüdid ja vereliistakud. Punast luuüdi on inimesel kuni 1500 cm2, mis on peaaegu võrdne maksa ruumalaga. Kindlat piiri punase ja kollase luuüdi vahel ei ole, nad lähevad sujuvalt teineteiseks üle. Suure verekaotuse korral võib hulgaliselt kollast luuüdi punaseks luuüdiks muutuda. 5.3. Luude ühendused Eristatakse põhiliselt nelja tüüpi luude ühendusi: luuliidused, sideliidused, kõhrliidused ja

Meditsiin → Aktiviseerivad tegevused
167 allalaadimist
Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta
40
doc

Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta

Kogu taim on siiski mürgine. Tema söömine põhjustab taimtoidulistel loomadel terve rea nii akuutseid kui ka kroonilisi toksilisi sündroome ­ tiamiini defitsiiti hobustel ja sigadel, akuutset hemorraagiat veistel, silma võrkkesta degenereerumist lammastel, kusepõie ning mao ja söögitoru neoplaasiaid mäletsejatel). Kilpjalg on teadaolevalt ainus kõrgem taim, mis põhjustab loomadel vähki. Kantserogeeniks (samuti võrkkesta degenereerumise ning müeloidse aplaasia põhjustajaks) on ptakuilosiid (ptaquiloside) saponiinid Saponiinid on taimsed glükosiidsed pindaktiivsed seebitaolised (sapo=seep, ladina k.) ained, mis panevad vesilahuse vahutama. Saponiine leidub sojaubades, suhkrupeedis, maapähklites, spinatis, brokolis, lutsernis, kartulis, õuntes jm. Keemiliselt ehituselt jagunevad kahte suurde rühma ­ steroidsed ja triterpeensed. · Steroidsete saponiinide aglükoonse osa struktuurseks aluseks on

Keemia → Biokeemia
36 allalaadimist
Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud
23
doc

Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud.

Kogu taim on siiski mürgine. Tema söömine põhjustab taimtoidulistel loomadel terve rea nii akuutseid kui ka kroonilisi toksilisi sündroome ­ tiamiini defitsiiti hobustel ja sigadel, akuutset hemorraagiat veistel, silma võrkkesta degenereerumist lammastel, kusepõie ning mao ja söögitoru neoplaasiaid mäletsejatel). Kilpjalg on teadaolevalt ainus kõrgem taim, mis põhjustab loomadel vähki. Kantserogeeniks (samuti võrkkesta degenereerumise ning müeloidse aplaasia põhjustajaks) on ptakuilosiid (ptaquiloside. Saponiinid on taimsed glükosiidsed pindaktiivsed seebitaolised (sapo=seep, ladina k.) ained, mis annavad vesilahusele vahutavad omadused. Saponiine leidub sojaubades, suhkrupeedis, maapähklites, spinatis, brokolis, lutsernis, kartulis, õuntes jt. taimedes ning viljades. Oma keemiliselt ehituselt jagunevad nad kahte suurde rühma ­ steroidsed ja triterpeensed saponiinid.

Toit → Toitumise alused
49 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun