DEFORMATSIOONIVUUGID REFERAAT Õppeaines: TEERAJATISED I Ehitusteaduskond Õpperühm: KTEI 62 Juhendaja: Prof. Priit Vilba Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 DEFORMATSIOONIVUUKIDE ARVUTAMINE .................................................................. 5 DEFORMATSIOONIVUUKIDE RAJAMINE ......................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 16 2 SISSEJUHATUS
seinakonstruktsiooniks seotud, siis iga takistus, mis ei lase müüritisel vabalt kokku tõmbuda või paisuda, tekitab konstruktsioonisiseseid pingeid. Deformatsioonivuugid Kui need aja jooksul kuhjunud pinged ületavad elemendi tõmbetugevuse, mördi ja elemendi vahelise sideme tugevuse või horisontaalvuugi nihketugevuse, tekivad praod, mis küll leevendavad müüritisesiseseid pingeid, kuid rikuvad seina välimuse. Samuti vähendavad praod seina stabiilsust. Deformatsioonivuukide paiknemine Üheseid juhiseid deformatsioonivuukide rajamiseks ei saa anda. Iga ehitust tuleks vaadelda ja hinnata eraldi, et leida kohad, kuhu vuugid paigutada, ilma et rikutaks struktuurset ühtsust. Praktika näitab, et sagedaste avadega välisseintes ei tohiks deformatsioonivuugid olla üksteisest kaugemal kui kuus meetrit. Ilma avadeta seintes võib vuukidevaheline kaugus olla pisut suurem, kuid mitte üle 7,5 m. Vuuk peaks asuma hoone nurgast mitte kaugemal kui 3...
seotud materjali enda mahukahanemisega, temperatuuri kõikumisega ja niiskuse muutumisega. Deformatsioonivuugi asukoha peab määrama igal konkreetsel juhul projekteerija, kes leiab selleks kõige sobivama koha. Deformatsiioni vuuke tuleb teha siis kui : · Hoone pikkus on üle 10 m. · Sooja ja külma seina liitumisel · Erinevalt koormatud seinte ristumisel · Erinevatest materjalides seinte ristumise Kuna müüritis on deformatsioonivuukide kohalt katkestatud siis tuleb vuugid hoolikalt tihendada ja kaitsta ilmastiku kahujude mõjude eest. Tavaliselt siis soojustatakse villaga ja eestpoolt täidetakse elastse materjaliga N: silikoniga.
alla +3oC) on soovitatav kasutada külmumisvastaseid lisandeid ja müüritist tuleb kaitsta 48 tundi läbikülmumise eest. Temperatuuril alla 15oC ei ole soovitatav müüritöid teha. Kõik betoonplokkidest laotud seinad toetuvad vundamendile: Enne müüritöid tuleb tagada vundamendi puhtus ja tasapinnalisus. Niiskuse liikumine seinakonstruktsiooni tõkestatakse hüdroisolatsiooniga. Esmalt tuleb kindlaks teha ja maha märkida ehitise nurkade ja avade (vajadusel ka deformatsioonivuukide) asukohad. Esimene plokirida on soovitatav algselt laduda ilma mördita, tuleb arvestada plokkidevahelise mördikihiga. Vajalik on kontrollida moodulmõõtude säilimist. Esimene rea paikaseadmisega tuleb tagada hoone õige kuju (kontrollida diagonaale, täisnurksust) ja maha märkida lõplikud nurkade ja avade (vajadusel ka deformatsioonivuukide) asukohad. Alustades nurgast laotatakse esimese plokirea alla 2-3 cm paksune mördipeenar, millele paigaldatakse esimene nurgaplokk
Edasise seismisega kahanemisprotsess küll jätkub, aga ladumiseks kasutatavatel plokkidel on oluline osa kahanemisest juba möödas. Fibo plokkide mahukahanemine on 0,15-0,3 mm/jm ja õige bi-armatuuri kasutamine aitab oluliselt vähendada mahukahanemispragude teket. Fibo plokkidest müüritise puhul arvestatakse soojuspaisumise koefitsiendiks α=8x10-6 mm/mK ehk 0,008 mm/mK. Temperatuurimuutustest tuleneva pragunemisohu vastu aitab müüritise armeerimine ja deformatsioonivuukide tegemine. Armeerida tuleb kindlasti esimese plokirea pealmises ja viimase plokirea alumises ning ava all olevas vuugis. Ülejäänud seina kõrguse ühe meetri kohta tuleb teha üks armeeritud vuuk. Deformatsioonivuukide maksimaalseks vahekauguseks on 18-20 m (9-10 m nurgast), suurte avadega seinte ja erinevate seinakõrguste puhul peab vahe olema väiksem. Arvestama peab ka külgnevaid konstruktsioone ja nendest tekkida võivaid pingete kontsentratsioone, aga täpse
jäikuse vastupanu tuulekoormusele) ning kui fassaadikihti kandvas konstruktsioonis esineb mahumuutusi (näiteks kasutatakse puitu). Pragunemist põhjustab veel ka betoonplokkide eneste mahukahanemine kivistumisprotsessis. Et kompenseerida ja vähendada kokkutõmbumistest tingitud pragude avanemist on võimalikud kaks lahendust, mida võib kasutada koos või eraldi: · deformatsioonivuugid · armeerimine Betoonplokid ja kivid peaksid ladumise ajal olema võimalikult kuivad. Deformatsioonivuukide paiknemine Kindlaid üheseid juhiseid ei saa anda. Iga ehitust tuleks vaadelda ja hinnata eraldi, et leida kohad kuhu vuugid paigutada, ilma et rikutaks struktuurset ühtsust. Praktika näitab, et sagedaste avadega välisseintes ei tohiks deformatsioonivuugid olla üksteisest kaugemal kui kuus meetrit. Ilma avadeta seintes võib vuukidevaheline kaugus olla pisut suurem kuid mitte üle 7,5 m. Vuuk peaks asuma hoone nurgast mitte kaugemal kui 3...4,5 m ja mitte lähemal kui 0,4...1 m.
..1:200 - Kandekonstruktsioonide üldjoonised - Karkassi, konstruktsioonide ja toodete paiknemise joonised - Lammutatavad konstruktsioonid - Vundamentide plaan ja lõiked (taldmikud, tugiseinad, vundamendid, postid, talad, põrandad, kanalid põrandas, näidates liitumise ülalpool asuvate konstruktsioonidega) - Suureavaliste kandekonstruktsioonide koormusskeemid; sõlmede, detailide, elementide ja deformatsioonivuukide asukohad Ehituskonstruktsioonide osa põhiprojekt joonised 1:5...1:20 - Kandekonstruktsioonide põhiliste detailide ja liitumiskohtade joonised - Konstruktsioonide näidisarmeeringud ja põhisarrused, põhilised ristlõiked ja liited - Hoonepiirete sise- ja välisnurgad, piirdekonstruktsioonide tüübid - Deformatsioonivuukide lõiked - Rõdud, terrassid Hoonete esitatavad põhinõuded
VAJUMISVUUK VERTIKAALSED LIIKUMISVUUGID • Pikad voodrimüürid jagatakse liikumisvuukidega sellisteks osadeks, et mahumuutused ei tekitaks pragusid • Rusikareeglina võib öelda, et mida kõrgem ja ühtlasem on sein, seda pikem võib olla liikumisvuukide vahe LIIKUMISVUUKIDE VAHEKAUGUSED Kasutatavad Tarindi kõrgus meetrites tellised 1 2 3 4 5 6 Deformatsioonivuukide vahe meetrites Põletatud tellis 8 12 15 18 21 24 Silikaatkivi 5 8 10 12 14 16 LIIKUMISVUUGI KONSTRUKTSIOON 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 18 4.2.3 SUITSU- JA VENTILATSIOONILÕÕRID 600 KORSTNA VAJALIK KÕRGUS 100
katuse pinnast ja katusekatte võib lõpetada lälävepleki all. Kolmnurkliistu nurgas. 70 35 Deformatsioonivuugid Kui katusekatte või aluskihi liikumised ületavad deformatsiooni suuruse, mida katusekate talub ilma kahjustusteta, tuleb katusekattes moodustada deformatsioonivuugid. Kandekonstruktsiooni deformatsioonivuukide kohal tuleb need teha nii aluses kui ka katusekattes. Deformatsioonivuukide kohas tuleb pingete vähendamiseks kasutada katusekattes liikumist võimaldavat aluskihti, spetsiaalseid vuugiprofiile või muid abinõusid, mis tagavad katusekatte kestvuse ja veepidavuse. 71 Läbiviigud Läbiviigud ja katusekatte ühendused peavad tagama katuse veepidavuse ning vältima sajuvee
Keramsiitplokkidest mittekandva vaheseina paksuseks on 100 mm, ruutmeetri mass on 80 kg/m2, helipidavus ühelt poolt krohvituna 43 db. Mittekandvaks vaheseinaks sobivad plokid mõõduga 10×18,5×49 cm, mille survetugevus on 3 Mpa. Keramsiitplokkide baasmaterjaliks on keramsiit, tsement ja vesi. Keramsiit ei sisalda gaase ega agressiivseid aineid ning on täiesti naturaalne. Temperatuurimuutusest tuleneva pragunemisohu vastu aitab armatuuri ja deformatsioonivuukide kasutamine. Deformatsioonivuukide vahekaugus 18 . . .20 m, armatuurvardad Ø 4 mm 2tk (bi armatuur) pannakse iga neljandasse horisontaalvuuki. Ukse ja aknaavasid kaetakse keramsiitbetoonist sillustega, silluste toetuspikkus müürile 25 cm. Sillus paigaldatakse tahuga UP ülesse poole. Vaheseinad krohvitakse või kaetakse kipsplaadiga. Puitsõrestikhoonetes kasutatakse kuivade ruumide korterisisesteks vaheseinteks kipsplaadiga
poorbetoon müüm üüritises ritises on deformatsioonivuugid iga 6m jäjärel. Samuti tehakse defromatsioonivuugid pikkade kandvate seinte ristumiskohtadesse, seinte liitub postide või teisest materjalist materjalist seintega või kui muutub jä järsult seina kõrgus. Müüritise üüritise armeerimine vähendab pragude tekke riski ja suurendab ka deformatsioonivuukide vahekaugust. Sõltuvalt vä väikeplokist tuleb müüritis üüritis laduda minimaal- minimaal - armeerimisega üks armeeritud vuuk 0.8… 0.8…1 53 meetri seina kõrguse kohta. Soojustatud raudbetoonist välisseinapaneelid
Skeem 4.19 Kivide paisumine peale põletamist Põletusahjust tulnud kive ei tohiks ehitusplatsile viia enne kahe nädala möödumist. Põletusele järgnev kivide paisumine ei tohiks olla suurem kui 0,02 %. Ehitusplatsil kaua vihmakäes seisnud kivid paisuvad, kuid see paisumine on pöörduv, peale kivide väljakuivamist see kaob. Sellist võimalikku paisumist (+ paisumine temperatuuri mõ- just) tuleb konstruktsioonide projekteerimisel arvestada deformatsioonivuukide tegemisega. 4.4.2.3 Müüritise mahukahanemine Müüritise mahukahanemine on otseselt seotud niiskusega müüritises. Mahukahanemine on iseloomulik tsementsideainega materjalidele. Betoonide kandvaks karkassiks on tsementkiviga (geel) kokku liidetud täiteaine. Tsementkivi ammutab kivinemiseks vajaliku vee teda ümbritsevast poorist. Poori tühjenemise tekkivad temas järgijäänud vee mõjul kapilaarjõud, mis tõmbavad poori seinad kokku - tekib mahuka- hanemine.
annaabi.ee 
