referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. Nt inglise keele the on definiitne artikkel ja väljendab seda, et kõneleja meelest on referent, millega see artikkel seostatakse, kuulaja jaoks identifitseeritav. Inglise k artikkel a/an väljendab mitteidentifitseeritavust. Lisaks indef. artiklile väljendavad indefiniitsust veel mõningad pronoomenid (ee k mingi, üks). Ungari keeles väljendatakse definiitsust verbi ühildumisega (verbi pööramisel kaks süsteemi def ja indef sihitise jaoks). Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. Klusiiv On keeli, milles eristatakse INKLUSIIVSEID ja EKSLUSIIVSEID esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. · Inklusiivne `meie' = `mina ja sina'. · Eksklusiivne `meie' = `mina ja tema'.
Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. Nt inglise keele the on definiitne artikkel ja väljendab seda, et kõneleja meelest on referent, millega see artikkel seostatakse, kuulaja jaoks identifitseeritav. Inglise k artikkel a/an väljendab mitteidentifitseeritavust. Lisaks indef. artiklile väljendavad indefiniitsust veel mõningad pronoomenid (ee k mingi, üks). Ungari keeles väljendatakse definiitsust verbi ühildumisega (verbi pööramisel kaks süsteemi def ja indef sihitise jaoks). Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. Definiitsus on kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel.
Käänded jagunevad grammatilisteks (nom, acc, abs, erg) ja semantiliseks (instr, komit, kohakäänded, sh lokatiivsed käänded). Ebatraditsioonilised käänded: ilmaütlev, predikatiiv, ekvatiiv, translatiiv, vokatiiv. · DEFINIITSUS ehk määratus Definiitne fraas nimisõnafraas, mille kõneleja ja kuulaja suudavad paigaldada referentsiaalsete suhete raame. Indefiniitne fraas ehk species nimisõnafraas, mille tuvastamiseks peab kuulaja looma uue referendi. Definiitsust määravad artiklid ja määratlejad, pronoomenid, possessiivfraasid, nimed jm. 20. Käände- ja ühildumissüsteemid Tüüpiline on, et ainult subjekt ühildub verbiga. Kui puudub nominaalne fraas, siis on rohkem ühildumist (nt baski k). Maksimaalselt leitud ühildumine 4 komponendiga. Teine parameeter millist infot ühildumine kannab? Tavalisemad on isiku- ja arvuühildumine, aga ka inimsusühildumine või sooühildumine ,,mina kirjutasin" (nt vene k).
sugu, elusus jt). Neid on võimalik markeerida afiksite ja kliitikute abil. Milline funktsioon on käändekategoorial? Käändekategooria peamine funktsioon on eristada grammatilisi funktsioone või semantilisi rolle. Millised on tavalisemad semantilised rollid? Tavalisemad semantilised rollid on agent, patsient, teema, saaja ja siht. Kuidas väljendub definiitsus? Definiitsus väljendub afiksite ja artiklite kasutamisel. Nt inglise keeles väljendab the definiitsust, a/ an mittedefiniitsust. Millised on deiktilised elemendid? Kuidas on sellega seotud grammatiline isik? Deiktilised elemendid on keelendid, mis on otseses seoses kõnehetke ja -kohaga. Nt See jalgratas jäi mulle jälle ette. (See on deiktiline element, mis juhib tähelepanu ühele kindlale jalgrattale) grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele. Mis on aspekt? Millised on tema erinevad liigid? Milline on eesti keele aspektikategooria?
44. Milles seisneb lause infostruktuur? Lause teatestruktuur (infostruktuur, pragmaatiline struktuur) Lause ehituse see osa, mille ülesanne on vormistada teadet. Teatestruktuuri elemendid väljendavad peamiselt 1. teate lähtepunkti (TEEMA) - sihtpunkti (REEMA), TEEMA REEMA Puu otsas istub vares Vares istub puu otsas 2. referentide tuntust (DEFINIITSUST) - tundmatust (INDEFINIITSUST) Pilt ripub seinal. Seinal ripub pilt. Leo leidis sõrmuse üles. Leo leidis sõrmuse. 3. esiletõstu (FOOKUS). Esiletõst rõhu abil, partiklitega, lause algusse või lõppu paigutamisega. Sa SAAD sellega hakkama. Sa SAIDKI sellega hakkama. 45. Mis tüüpidesse jagunevad liitlaused? - Rindlause ja põimlause. Liitlause koosneb osalausetest, mis on omavahel rinnastusseoses (rindlause e. parataks) või alistusseoses (põimlause e. hüpotaks)
viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. Nt inglise keele the on definiitne artikkel ja väljendab seda, et kõneleja meelest on referent, millega see artikkel seostatakse, kuulaja jaoks identifitseeritav. Inglise k artikkel a/an väljendab mitteidentifitseeritavust. Lisaks indef. artiklile väljendavad indefiniitsust veel mõningad pronoomenid (ee k mingi, üks). Ungari keeles väljendatakse definiitsust verbi ühildumisega (verbi pööramisel kaks süsteemi def ja indef sihitise jaoks). 58. Arv ehk numerus (singular/pluural/(duaal ...). Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Tavaline eristus on üks | rohkem kui üks, s.t substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kas üks või rohkem kui üks. Võimalik veel duaal ja triaal, lisaks paukaal
Nt. inglise keele the on definiitne artikkel ja väljendab seda, et kõneleja meelest on referent, millega see artikkel seostatakse, kuulaja jaoks identifitsseitav. Ka asesõnad on enamasti definiitsed: Professor istub laua taga. Ta töötab. Inglise k artikkel a/an väljendab mitteidentifitseeritavust. Lisaks indef. Artiklile väljendavad indefiniitsust veel mõningad pronoomenid (nt ka ee k mingi, üks). Definiitsust võib väljendada ka muul viisil, näiteks ühildumisega. Näiteks ungari keeles on verbi pööramisel kaks süsteemi. Üht süsteemi (näiteks a, ainsuse 1. Isiku lõpp ak) kasutatakse siis, kui sihitis on indefiniitne; teist süsteemi (näide b, ainsuse 1. Isiku lõpp om) siis, kui sihitis on definiitne Kui lauses eiole sihitist, kasutatakse samu lõppe mis indefiniitse sihitise korral. Aspekt