Aktivas tuuakse välja: Ettemakstud maksud Algdokumendi kohustuslik rekvesiit ei ole DEBITEERITAV KONTO Algdokumendi kohustuslik rekvisiit ei ole: SUMMA SÕNADE JA NUMBRITEGA Aruandeperioodi kuluna kajastatakse: TEHTUD KULU Aruandeperioodi tuluna kajastatakse: TEENITUD TULU Avansskulu korrigeerimisel: suurenevad kulud ja väheneb vara Avansstulu korrigeerimisel: SUURENEVAD TULUD JA VÄHENEVAD KOHUSTISED Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing: KAUBA SOETAMINE SULARAHA EEST Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing:AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE KASUMI ARVEL
Lausendid jagunevad kaheks – lihtlausend ja liitlausend. Lihtlausend tähendab, et majandustehing kirjendatakse ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse samas summas. Liitlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja mitme konto kreedit; mitme konto deebet ja ühe konto kreedit; mitme konto deebet ja mitme konto kreedit. Kirjendamine peab alati olema vormilt ühesugune see tähendab, et esimesena näidatakse debiteeritav konto ja seejärel krediteeritav konto. Kõigis raamatupidamislausendites peab konto deebetisse kirjendatud summa võrduma konto kreeditisse kirjendatud summaga, mis tagab finantsarvestusliku tasakaalu. Kahekordne kirjendamine on seega kontrollisüsteem. Kui raamatupidamislausendi koostamisel juhtub viga, on tasakaal rikutud. Kahekordse kirjendamise puhul saab koheselt välja selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, raamatupidamiskohustuslase varasid täiendavalt üle lugemata.
Kontode omavahelist seost, mida tingib majandustehing, nimetatakse korrespondeeruvuseks. Eristatakse liht- ja liitlausendit. Kui tehing tuleb kanda ainult ühe konto deebetisse ja ainult ühe konto kreeditisse, siis on tegemist lihtlausendiga. Kui tehing kantakse ühe või mitme konto deebetisse ja ühe või mitme konto kreeditisse, siis on tegemist liitlausendiga. Näiteülesanne 6: 1. Koostada lihtlausendid. 1.1 Toodi pangast sularaha kassasse 15 000.-. Debiteeritav konto Krediteeritav konto Summa 1.2 Osteti põhivara, mille eest tasuti pangast 17 000.-. Debiteeritav konto Krediteeritav konto Summa 1.3 Makstud töötajatele palka pangaarvelt 35 000.-. Debiteeritav konto Krediteeritav konto Summa 20 2. Koostada liitlausendid. 2
Kontraarseid kontosid kasutatakse põhikontol arvestatava objekti maksumuse täpsustamiseks, kas maha- või juurdearvestise kajastamiseks. Ajutised ja püsivkontod. Ajutised kontod on kõik tulu- ja kulukontod. Püsivkontod on kontod, mille lõppsaldod kantakse bilanssi vastavatele kirjetele. Raamatupidamislausendi koostamisel kahekordseks kirjendamiseks määratakse kindlaks teostatud majandustehingu debiteeritav ja krediteeritav konto. Raamatupidamislausendid jagunevad lihtlausenditeks ja liitlausenditeks. Lihtlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja ühe konto kreedit. Liitlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja mitme konto kreedit; mitme konto deebet ja ühe konto kreedit; mitme konto deebet ja mitme konto kreedit. Kõigis raamatupidamislausendites peab konto(de) deebetisse kirjendatud summa
vähemalt kahel kontol (deebetis ja kreeditis). 54.Lausendiks nimetatakse debiteeritava(te) konto(de) ja krediteeritava(te) konto(de) kindlaksmääramist. 55.Kirjend – üleskirjutuse tulemus. Lausendi üles kirjutamine. 56.Raamatupidamiskanne – andmekogumisse info kandmine. 57.Konteering – kontodele kandma. 58.Korrespondeeruvus – kontode omavaheline sisu, mida tingib majandustehing. 59.Lihtlausend – lausend, kus korrespondeeruvad kaks (üks krediteeritav, üks debiteeritav) kontot. 60.Liitlausend – ausend, kus korrespondeeruvad enam kui kaks kontot. 61. 62.Kontoplaan on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon). Kontode nimetused tulevad eelkõige bilansi ja kasumiaruande kirjetest. Eestis võib iga ettevõte ise kehtestada talle vajaliku kontoplaani. 63. 64. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE 65
Vara struktuuris muutusi + - põhjustavate tehingute kohta koostatud lausendid Kapitali struktuuris muutusi - + põhjustavate tehingute kohta koostatud lausendid 2/9/2015 Mai Takkis 72 24 Raamatupidamislausendi sisu Raamatupidamislausend sisaldab: Registreerimise järjekorranumber Tehingu kuupäev Debiteeritav ja krediteeritav konto Summa Koostaja nimi NT: Deebet Varud – Kreedit Arveldused hankijatega 2/9/2015 Mai Takkis 73 Lausendite koostamine Identifitseeri tehing algdokumendi järgi Määratle iga konto, mis on tehingust sõltuv ja klassifitseeri tema tüüp Otsusta, milline konto kasvab, milline väheneb Kasutades deebeti ja kreediti reegleid, otsusta, millise konto
loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul. RAAMATUPIDAMISE KOONDDOKUMENT on üheliigiliste algdokumentide põhjal koostatud koguv või rühmitamisdokument. Koguvdokument registreeritakse algdokumendid nende koostamise järjekorras. Rühmitamisdokument rühmitatakse algdokumendid (samalaadsed dokumendid koondatakse) mingi tunnuse järgi. RAAMATUPIDAMISÕIENDID ehk MEMORIAALORDERID Memoriaalorder nr ....... Sissekanne.......... kuu 200X. a. Alus (viide dokumendile või Debiteeritav Krediteeritav Summa sissekande sisule) konto konto ............................................................................................ ............................................................................................ ............................................................................................ KOKKU "...."................... 200X. a. Lisa ...... lehel Raamatupidaja
Niisiis tuleb kõik majandustehingud kirjendada, kasutades ühte järgnevatest võimalustest. 1.Ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse. 2.Ühe konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse. 3.Mitme konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse. 4.Mitme konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse. Seda varianti kasutatakse komplekstehingute puhul, mida ei ole otstarbekas liigendada elementaartehinguiks. Kirjendi koostamisel määratakse kindlaks teostatud majandustehingu debiteeritav ja krediteeritav konto. Kirjendid jagunevad lihtkirjenditeks ja liitkirjenditeks. Lihtkirjendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja ühe konto kreedit. Liitkirjendis korrespondeeruvad näiteks ühe konto deebet ja kahe konto kreedit; kahe konto deebet ja ühe konto kreedit; kahe konto deebet ja kahe konto kreedit jne. Kõigis kirjendites peab konto(de) deebetisse kirjendatud summa võrduma konto(de) kreeditisse kirjendatud summaga. Niimoodi tagatakse finantsarvestuslik tasakaal
annaabi.ee 
