Renessansis väärtustatakse inimest kui isiksust ning hinnatakse inimliku tarkust kõige laiemas mõttes. Teiseks põhjuseks on kindlasti see, et renessassi ajastu juhtlauseks on "Ela tänases päevas". Kui seda lahti seletada siis inimene peaks elama üks päev korraga, mitte planeerima asju ette, sest kunagi ei või teada mida toob homne päev või mis juhtuda võib. Kindlasti oleksin ma tahtnud kohtuda selle ajastu kirjanikega, eriti William Shakespeare ja Dantega. Olen lugenud ühte Shakespeare teaost, milleks on "Hamlet". Teos on kirjutatud näidendi vormis, mis on väga põnev. Ma pole Dante teoseid lugenud, kuid "Jumalik komöödia" kirjeldus on vapustav. Oleksin tahtnud renessansi ajastul elada, kuna oleksin saanud ise kogeda seda kõike, mis seal toimus. Ehk oleksin olnud mina üks nendest kirjanikest, kellest tänapäeval rääkidakse koolides õpilastele.
Gvelfid jagunesid kohe pärast võitu gibelliinide üle kaheks fraktsiooniks: mustadeks ja valgeteks gvelfideks. Elukäik Esialgu olid Firenzes võimul valged gvelfid ja nad pagendasid mustad gvelfid. 1301. aastal otsustas paavstBonifatius VIII Firenze vallutada ja määras seda tegema Charles de Valois. Firenzel oli häda käes ja nad saatsid delegatsiooni Rooma lepitust otsima. Bonifatius saatis teised saadikud laiali ja pidas läbirääkimisi üksnes Dantega. Kuid juba 1. novembril 1301 vallutas Charles de Valois koos mustade gvelfidega Firenze ja hulk valgeid gvelfe tapeti. Elukäik Mustad gvelfid pagendasid Dante kaheks aastaks ja käskisid tal maksta suure trahvi. Dante ei maksnud midagi, sest ta pidas trahvi ebaõiglaseks ja mustad gvelfid olid kogu tema Firenzesse jäänud vara konfiskeerinud. Seejärel elas Dante Veronas ja konspireeris mustade gvelfide kukutamiseks, kuid kõik vandenõud kokkusid
Põrgu põhjas on põrgukoer Lucifer, 3 pea hambus Juudas, Brutus ja Cassius 2. "Puhastustuli" Pärast pôrgut läbivad Dante ja Vergilius puhastustule, mida on kujutatud leegitseva mäena. Grotesk ja satiir taanduvad. Dante laubal olevad 7 P-tähte (patud) üksteise järel läbipuhastustule mäe minnes kaovad. Puhastustule tipp maapealne paradiis, oled pattu kahetsenud, Vergilius jätab Dantega hüvasti ja uueks teejuhiks saab Dantele Beatrice 3. ,,Paradiis" Seda on kujutatud ring-ringilt jumaliku valguse poole tôusva püramiidina. Vergilius ei saa astuda üle paradiisiläve, sest on pagan. Nüüd tuleb Dante saatjaks armastatu Beatrice, kes viib Dante "kümnendasse taevasse", kus Jumal end talle ilmutab valguse ja armastusena. (Beatrice'ile pühendas Dante pärast oma armastatu surma
tema loomingus kannab nime Laura. Sellest kaunist naisest inspireerituna, kirjutab ta ohtralt luuletusi. Luule sarnaneb rüütlikirjandusega. Tegemist on sellise teenimisega: Laura ei tundud mehe vastu midagi. Kirjutab luule kogu ,,Laura laulik", mis jaguneb 2 ossa: Madonne Laura elu ajal ja pärast madonne Laura surma. 317 sonetti. Peetakse sonetti väljaarendajaks. Sonett koosneb 14 värsireast. Oskas väga erinevalt varieerida ühel ja samal teemal, nt 4 sonetti laura pisaratest. Sarnaneb Dantega: armastus on vooruseline, armastatu on vooruse kehastus. Kui Dantel jääb armastus vaimseks, platooniliseks, siis Francol mitte. Tal tekivad ka maised ihad. Algul luules on Laurat kujutatud reseveerituna, vaoshoituna. Pärast surma on Laura lohtuav ja värki. Veel aastakümneid hiljem kirjutas Perarca igal suurel reedel Laurale sonetti. Elulugu ja Looming Tekkis huvi antiigi vastu ja niimoodi ta siis reisib mööda euroopat: külastab saksamaad, itaaliat, prantusmaad
kontrolli linna üle, valged seevastu suuremat iseseisvust. Esialgu olid Firenzes võimul valged gvelfid ja nad pagendasid mustad gvelfid. 1301. aastal otsustas paavst Bonifatius VIII Firenze vallutada ja määras seda tegema Charles de Valois, kes oli Prantsusmaa kuninga Philippe IV vend. Firenzel oli häda käes ja nad saatsid delegatsiooni Rooma lepitust otsima. Esialgu kuulus delegatsiooni hulk liikmeid, aga Bonifatius saatis teised saadikud laiali ja pidas läbirääkimisi üksnes Dantega. Kuid juba 1. novembril 1301 vallutas Charles de Valois koos mustade gvelfidega Firenze ja hulk valgeid gvelfe tapeti. Dante jäi ellu, sest ta pidas parasjagu Roomas läbirääkimisi. Mustad gvelfid pagendasid Dante kaheks aastaks ja käskisid tal maksta suure trahvi. Dante ei maksnud midagi, esiteks sellepärast, et ta pidas trahvi ebaõiglaseks, ja teiseks sellepärast, et mustad gvelfid olid nagunii kogu tema Firenzesse jäänud vara konfiskeerinud. Seetõttu asendasid mustad gvelfid tema
Nõukogude ajal seda siiski ei tsenseeritud. Boccaccio ühendas novellid raamjutustusega, mis ühendas novellid tervikuks. Teemades leidub sarnasusi keskaegse linnaproosaga: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimeste patud ja nõrkused. Siiski ei puuduta ükski novell otseselt ühiskondlik- poliitilist või filosoofilis-religioosset temaatikat. Boccaccio räägib peamiselt eraeluseikadest – armuihast, kadedusest, abielurikkumistest, petmistest. Võrreldes Dantega on ta vaateväli kitsam, ent ometi jäädvustab „Dekameron“ kaasaegse Itaalia sügavamas läbilõikes kui mis tahes teine toonane teos. Lugeja ette ilmuvad kõik ühiskonnakihid: ülikud, vaimulikud ja lihtrahvas. Kuigi lugude süžeed on kuskilt mujal laenatud, suutis Boccaccio teha need itaaliapäraseks ja panna peegeldama Itaalia elu. Boccaccio suudab matkida erinevaid kõnestiile, nii kõrgema kui ka madalama klassi omi. Ta valdab täiuslikult nii poeetilist stiili
Appi tuleb kuulsa rooma "Roosiromaan" (XII saj de Meung ja de luuletaja Vergiliuse vaim (inimliku tarkuse Lorris), mis on õpetlik kirjandus ja sümbol), kes juhib ta läbi põrgu ja kujutab endast traktaati armastusest, puhastustule õndsate asupaika - paradiisi. kohandades linnakodaniku vaimulaadile Siin peab taaga kui ristimata pagan antiikautorite sellesisulised teosed ja Dantega hüvasti jätma. Edasi viib teda kurtuaasse armas- tuse teooriad Beatrice - jumaliku armu ja tarkuse Sisu: autor uinub ja näeb unes, et on sümbol -, kellega koos poeet jõuab lõpuks sattunud kaunisse aeda. Seal märkab ta jumala palge ette, pärides õndsuse ja rahu. roosi ja tunneb, kuidas Amori nool teda Koosneb 100 laulust südamesse tabab. Ta tahab roosi noppida, Jaguneb 3 ossa: Põrgu, Purgatoorium
Boccaccio. Moodustavad D ja Pga võimsa kolmiku, keda ei ole ei Rs ega hilisematel aegadel ületatud. Samuti luuletaja, aga peatähtsus proosa zanrite algatmine ja laiendamine. Novell- ka kehastab täiust ja sellele palju hiljem juurde ei tulnud. Sündis Firenze lähedal. Alguses oli F-s. Seega need kolm on kõik seotud olnud Firenzega. Isa oli kaupmees sellest tuleb ka juba teatav erinevus, et oli maisem looming ja usuasjadest suurt probleemi ei tee, erinevus Dantega ja mõningane ka Petrarcaga. Kirjanikuks kujunemine Napolis, mitte F-s. 14. aastasxelt läks õppima Napolisse. Sealne kuningas Roberto Tark. Tänu sidemetele õnnestus saada juurdepääs sinna õukonda. Seltskonnaelu, aga ka vaimne suhtlemine. See elu paelus teda rohkem kui õpingud. Õukonnas tegeleti kirjandusega ja kommenteeriti, loeti vanu rüütliromaane. Armus Maria d'Aquinosse, kes oli RT vallastütar. Oli küllaltki maine vahekord. Kas selle tõttu see lõõm ka kustus mingil hetkel
Jutustatakse Firenze lähedal villas, avalehekülgedel kirjeldab Boccaccio toona levinud katkust tingitud masendust (katk tappis Petrarca armsama). Teemades leidub sarnasusi keskaegse linnaproosaga: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimeste patud ja nõrkused. Siiski ei puuduta ükski novell otseselt ühiskondlik-poliitilist või filosoofilis-religioosset temaatikat. Boccaccio räägib peamiselt eraeluseikadest armuihast, kadedusest, abielurikkumistest, petmistest. Võrreldes Dantega on ta vaateväli kitsam, ent ometi jäädvustab ,,Dekameron" kaasaegse Itaalia sügavamas läbilõikes kui mis tahes teine toonane teos. Lugeja ette ilmuvad kõik ühiskonnakihid: ülikud, vaimulikud ja lihtrahvas. Kuigi süzeed olid laenatud varasemast kirjandusest, suutis Boccaccio panna need peegeldama Itaalia elu. Boccaccio läheneb I renessanssikirjanikuna inimlikkusele loomulikust ehk looduspärasest vaatevinklist. Usub, et inimese tulevik on tema loomulike võimete ja
katkust tingitud masendust (katk viis hauda ka Petrarca armsama). Teemades leidub rohkesti sarnasust keskaegse linnaproosaga: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimeste patud ja nõrkused. Siiski ei puuduta ükski novell otseselt ühiskondlik-poliitilist või filosoofilis-religioosset temaatikat. Boccaccio kirjeldab peamiselt eraelulistest seikadest armuihast, kadedusest, abielurikkumistest, petmistest. Võrreldes Dantega on tema vaateväli kitsam. Ent ometi jäädvustab ,,Dekameron" kaasaegse Itaalia sügavamas läbilõikes kui mis tahes teine tollane teos. Lugeja ette ilmuvad kõik ühiskonnakihid alates ülikutest, vaimulikest lihtrahvani. Kuigi süzeed olid laenatud varasemast kirjandusest, suutis Boccaccio panna need peegeldama Itaalia elu. Boccaccio läheneb esimese renessanssikirjanikuna inimlikkusele loomulikust, s.o looduspärasest vaatevinklist. Usub, et inimese tulevik on tema loomulike
Teemades leidub rohkesti sarnasust keskaegse linnaproosaga: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimeste patud ja 29 nõrkused. Siiski ei puuduta ükski novell otseselt ühiskondlik-poliitilist või filosoofilis-religioosset temaatikat. Boccaccio kirjeldab peamiselt eraelulistest seikadest armuihast, kadedusest, abielurikkumistest, petmistest. Võrreldes Dantega on tema vaateväli kitsam. Ent ometi jäädvustab ,,Dekameron" kaasaegse Itaalia sügavamas läbilõikes kui mis tahes teine tollane teos. Lugeja ette ilmuvad kõik ühiskonnakihid alates ülikutest, vaimulikest lihtrahvani. Kuigi süzeed olid laenatud varasemast kirjandusest, suutis Boccaccio panna need peegeldama Itaalia elu. Boccaccio läheneb esimese renessanssikirjanikuna inimlikkusele loomulikust, s.o looduspärasest vaatevinklist. Usub, et
annaabi.ee 
