Pildil on inimkeha muutunud masinlikuks, kinemaatiliseks ja ebaloomulikuks objektiks. Pariisi kriitikutele oli teos vastuvõetamatu, alles hiljem New Yorkis saatis maali edu. "Jalgratta ratas" on järjekordne "ready-made" töö. 1919 aastal valmis "L.H.O.O.Q.", mis on foto Leonardo da Vinci maalist "Mona Lisa", millele Duchamp lisas vuntsid ja kitsehabeme. Teos pidi väljanedama dadaistidele omast põlgust mineviku kunsti kohta. 1. Mis aastal levis dadaism? 1916-1922 2. Üks tuntuim dadaismi esindaja? Tristan Tzara/ Hans Arp/ Marcel Duchamp/ Man Ray/ Marchel Janco 3. Dadaismi tunnused: Mängulisus, mõnitamine ja pilkamine. Agressiivne suhtlemine publikuga Viha sõja vastu Loogilise mõtlemise eitamine
Sõja ajal arendas neid üksildasena Hannoveris töötanud KURT SCHWITTERS (1887-1948). Tema teosed on kommertstrükistest kollaažid ja juhuslikest materjalidest konstruktsioonid. Sõjas lüüasaamise järel levisid protesti- ja mässumeeleolud Saksamaal väga laialt. Eriti Berliinis omandas dada vasakäärmusliku propagandakunsti ilme. Raevukalt sarkastilise pilkega ründas see kunst kodanlust ja ohvitserkonda, keda esitati kui sõjasüüdlasi. Peamisteks vahenditeks sellistele dadaistidele GEORGE GROSZ, (1893-1959), oli graafika ja plakatikunst, kus karikatuurne kujund oli ühendatud vastavasuunaliste hüüdlausete ja loosungitega. Pisut hiljem, 1920-ndail aastail, kasvas sellest pinnasest JOHN HEARTFIELDi (1891-1968) fotomontaazikunst, mis asus võitlusesse tärkava fašismiga. Dada jäi suhteliselt lühikeseks nähtuseks ja lagunes pärast sõda. Idee kunstist kui ühiskonnavastasest mässust jäi aga elama
3. Millised teemad olid olulised K. Raua loomingus? - loomingus liitusid sümbolismile omaste üldinimlike teemadega rahvuslikud, eelkõige rahvaluulest ja ,,Kalevipojast" leitud teemad. 4. Kus oli võimalik õppida kunsti 20.saj. alguse Eestis? - Tallinna ja Tartu Kunstikoolis. 5. Mida püüdsid dadaistid maailmale öelda? - valiku aluseks polnud aga vormiline sarnasus või ühtnme stiil, vaid võimalikult rabav uudsus. 6. Mis loodi teoseid eelistasid dadaistid luua? - ( Dadaistidele oli traditsiooniliste, püsivast materjalist kunstiteoste loomine tegelikult kõrvaline ). Olulisem oli visuaalsete kujundite osalemine etendustes või sõnalise loomingu lisana. 7. Mis asjad olid nn. Merzbilder ja Merzbae? - Merzbilder kommertstrükistes kollaazid - Merzbar juhuslikest materjalidest konstruktsioonid. 8. Mida uudset tõi kunsti John Heartfield? - fotomontaazikunsti. 9. Millistel maadel ja miks oli pärast Ims. eriti tugev soov elukeskkond uueks muuta?
Hakkas levima paralleelselt Euroopas (Saksa ja Sveits) ja Ammerikas (kitsamalt NY). Eestvedajad Hans Arp, Marcel Duchamp. Dadaistid püüdsid oma tegevusega: - Väljendada pettumust ühiskonnas - Rünnata läänekultuuri alustalasid - Rabada ja sokeerida uudsusega - Avaldada põlgust keskmiste kodanike suhtes - Panna inimesi mõtlema teisiti kui seni Traditsiooniliste kunstiteoste loomine oli dadaistidele ebaoluline, dada levis kõige rohkem trükistena. Samas eksponeeriti sageli kunstiteostena juhuslikult ühendatud elemente: trammipiletid, mängukaardid, tikud, juuksed, paelad. Marcel Duchamp skandaalseim dadaist, kes tegutses omapäi. ,,Trepist alla tulev akt" kubismi ja futurismi paroodia Pani aluse ready-made tehnikale (valmis objektide ja igapäevaste esemete eksponeerimine kunstiteostena) nt. ,,Pissuaar" pealkirjaga ,,Purskkaev" signeeritud R.Mutt. 2004
1917.aastal asutasid nad Dada kunstigallerii. Seal eksponeeriti ka mitmete sõjaeelsete kunstike teoseid. Valikualuseks oli see, et tähtis ei olnud vormiline sarnasus ega ühtne stiil, vaid kõik teosed pidid olema uudsed pidid sellega rabama. Dadaistid ise, ntks Hans Arp, eelistasid kollaaze või montaaze (ehitatakse kokku). Neid tehti väärtuseta materjalidest, juhuslikest, kättesaadavast. Nende jaoks siiani kunstis kasutati väärtuslikke materjale ja väärtuslikke teoseid, see oli dadaistidele vastunäidustatud. ,,Väike Meudoni Veenus". Hiljem hakkab tegema skulptuure,mis on abstraksed aga meenu´tavad nat.looduslikke vorme. Oluline on see, et visuaalne osa etenduses on oluline sõnaline looming. Kunstiteoste loomine oligi nagu üks suur etendus. Dadaism levib trükistena, läbi ajakirjade, plakatite, lendlehtede; millel on rahutu trükitehniline kujundus. Marcel Duchamp on natukene rahutum ja äärmuslikum. Säärane kunst sünnib New Yorgis. Prantslane, kelle
abstraktsetel geomeetrilistel kujunditel põhineva laadiga. Maalikunsti vahendite kõrval kasutas ta kollaazi, vahel aga saagis kujundid välja puust. 1916. aastal avastas Arp juhuslikult hoopis iseäraliku kollaazitehnika: legendi järgi olevat Arp ükskord vihahoos katki rebinud ühe oma joonistuse. Põrandale kukkunud paberitükid moodustanud huvitava värvikombinatsiooni, mis inspireerinudki Arpi paberitükkidest käristatud kollaaze looma. Dadaistidele oli üldse omane lähtumine ,,juhuslikkuse seadusest", mis andis sageli täiesti ootamatuid ja absurdseid sõnade, helide ja kujundite kombinatsioone. Teoseid: ,,Lill-vasar" (1916), ,,Mäe laud ankurdab naba" (1925), ,,Kell ja kuulid" (1931). MARCEL DUCHAMP (1887-1968) Kunstilises mõttes hoopis radikaalsem dadaliikumine tekkis New Yorgis, peamiselt Francis Picabia ja Marcel Duchamp'i eestvedamisel. Duchamp saabus New Yorki Pariisist 1915. aastal. 1913. aastal oli New Yorgis toimunud suur
made'i, kellegi R. Mutt'i allkirjaga varustatud pissuaari pealkirjaga „Fontään.“ Samal ajal tekkisid tal sidemed dadaistliku liikumisega, millele oli samuti omane nihilistlik arusaam kunstist. 1919. aastal andsid tema kontaktid dadaga Duchampile idee järgmise tuntud ready-made'i jaoks. See oli „L. H. O. O. Q.,“ foto Leonardo da Vinci „Mona Lisast,“ mille Duchamp oli varustanud vuntside ja kitsehabemega. Niimoodi väljendus dadaistidele omane põlgus mineviku kunsti vastu. "Purskkaev"(1917) „Jalgratta ratas“ (1913) *Ehkki Duchamp üldiselt vältis kunstiringkondi ja pühendas enamiku oma ajast malemängule, hoidis ta 1950. aastate lõpuni kontakti sürrealistide liikumisega. Laiem tunnustus ja tähelepanu saabusid 1960. aasta paiku, kui uue põlvkonna Ameerika kunstnikud avastasid, et Duchamp oli juba peaaegu 40 aastat varem tegelenud samade kontseptuaalsete probleemidega, mis neid
abstraktsetel geomeetrilistel kujunditel põhineva laadiga. Maalikunsti vahendite kõrval kasutas ta kollaaži, vahel aga saagis kujundid välja puust. 1916. aastal avastas Arp juhuslikult hoopis iseäraliku kollaažitehnika: legendi järgi olevat Arp ükskord vihahoos katki rebinud ühe oma joonistuse. Põrandale kukkunud paberitükid moodustanud huvitava värvikombinatsiooni, mis inspireerinudki Arpi paberitükkidest käristatud kollaaže looma. Dadaistidele oli üldse omane lähtumine „juhuslikkuse seadusest“, mis andis sageli täiesti ootamatuid ja absurdseid sõnade, helide ja kujundite kombinatsioone. Teoseid: „Lill-vasar“ (1916), „Mäe laud ankurdab naba“ (1925), „Kell ja kuulid“ (1931). Jean Arp (1886 – 1966): Nimeta / Mets (1917) ● MARCEL DUCHAMP (1887-1968) Kunstilises mõttes hoopis radikaalsem dadaliikumine tekkis New Yorgis, peamiselt Francis Picabia ja Marcel Duchamp’i eestvedamisel.
täiesti uue, abstraktsetel geomeetrilistel kujunditel põhineva laadiga. Maalikunsti vahendite kõrval kasutas ta kollaazi, vahel aga saagis kujundid välja puust. 1916. aastal avastas Arp juhuslikult hoopis iseäraliku kollaazitehnika: legendi järgi olevat Arp ükskord vihahoos katki rebinud ühe oma joonistuse. Põrandale kukkunud paberitükid moodustanud huvitava värvikombinatsiooni, mis inspireerinudki Arpi paberitükkidest käristatud kollaaze looma. Dadaistidele oli üldse omane lähtumine ,,juhuslikkuse seadusest", mis andis sageli täiesti ootamatuid ja absurdseid sõnade, helide ja kujundite kombinatsioone. Teoseid: ,,Lill-vasar" (1916), ,,Mäe laud ankurdab naba" (1925), ,,Kell ja kuulid" (1931). MARCEL DUCHAMP (1887-1968) Kunstilises mõttes hoopis radikaalsem dadaliikumine tekkis New Yorgis, peamiselt Francis Picabia ja Marcel Duchamp'i eestvedamisel. Duchamp saabus New Yorki Pariisist 1915. aastal. 1913. aastal oli New Yorgis toimunud
abstraktsetel geomeetrilistel kujunditel põhineva laadiga. Maalikunsti vahendite kõrval kasutas ta kollaazi, vahel aga saagis kujundid välja puust. 1916. aastal avastas Arp juhuslikult hoopis iseäraliku kollaazitehnika: legendi järgi olevat Arp ükskord vihahoos katki rebinud ühe oma joonistuse. Põrandale kukkunud paberitükid moodustanud huvitava värvikombinatsiooni, mis inspireerinudki Arpi paberitükkidest käristatud kollaaze looma. Dadaistidele oli üldse omane lähtumine ,,juhuslikkuse seadusest", mis andis sageli täiesti ootamatuid ja absurdseid sõnade, helide ja kujundite kombinatsioone. Teoseid: ,,Lill-vasar" (1916), ,,Mäe laud ankurdab naba" (1925), ,,Kell ja kuulid" (1931). MARCEL DUCHAMP (1887-1968) Kunstilises mõttes hoopis radikaalsem dadaliikumine tekkis New Yorgis, peamiselt Francis Picabia ja Marcel Duchamp'i eestvedamisel. Duchamp saabus New Yorki Pariisist 1915. aastal. 1913. aastal oli New Yorgis toimunud
annaabi.ee 
