Realism-(1830-70), Pr. (kindlapiiriline kirjandusvool)/V.Hugo "Jumalaema..."; Stendhal "Punane ja must"; Dickens, Balzac, Flaubert;/ kriitiline realism- kristieerib ühiskonda ja kihte, enda kogemused C.Dickens- Ing realismi esindaja, tõi realismi emotsionaalsust, puudus haridus, elus õpetusi saanud Cervanteselt ja Londoni aguliseltskonnast // "Oliver Twisti seiklused", "David Copperfiled", 13 romaani Gustave Flaubert- Pr., teostes teaduslikud meetodid, filosoofilised ja psühholoogilised otsingud; range stiili ja keele suhtes; "Madame Bovary"(romantismivastane, lugu Prantsuse provintsielust); "Salambo", "Tundekasvatus"- peategelase luhtunud eneseotsingud ja -teostus E.A.Poe- (1809-1849)- Ameerika poeet, novellist, kirjanduskriitik, toimetaja; sünd Bostonis, 2-a-lt orb, rikas kaupmees lapsendas, tark, probleemid distsipliiniga, loomingu mõjutus- alkohol +naised, kirjastus Broadway Journal pankrotti; looming: 2 teemat- hirm ja surm, ka ar...
KUNSTIAJALOO KONSPEKT IV ABSTRAKTSIONISM(1910, nonfiguurne, esemetu kunst) Pilt on abstraktne siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Abstraktsionismil on 4 suunda: I Ekspressiivne suund VASSILI KANDISKY, motiiv on segav asjaolu; kunst on sarnane muusikale rütm, maalilisus, värvide mäng. II Konstruktiivne/Geomeetriline suund PIET MONDRIAN, kuulsaks sai tema õlimaalide seeria suurest võralisest puust(1910 - 1911), mille vormi järk-järguline muutmine viis lõpuks objekti kadumiseni. KAZIMIR MALEVITS ,,Must ruut valgel taustal" 1913 III Tegevusmaal JACKSON POLLOCK, tegevus on tähtsam, kui tulemus. Maalipind tohutult paks ja reljeefne. Teosed on sigri-migri. IV Op-kunst nägemiselamuste kujutamine, huvi optika vastu. VIKTOR VASARELY KAASAEGNE ARHITEKTUUR(20. saj) juugendile taheti vastandada süsteemsus ja kord. Ei meeldinud pe...
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". 20. saj. I poole muusikat iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism. Hilisromantism elab edasi rahvuslikes koolkondades. Vastukaaluks eelmistele -ismidele tekib 20-datel aastatel neok...
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
1.impressionism ja moodne maailma IMPRESSIONISM 1860-ndatel ei olnud osa noori Prantsuse kunstnikest rahul ametliku, akademistliku kunstiga. Nad arvasid, et see on liialt kuiv ega anna reaalselt edasi tegelikkust. Eelkõige olid nad huvitatud hetkemuljete ja vahelduvate valgusefektide jäädvustamisest. Otse looduses maalides oli tarvis valguse tabamiseks sageli kiiresti töötada, mis tõi kaasa ka hoopis teistsuguse maalimisviisi. Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega. Tekkinud erineva pikkuse ja laiusega pintslijoontest sündis värvikontrastidega natuke mosaiigitaoline pind. Selline maalimisviis aga välistas detailide esiletoomise ja pilt tundus harjumatule silmale visandlik. Impressionistid hakkasid kasutama juba Delacoix 1840. aastatel kasutusele võetud nippi, kus värviefekti tugevamaks muutmiseks hele-tumeduse kontrasti asemel võeti kasutusele tugevad värvuskontrastid. Vastandvärvused kõrvuti lasevad üksteisel veel erksamatena paista...
KUNSTIAJALUGU 1) KUNST 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSEL 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid on väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutub siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid, aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellepärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionismist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Kunsti ei...
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõr...
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma ...
annaabi.ee 
