Getod Kokku rajasid sakslased 356 getot Getod ümbritseti kõrgete müüridega, üksikuid väljapääse kontrollisid sakslastest valvurid. Omavolilist lahkumist karistati surmanuhtlusega Juutidel oli nn "omavalitsus", kellega saksa võimud suhtlesid Getode elanikel oli puudus nii söögist, küttest kui ravimitest. Suremus oli äärmiselt kõrge Lvovi geto Laagrid Olid juutide süstemaatilise hävitamise lõppproduktiks Esimene laager asutati juba 1933.a Dachaus, seal hoiti peamiselt natside poliitilisi vastaseid 1941-42 loodi ulatuslik surmalaagrite süsteem Poola aladel Suurimad olid Auschwitz-Birkenau , Treblinka ja Majdanek Surmalaagrid Poola aladel Koonduslaagrid Eestis Kas süüdi on Hitler? Holokausti tulemusena Hukati erinevatel hinnangutel 7-8 miljonit inimest, neist 5,75 miljonit olid juudid Mustlasi hukati ca 500 000 Hukkus ca 2/3 Euroopas elanud juutidest Surmatute hulgas oli ca 1 000 000 last
tähendus nimelt hakati sellega märkima natside poolt läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Ja kuna kõige rohkem represseeriti juute, tähendab holocaust paljude juutide tagakiusamist ja hävitamist. Euroopas toimus suur holokaust aastatel 1933 kuni 1945. Holokaustis tapeti miljoneid juute. Neid saadeti kas surma või orjatöölaagritesse. Esimene koonduslaager rajati aastal 1933 Saksamaal Dachaus, millele järgnesid ka teised. Need laagrid loodi selleks, et isoleerida inimesi, keda natsionaalsotsialistlik valitsus pidas ohustavateks. Erinevatesse vangide kategooriatesse kuulusid: kurjategijad, asotsiaalid, mustad, homoseksuaalid. Ja kuni 1938. aastani viidi juute laagrisse ainult juhul, kui nad kuulusid mõnda nendest gruppidest. Nürnbergi seadus Aastal 1935 kehtestati Nürnbergi seadus, mille kohaselt võeti juutidelt ära nende kodakonsus ja ka inimõigused
100 juuti tapeti. Üheks pööraseks tagajärjeks oli määrus, millega purustuste eest trahviti juudi elanikkonda. Paljud riigid avaldasid protesti ja USA kutsus oma suursaadiku ära, kuid Hitler kuulutas, et see ei ole välismaalaste asi, ja süüdistas Suurbrittanniat, et see mahitab juutide ülemaailmset vandenõu. Koonduslaagrid Paar kuud pärast natside võimuletulekut 1933. aastal loodi Müncheni lähedal Dachaus mahajäetud püssirohivabriku hooneis Saksamaa esimene koonduslaager, kuhu koguti kõik pliitilistel põhjustel nn tõkendusvangidesse võetud vangid. Varsti hakati koonduslaagreisse saatma ka kriminaalkurjategijaid, kes jäeti pärast karistuse ärakandmist laagreisse kartuses, et vabaduses hakkavad sooritama uusi kuritegusid. Natsid olid riigis kehtestanud diktaktuuri, mis võimaldas Führer'il hakata "korda majja looma", millest ta oli kirjutanud " Mein Kampf'is"
(germaanlased kõrgeimad) peab valitsema teisi rahvaid. Alaväärtuslikud rahvad/rassid- peavad neid teenima (slaavlased). Hävitamisele kuuluvad hälbinud rassid (juudid, mustlased) ja inimesed (homoseksuaalid, puuetega inimesed). Propagandaministeerium juurutas inimestes natsliku tervitust, hiigel tiraazides trükiti ,,Mein Kampfi", propaganda filmid, raadi, ajalehed. Koonduslaagrid: I koonduslaager Dachaus 1933, peamiselt laagrites juudid, teisitimõtlejad, homoseksuaalid jne. 4-aastaplaan seisnes riigivalitsemises-tehti plaanid 4 aasta kaupa. Autobahn´i ehitus- autoteede/maanteede rajamine. Sudeedimaa oli Tshehhoslovakkia osa, mida Hitler tahtis saada endale, moodustati lepe, mille alusel pidi T selle ka loovutama. Himmler juhtis SS-lasi. Goebbels juhtis propaganda ja haridusministeeriumi. Chamberlain oli Briti peaminister, kes soovis eriti Hitleriga kokku leppida
volitusi. Sotsalistid hääletavad vastu, mille peale ka sotsiaaaldemokraatlik partei 5 keelati. Weimari vabariik on lõppenud ja Hitler hakkab valitsema erakorraliste volituste alusel. Hitleri diktatuuri rajamine · Juulis keelatai kõik parteid. · Kohe alustatakse repressiivaparaadi kujundamisega, esimene koonduslaager rajatakse Dachaus(1933), kuhu saadetakse kommunistid, hiljem liberaalid jms. · SA raames oli loodud juba Hitleri ihukaitse Schutzstaffel(SS), kelle munder on must. (Pruun on partei värv.) (Hugo Boss kavandab kõik mundrid.) SS hakkab tähtuselt tõusma, selle juhiks saab Heinrich Himmler. SS-ist saab Hitleri põhiline toetuspunkt. SA hakkab langema ebasoosingusse. · Endisest poliitilisest politseist luuakse uus GESTAPO, mis allutatakse samuti Himmlerile.
Teise maailmasõja eel oli piirkond asustatud sakslastega (umbes 25% elanikkonnast), kes olid sinna jäänud pärast Esimese maailmasõjale järgenud Austria-Ungari ja Saksa keisririigi lagunemist ja rahvusriikide tekkimist. Aastal 1938 anti Sudeedimaa Müncheni kokkuleppega Saksamaale. 1923 valimisseaduse muutmine- 2/3 parlamendi saadikukohtadest enim hääli saanud parteile 1925 opositsiooniparteide laialisaatmine 1933 tulekahju Riigipäevahoones, I vangilaager Dachaus 1934 Hitler füürer. Ühitas kantsleri ja presidendi ametid 1939 23. august Saksamaa sõlmis Nõukogude Liiduga mittekallaletungilepingu (Molotovi-Ribbentropi pakt salajase lisaprotokolliga). Saksamaa maharahustamise poliitika lõpp Inglismaa garanteeris Poola iseseisvuse, märts 1939. Inglise-Prantsuse-NSV Liidu läbirääkimised liidulepingu osas Moskvas. Kevad, 1939. Kokkulepet ei saavutatud.
Näiteks tegutses laste nukuteater, Varssavis aga käis mõnda aega koos lastekoor. Kontserte ja etendusi korraldati getodes seni, kuni muusikud ja näitlejad surmalaagritesse saadeti. Ajaloolased on sellist kultuurilist tegevust vaadelnud kui teatavat liiki vastupanuliikumist. (Bruchfeld ja Levine 2003:26-32) 14 3. NATSIDE KOONDUSLAAGRID JA NENDE OHVRID 3.1 Genotsiid algab Paar kuud pärast natside võimuletulekut 1933. aastal loodi Müncheni lähedal Dachaus mahajäetud püssirohuvabriku hooneis Saksamaa esimene koonduslaager. Dauchasse koondati isikuid, keda uued Saksamaa võimud pidasid ,,parandamatuteks", kelleks esmajoones olid kommunistid. Reziimi järgi jagunesid laagrid kolme kategooriasse, kuid esmalt sõltusid elu- ja töötingimused laagreis nende juhtkonnast. Näiteks Buchenwald kuulus teise kategooriasse, kuid tänu laagrivõimude liberaalsusele pärast metsikusi korraldanud komandadi avalikku
Liidumaade, linnade uute juhtide ametisse määramine Sotsiaal-demokraatliku partei keelustamine, parlamendisaadikukohtade tühistamine Riigipäev läks natside kontrolli alla. Valitsuses ainult natsipartei liikmed 1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid Füürer. III Reich. Haakristiga lipu kuulutamine riigilipuks. Hirmuvalitsus Arreteerimised Vangilaagrite asutamine - I Dachaus 1933.a Gestapo teostas meelsuskontrolli SS-üksused turvasid riigiasutusi, haldasid vangilaagreid Juudivastane vägivald Juudi äride boikott 1933 1935 juudivastased rassiseadused kodakondsuse äravõtmine. Juutidega abiellumise keelustamine. Vandalism juudi sünagoogides, kalmistutel 1938. a Kristalliöö: juudi äride akende purukspeksmine. Natside propaganda Propaganda- ja ajupesuga tegeles propaganda- ja kultuuriministeerium -
kui me nad leidsime, siis loomulikult saadeti lapsed hävitamisele. Me pidime hävitama salaja, aga roiskumise ja hukatud kehade põletamisest tulev iiveldamapanev hais levis ümbruskonnas ja kõik ümbruskonna inimesed teadsid, et Auschwitzis on käimas hukkamine. 108 […] Alates 1934. aastast olen olnud pidevalt seotud konsentratsioonilaagrite administreerimisega, teenides kuni 1938. aastani Dachaus; siis adjutandina Sachsenhausenis kuni 1. maini 1940, millal mind määrati Auschwitzi komandandiks. Ma juhtisin Auschwitzi 1. detsembrini 1943, samal ajal hukati gaasiga ja hävitati põletamise läbi vähemalt 2 500 000 ohvrit ning vähemalt pool miljoni suri nälga või haigustesse, mis teeb lõplikuks ohvrite arvuks umbes 3 000 000. See arv tähendab umbes 70 või 80 protsenti kõigist Auschwitzi saadetud vangidest, ülejäänud eraldati ja kasutati
annaabi.ee 
