koostöö tubuliiniga, ATP roll selles protsessis. Mikrotuublid on õõnsad silindrilised polümeerid, mis on moodustunud tubuliini dimeeridest (13 tubuliini monomeeri pöörde kohta). Dimeerid lisanduvad "pluss" otsa ja dissotsieeruvad "miinus" otsast. Mikrotuublid on peamiseks struktuuriühikuks ripsmetes ja viburites. Düneiin- valgud liiguvad või libisevad piki mikrotuublit, põhjustades ühe mikrotuubli paindumist teise suhtes (Düneiini liikumine on ATP-käivitatud). Isoleeritud düneiinid (omavad ATPaas aktiivsust) koosnevad 2-3 raskest ahelast (400-500 kDa) ning mitmetest keskmistest (40-120 kDa) ja madalamolekulaarsetest (15-25 kDa) ahelatest. 1 Kiire aksonaalne transport piki mikrotuubleid võimaldab materjalivahetust sünapsi ja närviraku keha vahel. Mikrotuublid vahendavad organellide ja vesiikulite liikumist rakus. Aksonites liigutavad düneiinid organelle pluss-miinus suunas, see on tuuma poole. Kinesiinid liigutavad organelle miinus-pluss suunas, see on
Subühikute lisandumine toimub mikrotorukeste (+) otsale. 145. Kirjeldage mikrotorukeste mootorvalke ja iseloomustage (sammu pikkus, liikumise suund mikrotorukesel) Mikrotorukeste mootorvalkude klassid Klass Transporditav kompleks Liikumissuund Tsütosooli kinesiinid Tsütosooli vesiikulid (+) Mitoosivärtna kinesiinid Värtna mikrotorukesed, (+) ja (-) kinetohoorid (kromosoomid) Tsütosooli düneiinid Tsütosooli vesiikulid, (-) kinetohoorid (kromosoomid) Aksonema düneiinid Mikrotorukesed viburites ja (-) ripsmetes 146. Kirjeldage lühidalt aksoneemi ehitust ja nimetage piirkondi inimese organismis, kus sellised struktuurid paiknevad. Kuidas aksoneemi struktuur tagab liikumise? Aksoneem on membraani väljakasv mis sisaldab mikrotorukestest koosnevat struktuuri
moodustised enamiku kõrgemate eukarüootide tsütoplasmas. Primaarne funktsioon on tagada rakule mehhaaniline toestus! Loomsetes rakkudes moodustavad nad rakutuuma ümber korvitaolise struktuuri ning ulatuvad sealt ka raku perifeeriasse. Intermediaarsed filamendid on väga stabiilsed struktuurid. Ei lahustu tavalistes detergentides. Nende peamine funktsioon on struktuurne, nad ei osale raku liikumisfunktsioonides. Nendega pole seotud ühtki mootorvalku (nagu müosiinid, kinesiinid või düneiinid). IF moodustavad monomeerid pole seotud ATP vi GTP-ga, nagu seda on aktiin või tubuliin. Erinevalt aktiinist ja tubuliinist, mis on globulaarsed valgud, on IF monomeerideks fibrillaarsed valgud, mis agregeeruvad külg-külje vastu üksteisega osaliselt kattudes. IF on heteropolümeerid, s.t. et polümeeri koostises on erinevat tüüpi monomeere. Aktiini filamendid ja mikrotuubulid seevastu on alati homopolümeerid (koosnevad ühesugustest monomeeridest)
Primaarne funktsioon on tagada rakule mehhaaniline toestus! Loomsetes rakkudes moodustavad nad rakutuuma ümber korvitaolise struktuuri ning ulatuvad sealt ka raku perifeeriasse. Intermediaarsed filamendid on väga stabiilsed struktuurid. Ei lahustu tavalistes detergentides. Nende peamine funktsioon on struktuurne, nad ei osale raku liikumisfunktsioonides. Nendega pole seotud ühtki mootorvalku (nagu müosiinid, kinesiinid või düneiinid). IF moodustavad monomeerid pole seotud ATP vi GTP-ga, nagu seda on aktiin või tubuliin. Erinevalt aktiinist ja tubuliinist, mis on globulaarsed valgud, on IF monomeerideks fibrillaarsed valgud, mis agregeeruvad külg-külje vastu üksteisega osaliselt kattudes. IF on heteropolümeerid, s.t. et polümeeri koostises on erinevat tüüpi monomeere. Aktiini filamendid ja mikrotuubulid seevastu on alati homopolümeerid (koosnevad ühesugustest monomeeridest)
ots LIISI KINK 44 BIOKEEMIA test I Mikrotuubulid (MT) on peamiseks struktuuriühikuks ripsmetes ja viburites. Düneiin-valgud liiguvad või libisevad piki MT põhjustades ühe MT paindumist teise suhtes. Düneiini liikumine on ATP-käivitatud. Düneiini interaktsioonid mikrotuubulitega Isoleeritud düneiinid (omavad ATPaas aktiivsust) koosnevad 2-3 raskest ahelast (400-500 kDa) ning mitmetest keskmistest (40-120 kDa) ja madalmolekulaarsetest (15-25 kDa) ahelatest. Tsütosoolsed düneiinid ja kinesiinid Kiire aksonaalne transport piki mikrotuubuleid võimaldab materjalivahetust sünapsi ja
Mikrotorukeste mootorvalgud saab jagada kinesiinideks (+suunalised) ja düeniinideks (-suunalised). Kinesiini molekul on dimeer kahest raskest ja kahest kergest ahelast. Molekul koosneb kolmest domäänist : 1. Globulaarsed pead mõlemil raskel ahelal (seostumine mikrotorukestega) ; 2. Raskete ahelate superspiraliseerunud osa ; 3. Rakete ahelate terminaalne osa, mis seostub kergete ahelatega ja transporditava vesiikuliga. Sammu pikkus 8nm. Düneiinid koosnevad 2-3 raskest ahelast, mis on komplekseerunud kergete ahelatega. Tavaliselt kaks pead. Düneiini molekul üksi ei ole suuteline liikumist tekitama. Et toimuks düeniini seostumine vesiikuliga, on lisaks vajalikud teised mikrotorukesi siduvad valgud, mis seovad vesiikulid ja kromosoomid mikrotorukestega. Ilmselt sama pikk samm umbes. Kirjeldage lühidalt aksoneemi ehitust ja nimetage piirkondi inimese organismis, kus sellised struktuurid paiknevad
13 tubuliini pöörde kohta. Dimeerid lisanduvad ,,+" otssa ja dissotseeruvad ,,-" otsast. On põhikomponentideks tsütoskelettis, ripsmetes ja viburites (ripsmed lainetavad, viburid pöörlevad). Düneiin-valgud liiguvad või libisevad piki mikrotuubulit põhjustades ühe mikrotuubuli paindumist teise suhtes (düneiini liikumine on ATP-käivitatud). Mikrotuubulid vahendavad organellide ja vesiikulite liikumist rakus. Aksonites liigutavad düneiinid organelle pluss-miinus suunas (tuuma poole). Kinesiinid liigutavad miinus-pluss suunas (tuumast eemale). 3. Kõrgemate loomade skeletilihas koosneb: 100µm diameetriga lihaskiududest, mida katab sarkolemm (plasmamembraan); iga kiud sisaldab sadu 1-2 µm diameetriga müofibrille. Iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest. Iga sarkomeeri otstes on ristiasetsev tuubul (t-tuubul), mis on sarkolemmi pikendus
replikatsioon, s.t. G1-faasi lpul vi S-faasi algul. (sounds fishy) 7.)Kirjeldage mikrotorukeste mootorvalke ja iseloomustage (sammu pikkus, liikumise suund mikrotorukesel) . Kinesiinid on mikrotorukeste (+) otsa suunalised mootorvalgud. Kinesiini molekul on dimeer kahest raskest ja kahest kergest ahelast summaarse molekulmassiga 380 000. et kinesiini molekul liigub 8 nm astmetena ja arendab jõudu 6 pN. Düneiinid on (-) otsa suunalised mootorvalgud. Summaarne molekulmass ~1,5 MDa. Tavaliselt sisaldavad 2 pead. Düneiini molekul üksi ei ole suuteline liikumist tekitama. Et toimuks düneiini seostumine vesiikuliga, on lisaks vajalikud teised mikrotorukesi siduvad valgud (näiteks ~8 valgust koosnev dünaktiin) mis seovad vesiikulid ja kromosoomid mikrotorukestega. 8.)Kirjeldage lühidalt aksoneemi ehitust ja nimetage piirkondi inimese organismis, kus
sest liikumatud ripsmed ei eemalda hingamisteede pinnalt baktereid Kinetohoorsed, polaarsed ja astraalsed mikrotorukesed, nende funktsioonid mitoosis, milliste mootorvalkude abil need realiseeruvad? - Kinetohoorsed mikrotorukesed seostuvad kromosoomidega ja osalevad kromatiidide eraldamises üksteises ja jaguneva raku poolustele liikumises. Mootorvalkudeks kinesiinid ja düneiinid - Polaaresd mikrotorukesed on seotud vastastsentrosoomist lähtuvate polaarsete mikrotorukestega. On seotud pooluste üksteisest kaugemale liikumisega anafaas B-s. - Astraalsed mikrotorukesed, mis paiknevad kiirjalt ümber tsentrosoomi, osalevad mitoosivärtna pikemaks venitamises anafaasis. Mootorvalkudeks düeniinid. Tsentrioolide funktsioonid rakutsüklis, tsentrioolide tsükkel. Kahest tsentrioolist tekib neli enne profaasi
Mootorvalgud (kinesiin, düneiin, müosiin) assotsieeruvad ja dissotsieeruvad pöörduvalt teise valgu (mikrotuubuli, aktiini) või rakuorganelli pinnaga. MIKROTUUBULID... ... on torukesed, mis koosnevad valk tubuliini dimeersetest molekulidest (13 tk pöörde koht) ... moodustavad bakterite ripsmete ja viburite põhi-struktuuri ... kuuluvad eukarüootsetes rakkudes tsütoskeleti koostisse, vahendades organellide ja vesiikulite liikumist rakus Düneiinid ja kinesiinid on MT-tega koos töötavad mootorvalgud, mis "sammuvad" või libisevad piki MT. Lihas koosneb: 100 m diameetriga lihaskiududest e lihasrakkudest, mida katab sarkolemm (= plasmamembraan) Iga kiud sisaldab sadu müofibrille (diam 1-2 m) Iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarko-meeridest Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga (t-tuubuliga), mis on sarkolemmi pikendus.
Ekstratsellulaarse maatriksi (nüüdsest rakuvaheaine) peamine ülesanne on toimida kudede ehitusliku osana ning mõjutada nende arengut ja talitlust. 14 Rakuvaheainesse kuuluvad interstitsiaalne maatriks ja basaalmembraan. Laminiinid on valgud, mis leiduvad pea iga loomaraku basaalmembraanis. 17. Raku mootorvalgud. Kinesiinid, düneiinid ja müosiinid kui mehhanokeemilised ensüümid. Näited nende osalusest rakkude liikumises. Motoorsed valgud e. mootorvalgud -valgud , mis transformeerivad ATP-energia liikumisenergiaks. ATPhüdrolüüs kutsub esile ja kontrollib mootorvalgu konformatsiooni muutusi, mille tulemusena toimub ühe molekuli libisemine või sammumine teise suhtes. Suunatud liikumise tekkeks peavad mootorvalgud pöörduvalt assotiseeruma/dissotsieeruma valgu (polümeeri), pinna või rakuorganelliga
konserveerunud. 5. Mutatsioonid enamasti fataalsed. 110. Mikrotuubulite spetsiifilised omadused ja funktsioonid (mitoos, intratsellulaarne transport, viburid ja ripsmed). Monomeerid (alpha ja beta tubuliin) moodustavad heterodimeere ja need omakorda polümeeri (torukujuline → jäikus). Monomeerid seotud GTP/GDP molekuliga. Polaarne (+/- end) → dünaamilisus. Fn: Kromosoomide liigutamine mitoosis, intratsellulaarne transport (mootorvalkude abil: kinehiisid (+ suunas), düneiinid (- suunas). Toimub ATP hüdrolüüs ja fosfaatrühma seondumine ja vabanemine (mootorvalgu konformatsioonis ja seondumises mikrotuubuli külge muutub), viburite liigutamine (mootorvalkude abil liigutatakse mikrotuubuleid üksteise suhtes). 111. Aktiini spetsiifilised omadused ja funktsioonid (raku liikumine, lihaskontraktsioon, koolnukangestus). Kõrgeima kontsentratsiooniga valk rakus. Monomeerid moodustavad protofilamendi; kahest protofilamendist moodustub polümeer
annaabi.ee 
