SIBÜLLA, SIBÜLLILINE NAER - Sibüllid (kr. sibylla) on naisprohvetid, selgeltnägijad, kes jumaliku inspiratsiooni ja ekstaasi seisundis kuulutasid spontaanselt ette tulevasi, enamasti hukatuslikke sündmusi. Sibülle peeti Idamaadest pärinevaiks ja ligi 1000 aasta vanusteks. Päritolu ja asukoha järgi eristatakse mitmeid erinevaid sibülle, enamasti kuni kümmet eri kohtades ja eri aegadel tegutsenut. Kuulsaimad olid Erythai ja Vergiliuse "Aenease" Cumae (Kyme) sibüll Napoli lähedal, kes juhtis Aenease läbi allilma Õndsate aasadele tema isa Anchisese juurde. Sibüll elas grotis, mida näidatakse veel tänapäevalgi ning mille sajast avausest kaikusid sajakordselt selgeltnägija sõnad: "On aeg langetada otsuseid! Jumal, ilmuta end, jumal!" Ovidiuse järgi oli sibüll tookord seitsesada aastat vana ning ta teadis veel kolmesadat aega enne teda. Nii pika eluea kinkis naisprohvetile Apollon, kui püüdles tema armastust
on täis valet. Toimub lahing, Aeneis peab lahkuma linnast. Kolmas rmt kujutab Aeneisi eksirännakuid. Neljas rmt on lugu Dido armastusest Aeneisi vastu, kuid ta oli truudusevande andnud oma kadunud mehele ega saanud kirele järele anda. Aeneis, kellele jumalad olid saatuse määranud, läheb ära ja Dido tapab end mõõgaga. Viies rmt: Sitsiilias maabunud Aeneis korraldab mängud Anchisese surmaastapäeva puhul. Kuues rmt: A purjetab piki Itaalia randa, peatub Cumae linnas. Cibylla ennustab võitlust ja saadab Aeneisi surnuteriiki isa Anchisesega kohtuma (seda liini on Dante oma teostes kasutanud). Sõdimise pool on rooma paralleel ,,Iliasele", kus Aeneasist saab omamoodi Achilleus. 7-18 raamatut on eepose teises osas. 7s rmt: Latinus võtab troojalased vastu (arvates et Aeneis on tema türe tulevane), kuid üksmeel lõppeb. Fuuria Alecto ärritab Turnust (kes Latinuse tütart kosis) ja tekitab kokkupõrke Aeneasi poja ja latiinide vahel
ka A on temasse armunud. Dido andis oma linna A'le. A nautis sellist elu ning ta unustas peaaegu oma reisi sihtmärgi jõuda Itaaliasse. Kuid (Jupiter) Zeus täitis oma lubadust, saates Mercuriuse (Hermes) A'le tema eesmärki meenutama. A kohkus ning asus teele, jättes Dido maha. Kui troojalased minema sõitsid, nägid nad Kartaagost tõusvat leeke tõusvat Dido matused. Laskumine allilma: Itaaliasse minek oli nüüd kerge. Kohale jõudes otsis A Helenose sõnade kohaselt üles Cumae sibülli, kes oli väga tark naine, ennustades tulevikku. Sibüll saatis A allilma, kus too kuuleb kõik vajaliku oma isalt Anchiselt. Sibüll lubas kaasa minna kui mees toob talle kuldse puuoksa. Sellega pidi alla pääsema. Tänu (Venuse) Aphrodite abile see ka leiti. Nii asusidki A ja sibüll teele. Tee oli täis õudusi: südaööl ohverdas sibüll ööjumalannale neli musta härga, et avaneks värav allilma. Sööstes koopasse, mida mööda sai allilma
Dido andis oma linna A’le. A nautis sellist elu ning ta unustas peaaegu oma reisi sihtmärgi – jõuda Itaaliasse. Kuid (Jupiter) Zeus täitis oma lubadust, saates Mercuriuse (Hermes) A’le tema eesmärki meenutama. A kohkus ning asus teele, jättes Dido maha. Kui troojalased minema sõitsid, nägid nad Kartaagost tõusvat leeke tõusvat – Dido matused. Laskumine allilma: Itaaliasse minek oli nüüd kerge. Kohale jõudes otsis A Helenose sõnade kohaselt üles Cumae sibülli, kes oli väga tark naine, ennustades tulevikku. Sibüll saatis A allilma, kus too kuuleb kõik vajaliku oma isalt Anchiselt. Sibüll lubas kaasa minna kui mees toob talle kuldse puuoksa. Sellega pidi alla pääsema. Tänu (Venuse) Aphrodite abile see ka leiti. Nii asusidki A ja sibüll teele. Tee oli täis õudusi: südaööl ohverdas sibüll ööjumalannale neli musta härga, et avaneks värav allilma. Sööstes
Õhtul jutustas Aeneas oma eksirännakutest ja Dido armus temasse. Dido jagas Aeneasele asju ja too võttis kõik vastu. Aeneas hakkas ära unustama, et tal oli pooleni Itaalia otsimine. Jupiterile aga see asi ei meeldinud ja ta saatis Mercuriuse (Hermes) Aeneasele ütlema, et ta peab Itaaliat edasi otsima. Dido ja Aeneas jätsid hüvasti ning Aeneas asus taas merele. Kui Aeneas oli lahkunud, tegi Dido enesetapu. TEINE OSA: LASKUMINE ALLILMA Kohe pärast Itaalia randa jõudmist, leidis Aeneas Cumae sibülli koopa ja naisennustaja teatas, et võib Aeneasele näidata teed allilma, kus ta saab vajalikku teavet oma isalt Anchiseselt. Sibüll lubas Aeneasega kaasa minna. Aeneas pidi esiteks leidma metsast kuldse puuoksa, mis võttis oma aja, kuid lõpuks leiti. Seejärel asuti koos allilma teele. Südaööl ohverdas sibüll ööjumalannale ja maapind hakkas värisema. Nad jooksid koopasse. Peagi nägid nad jubedaid õudusi. Lõpuks jõudsid
Tähtsaim sisserännanud rahvas on etruskid, kelle järgi on nime saanud Etruuria maakond. Etruskite päritolu pole teada, aga nad polnud indoeurooplased. Indoeurooplastest tähtsamad rahvad on latiinid ja sabiinid, kes jõudsid Itaaliasse pärast etruskeid. Kui latiinid ja sabiinid Itaaliasse jõudsid oli seal olemas juba 2 suuremat kõrgkultuuri: Etruski ja Kreeka kultuurid. Kreeklased jõudsid Itaaliasse 8-6saj eKr. Vanim teadaolev Kreeka linn Itaalias oli Kyme (ladina k. Cumae), mis asub Kesk-Itaalias Kampaania maakonnas. See kant on kuulus seetõttu, et nagu Delfis olid oraaklid olid ka Kymes oraaklid, keda kreeklased nimetasid sibüllideks. Kyme oli kõige põhjapoolsem Kreeka asula Itaalias. Sitsiilias kuulsaim Kreeka linnriik oli Sürakuusa. Sitsiilias puutusid kreeklased kokku ka foiniiklastega. Etruskid tulid Itaaliasse ca samal ajal kui kreeklased, nad asustasid esialgu Toscana maakonna ja üritasid tungida ka lõunapoole aga nende edasitung peatati
ja kehtestas senisega võrreldes demokraatlikuma riigikorra. Sybarise hävingu järel jäi suurimaks linnaks Itaalia lõunarannikul spartalaste koloonia Taras (lad k Tarentum, tänapäev Taranto), mis pidas 5. sajandil veriseid ja kaotusterohkeid võitlusi Itaalia põlisrahva japüügidega. Tarase kõrval olid ollisematena esil Krotonile, Rhegion (tänapäeva Reggio di Calabria Itaalia edelatipus vastu Sitsiiliat). Itaalia lääneranniku kreeka linnade seas oli tähtsaim Kyme (lad k Cumae). Kyme türann Aristagoras oli 6. 5. sajandi vahetusel tihedates sidemetes etruskide ja latiinidega ning etendas olulist rolli Rooma kuningavõimu kukutamisega seotud sündmustes. Sitsiilias, kus kreeklasid jagasid saart selle lääneosas kindlustunud foiniiklaste ja sisealadel asuvate põliselanike, peamiselt sikelitega, kujunesid vastuolud euboialaste rajatud joonia ja mitme emalinna poolt rajatud dooria linnade vahel. Joonia linnadest
täiendamas nagu paljud teised selle aja aadlikud. Koju tulles asus kohe paisjärve kalda äärde aeda rajama. Reljeef oli siin künklik, domineeris pöögimets. Hiljem on siia palju eksootilisi puid- põõsaid juurde istutatud. Ümber järve lookleb teerada, mida mööda kõndides avanevad jalutajale erinevad maalilised vaated. Sümboolikast. Järve ümber rajatud ansambel on loodud Virgiliuse poeemi "Aeneis" järgi, sümboliseerides Cumae sibülli seiklusi Aeneist allmaailma saates. Palgatud arhitekt projekteeris koopia Palladio kivisillast Itaalias (Vicenzas), siin on ka klassikaline Apollo tempel, Flora tempel, obelisk, gooti stiilis kolmnurkne torn. Kõik need ehitused äratavad jalutajas erinevaid assotsiatsioone ja panevad vaikselt mõtisklema klassikalistel teemadel. Suurimaid atraktsioone Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 123
annaabi.ee 
