kirjeldamata perekonnast, mille nimetame siinkohal Kalanacrinus’eks. Siiani ei ole Tartu Ülikooli Geoloogia osakonnas detailselt mõõdetud Kalanast leitud meriliiliate kivistisi, küll aga on leiud märgistatud ja sorteeritud Viirika Mastiku poolt. Detailne liigikirjeldus aitab mõista liigi üldist morfoloogiat. Käesolevas töös antakse ülevaade Kalana Lagerstätte’st leitud meriliiliate ehk krinoidide fossiilidest. Meriliiliad Meriliiliad ehk krinoidid (Crinoidea) kuuluvad okasnahksete (Echinodermata) hõimkonda, varsokasnahksete (Crinozoa) alamhõimkonda. Kõik tänapäevased meriliiliad kuuluvad seltsi Articulata. Meriliiliad on enamjaolt väljasurnud, kuid tänapäeval on teada veel 80 eksisteerivat liiki [1]. Krinoidid on ebatavalise välimusega, kuna meenutavad pigem taime kui looma - sellest ka nimetus meriliiliad. Selline morfoloogia on kujunenud selleks, et toitumine
on ühist, mis erineb. 71. Esmassuused (Protostomia) ja teissuused (Deuterostomia): ehituse ja lootearengu erinevusi, näiteid. 72. Okasnahksed (Echinodermata): tähtsamad ehituse iseärasused, tähtsamad klassid. 73. Okasnahksete (Echinodermata) hiljusesüsteemi (ambulakraalsüsteemi) ehituse põhijooni ja ülesandeid. 74. Okasnahksete (Echinodermata) toese iseärasusi nonde eri klassides. 75. Meritähtede (Asteroidea), madutähtede (Ophiuroidea) ja meriliiliate (Crinoidea) ehituse võrdlus. 76. Merisiilikute (Echinoidea) ja meripurade (Holothuroidea) ehituse võrdlus. 77. Okasnahksete (Echinodermata) ja poolkeelikloomade (Hemichordata) võrdlus, säälhulgas vastse arengus ja moondes. 78. Poolkeelikloomade (Hemichordata) kaks põhirühma: ehituse ja eluviisi võrdlus. 79. Sulgpeaste (Pterobranchia), sammalloomade (Bryozoa) ja koloonialiste kiirloomade (Radiata Cnidaria) võrdlus: ühist ja erinevat. 80
Kiskjad Toituvad taimekõdust Eestis pole Jalgu 9 paari Esinevad mürginäärmed Ohu korral kerra Eestis pole 41 Harilik kivihark 7 TAKSONOOMIA Deuterostomia teissuused PH xenoturbellida PH ürgkeelikloomad hemichordata CL neelhingsed CL sulgpeased PH okasnahksed echinodermata CL meriliiliad crinoidea CL meritähed asteroidea CL madutähed ophiuroidea CL merisiilikud echinoidea CL meripurad holothuroidea PH keelikloomad chordates SubPH Tunicata CL merituped CL ripikloomad CL meritünnikud SubPH Süstikkalad cephalochordata SubPH koljused craniata CL pihklased myxini CL silmud petromyzontida CL kõhrkalad chondrichthyes
kasutab kiiri · liikumisel tsentraalketas substraadist tunduvalt kõrgemal · madrepoorplaat kõhtmisel küljel · söövad laguainet või surnud loomi, ainult mõned on röövloomad · ruumikas sool, kasutavad kiiri toidu suhu toppimiseks · mao jätked kiirtesse ei ulatu, pärak puudub, seedimata toidujäänused väljutatakse läbi suu 174 . Madutähed elavad kõikides ookeanides 175. Millised okasnahksed meenutavad rohkem lilli kui loomi? Cl. Crinoidea Meriliiliad; 176. Millist osa merisiiliku kehast süüakse? Süüakse merisiiliku munasarju nn. Merisiiliku mari 177. Milline merisiiliku liik on inimesele tõeliselt ohtlik? Diadema setosa pikaokkaline diadeemsiilik 178. Milline okasnahkne elab Läänemere lääneosas? Verev meritäht Birgit 179. Meripurad on inimese toiduks 180. Kuidas nimetatakse jõesilmu vastset? Liivasonglane 181. Sõõrsuudest peetakse delikatessiks euroopa jõesilmu 182
13. Hõimkond: Jõhvussid (Nematomorpha) SUBDIVISO: Deuterostomia teissuused 14. Hõimkond: Käsijalgsed (Brachiopoda) 15. Hõimkond: Okasnahksed (Echinodermata) 15.1. Klass: Meritähed (Asteroidea) 15.2. Klass: Madutähed (Ophiuroidea) 15.3. Klass: Merisiilikud (Echinoidea) 15.4. Klass: Meripurad (Holothuroidea) 15.5. Klass: Meriliiliad (Crinoidea) 16. Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) 16.1. Alamhõimkond: Urochordata (mantelloomad) 16.2. Alamhõimkond: Cephalochordata (süstikkalad) 16.3. Alamhõimkond: Craniata (koljused) 16.3.1. Klass: Myxini (pihklased) 16.3.2. Klass: Cephalaspidomorphi (silmud) 16.3.3. Klass: Chondrichthyes (kõhrkalad) 16.3.4. Klass: Actinopterygii (kiiruimsed)
eluviisile ja omandanud taas kiirelise sümmeetria. See sümmeetria on enamasti viiekiireline. Pikitelje ühes otsas, suuküljel (oraalsel küljel) on suu; suuvastasele (aboraalsele) küljele võib kinnituda vars, aga tavaliselt asub sääl pärak. Kehaseina sidekoe (epidermise ja lihaskihi vahel) rakkudevahelisel ainel on võime hetkeliselt polümeriseeruda ja kõvaks muutuda, või siis taas väga pehmeks. Lubiskelett tekib kehaseina sees. Klassid: Klass meriliiliad (Crinoidea) Klass meritähed (Asteroidea) Klass madutähed (Ophiuroidea) Klass ketastähed (Concentricycloidea) Klass merisiilikud (Echinoidea) Klass meripurad (Holothuroidea) 72. Okasnahksete (Echinodermata) hiljusesüsteemi (ambulakraalsüsteemi) ehituse põhijooni ja ülesandeid Ainult okasnahkseil on olemas hiljusesüsteem (ambulakraalsüsteem) tsöloomist tekkinud. Koosneb ringkanalist, selle harudest, ning keha suumisel küljel,
ka selgroogsed. Noil saab blastopoorist pärak, toes areneb keha sees, ja tsöloom areneb lootel kui enterotsööl, ürgsoole paarilistest soppidest. 110. Teissuuste ( Deuterostomia ) ühistunnuseid (peale suu tekke lootel uues kohas). Erinev on ka algsuuste loote lõigustumine, mis tavaliselt on spiraalne (teissuustel radiaalne). Samuti areneb esmassuuste skelett keha pinnal, teisuustel aga keha sees sidekoest. 111. Okasnahksete ( Echinodermata ) põhirühmad. meriliiliad (Crinoidea), madutähed (Ophiuroidea), meritähed (Asteroidea), meripurad (Holothuroidea), merisiilikud (Echinoidea) ja ketastähed (Concentricycloidea). 112. Poolkeelikloomade ( Hemichordata ) ja keelikloomade ( Chordata ) ühistunnuseid. Kõigile on ühine lootearengus blastopoori muutumine suu asemel pärakuks, tsöloomi teke enterotsöölina, skeleti teke keha sees, ja peamise pikutise närviväädi (kui see olemas) paiknemine seljapoolel, seljaajuna. 113
annaabi.ee 
