mõistus käib õiget teed ainult siis, kui usk on ta selleks ette valmistanud. Sellisel juhul valitseb usu ja mõistuse vahel harmoonia. Ainult mõni usutõde käib inimlikule arusaamisvõimele üle jõu näiteks Jumala kolmainsus, liha ülestõusmine ja Kristuse ihuline ligiolemine altarisakramendis. Neid tõdesid saavat Thomase Aquinost arvates vaid kaudselt selgitada, kuid mitte mõistusele arusaadavaks teha. Kolmas seisukoht: mõistan, selleks et uskuda (ld intellego ut credam). Pierre Abelard (10791142) oli arvatavasti esimene keskaja filosoof, kelle arvates inimmõistusel on otsustav roll ka usuküsimustes. Jumalatõestused Kes või mis üldse on Jumal ning kas on võimalik ja vaja tõestada, et ta on olemas? Nii judaismis, kristluses kui ka islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa, targa ja hea olevusena, kes on loonud maailma eimillestki. Inimmõistus ei küündi siiski mõistma Jumala olemust.
· Jumal lõi maailma ex nihilo · Jumal on maailma suhtes transtsendentne (transcendens piiridest väljas) · Kurjuse olemasolu problemaatika · Keskaja filosoofia põhiprobleem: usu ja mõistuse vahekord; kas Jumala olemasolu saab tõestada; universaalide olemasolu · Usu ja mõistuse vahekord: a) credo quia absurdum (Tertullianus) usun, sest see on absurdne; b) credo ut intellegam, usun selleks, et mõista; c) intellego ut credam mõistan selleks, et uskuda · Jumala olemasolu tõestused: ontoloogiline argument, algpõhjuse argument, korrapära argument · Ontoloogiline argument Anselm Canterbury' st (1033-1109), Jumal on millest enamat pole võimalik mõelda, olemasolu on palju enam kui mitteolemasolu, tegelik olemasolu on midagi enamat kui mõeldav olemasolu · Algpõhjuse argument kui ei oleks esimest põhjust, ei oleks ka järgnevaid, Jumal
”- inimese vaba tahte tõttu, kord tuleb aeg mil valitseb õiglus, õiglus võidab teispoolsuses, jumala teod on mõistetamatud ■ Keskaja filosoofia põhiprobleem: 1)usu ja mõistuse vahekord 2)kas Jumala olemasolu saab tõestada 3)universaalide olemasolu ■ Usu ja mõistuse vahekord 1)credo quia absurdum- usun, sest see on absurdne 2)credo ut intellegam- usun selleks et mõista 3)intellego ut credam- mõistan selleks et uskuda ■ Jumala olemasolu tõestused: ■ 1. ontoloogiline (tõsiselt olev) argument- Anselm Canteburyst, jumal on miski millest enamat pole võimalik mõelda, olemasolu on midagi enamat kui mitteolemasolu, tegelik olemasolu on midagi enamat kui mõeldav olemasolu ■ 2.algpõhjuse argument- kui ei oleks esimest põhjust, ei oleks ka järgnevaid, igal
See on dialoog autori (proosas rääkija) ja Filosoofia (luules rääkija) vahel. Teose alguses esineb kokkuvõte Platoni Timaiosesf ja kogu kirjutises väljendub Platoni filosoofia, kuid ka stoikute seisukohti. Boethius tõlkis ja kommenteeris kreeka filosoofe, eeskätt Aristotelest. Johannes Scotus Eriugena (u 810-877). Neoplatoonik. Mõistus ja ilmutus on mõlemad tõeallikad. Kui näib, et nad on sattunud konflikti, siis tuleb mõistust enam usaldada. Intellego ut credam mõistan selleks, et usuksin. Ta ütles, et tõeline religioon on tõeline filosoofia, kuid samuti vastupidi. Scotuse tähtsaim töö on De divisione naturae (Looduse jaotusest). Jumal on kõigi asjade algus ja lõppeesmärk. Jumala olemus on inimestele ja isegi inglitele tundmatu. Jumal on kõigi asjade algus ja lõppeesmärk. Jumala olemus on inimestele ja isegi inglitele tundmatu. Piiblit tuleb mõista allegooriliselt.
· Tunnetus ja usk · See printsiip on vorm. · Hoolimata topelt võimalusest Jumalat tunnetada ei · Ontoloogia ole filosoofia ja teoloogia teineteisest lahutatavad. · Augustinuse "credo, ut intelligam" (usun, et · Kui vorm on määratletus, siis vajab ta seda, mida tunnetada) asemel seisab siin "intelligo, ut credam" määratleda. Määratletav on mateeria. (tunnetan, et uskuda). · Mateeria on ühtlasi mitmekesisuse alus. · Asjade olemus on individuaalsetes substantsides · Kaks summat ja seda mõeldakse üldistes mõistetes. Olemus on
· Selles majas elasid enne inimesed, nüüd aga on ta tühi. Mõistuse ja (religioosse) usu vahekorra suhtes kujunes keskajal välja kolm arusaama. Millisega neist on kooskõlas väide: "Usk ja mõistus käivad käsikäes, kuid usk on see, mis juhib mõistust, mitte vastupidi." · See väide on kooskõlas arusaamaga: "Credo quia absurdum." · See väide on kooskõlas arusaamaga: "Credo ut intellegam." · See väide on kooskõlas arusaamaga: "Intellego ut credam." Ei, selle seisukoha järgi käivad usk ja mõistus küll käsikäes, kuid mitte usk ei juhi mõistust, vaid vastupidi: mõistus juhib usku. Protagorase seisukoht oli, et · ei saa kindlalt väita, kas jumalad on olemas või ei ole. · jumalaid ei ole olemas. · on vaid üks Jumal. Gorgias väitis, et olemine ei saa tekkida olemisest, sest · Siis peaksime eeldama, et olemine oli olemas juba enne olemise tekkimist.
On kolm positsiooni: *) Usun, sest see on absurdne (Credo Quia Absurdum Tertulcianus 160-220 AD) ütles, et usutõed ei ole mõistusega võetavad, sest nad on liiga rasked, et neid mõista. Ta ütles ka, et filosoofia on religiooni teenijatüdruk. *) Usun, selleks et mõista (Credo ut Intelligam Anselm Canterbury'st 1033-1109) ütles, et ainult usu läbi valgustatud inimmõistus võib taibata jumalikke tõdesid. *) Mõistan, selleks et uskuda (Intelligo ut Credam Pierre Abelaerd 1079-1142) leidis, et inimmõistusel on usutõdede mõistmisel suur tähtsus ning ilma mõistuseta ei suuda ka mõista usku. -) Universaaliate probleem universaal tuleneb ladina sõnast universalis ehk üleüldine ning mõistena tähendab, et universaaliad on abstraksed objektid (nt omadused, suhted, arvud) ehk üldmõisted ja neid vastandatakse konkreetsetele asjadele ehk partikulaaridele. Seal juures oli ka kaks küsimust: Kas universaaliad on olemas
annaabi.ee 
